KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-18273 Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2023, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik, Peeter Pällin Tsiviilasi X avaldus Y vastu v

) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm nr 3-2-1-15915 p 28). Kui kohtule esitatakse

§-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm nr 2-21-233 p 15). Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda.

§ 137

lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (RKTKo nr 3-2-1-35-16 p 12).

1. Asja materjalidest nähtuvalt sündis vanemate kooselust
2. aastal tütar C ning
3. aastal poeg F. Vanemad läksid lahku
4. aastal ning lapsed jäid elama emaga. 12.10.2020 sõlmisid vanemad omavahel kirjaliku kokkuleppe, milles leppisid kokku, et mõlemad lapsed asuvad elama 8 isaga ning isale kuulub otsustusõigus laste elukoha määramisel (dtl 12). Emaga suhtlemiseks lepiti kokku suhtluskord. Pooled leppisid kokku, et kui kokkulepe lõpeb kehtivusaja möödumisel, registreeritakse lapse uus elukoht ema juures. 20.09.2021 sõlmisid vanemad Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vahendusel uue lühiajalise kokkuleppe, milles määrasid kindlaks, millistel päevadel on lapsed ema ja millistel isa juures (dtl 13).
5. Esmalt analüüsib ringkonnakohus ema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. 19.
6. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kui laste ema on teavitanud, et ta jõuab lastega kohtuma kokkulepitust hiljem, ei ole isa seda enam võimaldanud, teatades, et ta „dresseerib“ sellega laste ema (dtl 15). Kui ema helistas lapsele kokkulepitust 6 minutit hiljem, ei võimaldanud isa tal enam lapsega rääkida (dtl 17). Kui vanemad on algselt kokku leppinud, et ema võtab C kolmapäeval, siis on isa teatanud, et talle ja lapsele see ei sobi ning ema peab võtma lapse neljapäeval (dtl 22). Isa on teatanud, et ärajäänud kohtumist ei pea asendama (dtl 41). Samuti on isa emale öelnud, et kõik hakkab olema nii, nagu tema otsustab (dtl 44). Kirjavahetusest nähtub, et olenemata ema palvetest ja soovidest otsustab isa, kuidas ja kellega lapsed pühad veedavad ning millal ja kelle sünnipäevale lähevad (dtl 234). Ema poolt esitatud sõnumite väljavõtetest nähtuvalt on laste isa suhtlus laste emaga olnud üleolev ja solvav. Isa on kasutanud ema suhtes korduvalt ebasobivaid väljendeid, nimetades teda näiteks lolliks krantsiks (dtl 232), debiilikuks, lambaks, abordijäänuseks, mustaks (dtl 238). Isa on öelnud emale, et tema ema on rumal, et otsustas ta siia ilma sünnitada (dtl 45). Samas nähtub, et ka ema on isa suhtes kasutanud ebatsensuurseid väljendeid ning öelnud talle näiteks, et ta haiseb nagu prükkar ning tema suust tuleb vaid prügi (dtl 238). Ema on halvustanud isa uut elukaaslast, nimetades teda viljatuks (dtl 319). Ringkonnakohtu arvates nähtub viidatud tõenditest, et isa ei soovi laste emaga suhelda, sealhulgas lapsi puudutavates küsimustes. Vanemate omavaheline suhtlus on konfliktne ja mõlemad käituvad üksteisega taunitavalt ebaväärikalt. Laste isa on arvamusel, et kuna lapsed elavad peamiselt tema juures, on temal õigus ka kõiki lastega seonduvaid küsimusi otsustada. Kirjavahetusest ilmneb isa üleolev suhtumine emasse. Isa ei suuna lapsi emaga suhtlema ja kohtuma. Pigem pakub isa emale uusi aegu lastega kohtumiseks endale sobivatel tingimustel, võimupositsioonilt. 19.
7. Tõenditest nähtub, et kui ema on uurinud laste tervise kohta (peale seda, kui isa väitis, et lapsed on haiged), vastas isa, et kuna laste ema ei ole mitte miski, ei ole ta kohustatud talle mingit infot andma (dtl 42). Ema on esitanud kohtule perearstikeskuse poolt saadetud e-kirja, mille kohaselt on isa
8. aastal edastanud perearstikeskusele teate, et emale ei tohi laste tervise kohta infot avaldada (dtl 452). Terviseküsimustega seonduvalt kirjeldas ema määruskaebemenetluses esitatud seisukohas olukorda, kus ta pani F-le aja hambaarsti juurde ning palus isal laps sinna viia, kuna laps pidi sel ajal isa juures olema. Algselt vastas isa, et saab lapse hambaarsti juurde viia, kuid üks päev enne teatas, et ta on sel ajal tööl. Ema viis lapse seejärel ise arsti juurde. Arsti juures selgus, et F-l on hambas kolm auku ning need tuleks ära parandada. Ema palus, et isa viiks lapse aukude parandamiseks hambaarsti juurde. Ema sõnul isa seda ei teinud ning sai alles 11.10.2022 lastekaitsetöötaja abiga lapsele hambaarsti juurde aja pandud (dtl 453). Ema arvates viitab eeltoodu sellele, et vanemate vahel on erimeelsused ka juba laste tervist puudutavates küsimustes. Isa on kohtule selgitanud, et pani lapse hammaste kontrolliks kirja lasteaias, samuti hambaarsti külastusele profülaktiliseks raviks. Seal selgus, et ravida oli vaja vaid ühte hammast (väljavõte digiloost, dtl 504). Ema sõnul on F-l ka agressiivsushood ning käitumishäired, millega tuleks tegeleda. Isa on aga avaldanud, et lapsega on kõik korras ning probleem on hoopis emal, lastekaitsetöötajatel ja 9 õpetajatel (dtl 454). Ema pani lapsele aja psühholoogi juurde, kuid isa lapse probleemi ei tunnista. Isa selgitas ringkonnakohtule, et on probleemist teadlik ning on ka ise pöördunud lapsega neuroloogi ja psühholoogi poole (digiloo väljavõte neuroloogi visiidist, dtl 501-502). Laste tervise kohta info andmisest keeldumise osas leiab ringkonnakohus, et kõiki laste terviseandmeid on emal laste seadusliku esindajana võimalik iseseisvalt ilma isa nõusolekuta digiloost vaadata. Samuti on emal õigus saada infot näiteks laste perearstilt, kuna arstil puudub alus olenemata isa vastavast korraldusest info edastamisest keelduda. Seda on arst emale ka kinnitanud (dtl 452). Erimeelsused laste ravi osas, sh kas ja millise arsti juurde tuleb last viia, viitavad samuti vanemate omavahelistele suhtlusprobleemidele. Isa ei taha last viia just selle konkreetse arsti juurde, keda ema soovitab või kelle juurde on ema aja kinni pannud. Samas on isa ise lapsega arstide poole pöördunud ja ei saa väita, et isa oleks jätnud lapse ravita. Esitatud tõenditest ei nähtu, et isa lapse tervisest ei hooliks või talle ravi tagada ei sooviks. Tegemist ei ole sellise erimeelsusega, mis seaks ohtu laste huvid ning mille tõttu tuleks isa hooldusõigust osaliselt piirata. 19.
9. Ema on esitanud tõendeid ka selle kohta, et isal olid varasemalt alkoholiprobleemid ning ta oli ema suhtes vägivaldne (dtl 231-232). Ringkonnakohus leiab, et kuna ema on ise avalduses kinnitanud, et laste isal enam alkoholiprobleeme pole, siis ei oma see praeguse asja lahendamisel tähendust. Asja materjalidest ei nähtu, et isa oleks laste suhtes vägivaldne olnud. 19.
10. Ema on välja toonud, et laste isa paigaldas tema koju ebaseaduslikult valvekaamerad ja pealtkuulamisseadme. Tõenditest nähtuvalt on isa
11. aastal tunnistanud, et paigaldas seadmed juba kaks aastat tagasi kooselu ajal ning näitas neid enda sõnul psühholoogile (dtl 299). Isa väitis, et soovis kaamerate paigaldamisega tagada laste ohutust, sest emal olid psüühilised häired. Samas on isa öelnud, et jälgis koos oma sõpradega ema ning nad naersid ema üle (dtl 301). Isa on saatnud emale pildi kaamerasalvestisest, kus ema lamab aluspesus voodil (dtl 300). Ema on esitanud jälgimisseadmete paigaldamise osas kriminaalmenetluse algatamise avalduse (dtl 304). Kriminaalmenetlus on 30.01.2023 otsusega lõpetatud (dtl 508). Ringkonnakohus on seisukohal, et aastaid tagasi paigaldatud valvekaamerate ning pealtkuulamisseadmetega toimunud intsident ei puutu antud hetkel otseselt lastega seonduvasse vaidlusesse. See on vanemate omavaheliste suhete küsimus. 19.
12. Ema heidab isale ette, et kui lapsed ema juurde tulevad, ei anna isa C-le kaasa kõiki kooliks vajalikke õpikuid, vaid leiab, et laps peab ise oma asjade eest vastutama. Ema on esitanud tõendina sellekohase kirjavahetuse (dtl 33-34). Samuti tõi ema välja, et vanemate vahel esinevad vaidlused laste riiete osas. Nimelt väidab isa, et ema ei too lapsi koju tagasi samades riietes, millega nad lahkusid. Tülid tekivad sellest, kui maha jäävad aluspesu või isegi sokid. Lapsi nädalaks ema juurde viies paneb isa lastele kaasa ühe paari aluspesu, sokid ning paar särki, ema aga ostab iga kord lastele riideid (dtl 456-457). Õpikute kaasaandmise osas leiab ringkonnakohus, et tegemist on vanemate erinevate kasvatusmeetoditega ning see ei oma hooldusõiguse vaidluse kontekstis määravat tähtsust. Paari aluspesu ja sokkide pärast tülitsemine viitab vanema väiklusele ja kiuslikule käitumisele teise vanema suhtes, kuid see ei ole hooldusõiguse piiramise aluseks. 19.
13. Ema sõnul ei ole isa nõus arutama F üleviimist lasteaia teise rühma, kus lapse õpetajaks ei oleks isa uus elukaaslane. Ema on esitanud kirjavahetuse, milles isa ei nõustu ema sooviga rühma vahetada (dtl 50). Ema leiab, et isa uus elukaaslane ei tee temaga lapse õpetajana lapse osas koostööd. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka nimetatud asjaolu ei saa olla isa hooldusõiguse 10 piiramise aluseks. See, et lapse õpetajaks on või oli isa elukaaslane, kellega lapsel on hea suhe ning kellega ta on harjunud ka koos elama, ei kahjusta lapse huve ega heaolu. 19.
14. Ringkonnakohtule esitatud seisukohas toob ema välja, et isa ei ole nõus panema lapsi huviringidesse. Ema ettepanekule viia C ujumistrenni vastas isa, et ei saa garanteerida, et ta lapse ujuma viib, sest neil on nädalavahetusel muud plaanid (kirjavahetus, dtl 456). Ema sõnul käis F lasteaia ajal karate trennis, kuhu ema ta kirja pani. Sügisel 2022 võttis isa ette teatamata lapse trennist ära. Isa selgitas ema väidete osas kohtule, et alates septembrist 2022 käib C edasijõudnute matemaatikaringis. F osas märgib isa, et ta võttis lapse karatest ära, sest lasteaia õpetaja sõnul hakkasid lapsed pärast treeningut teiste laste peal õpitud võtteid kasutama ning see tekitas konflikte. Isa lisas, et alates septembrist 2022 külastab F loovuslabori ringi XXX ning ka ema on sellest teadlik. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et mõlemad vanemad soovivad, et lapsed huviringides käiksid. Vanemad on eri meelt, millistes ringides lapsed käima peaksid. Tegemist ei ole aga sellise erimeelsusega, mis põhjendaks ühe vanema hooldusõiguse piiramist. Kui lapsed käivad huviringides, mis neile meeldivad, siis tuleks mõlemal vanemal laste huve ja soove toetada.
15. Hinnates kõiki eeltoodud väiteid ja tõendeid kogumis, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus piiras ekslikult isa hooldusõigust laste viibimiskoha määramise osas

§ 137lg 1 alusel.

Vanemate omavahelised keerulised suhted ei ole aluseks isa hooldusõiguse piiramiseks. Vanemate erimeelsused lapsi puudutavates küsimustes ei ole nii suured, et need seaksid otseselt ohtu laste huvid ning õigustaksid emale ainuhooldusõiguse üleandmist laste viibimiskoha määramisel.

1. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus isa avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. 21.
2. Isa avalduse kohaselt ei suuda ema end laste juuresolekul vaos hoida, väljendab end ebaviisakalt ja ei arvesta laste soovidega. Samuti ei ole emaga võimalik ühist keelt leida. Kolleegium on seisukohal, et isa sellised väited on paljasõnalised. Asjas nähtub, et ema ja isa omavaheline kõnepruuk on sageli ebaviisakas ning neil on suuri raskusi, et ühist keelt leida. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et ema end laste juuresolekul vaos hoida ei suudaks või nendega ebaviisakalt suhtleks. Isa on ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel öelnud, et laste suhted mõlema vanemaga on väga head. Pooled on kinnitanud, et
3. aasta suvel elasid lapsed peamiselt emaga. Seega ei ole alust ema hooldusõigust piirata. 21.
4. Isa sõnul sai F ühel korral vigastusi sel ajal, kui lapsed kaks nädalat ema juures elasid. Samuti olid F-l ema juurest tulles pikad ja mustad küüned. Isa on esitanud selle kohta tõenditena fotod (dtl 171-173). Samuti heidab isa emale ette, et ema elab arusaamatut eluviisi ja tarbib alkoholi. Selle kinnituseks on isa esitanud fotod ema korterist, kus nähtuvad alkoholipudelid (dtl 174-178). Isa esitatud fotodelt nähtub, et lapse otsmikul on väike kriimustus ning lapse küüned on pisut mustad, kuid mitte pikad. Ringkonnakohus leiab, et üksnes nende kahe foto põhjal ei saa teha järeldust, et ema oleks lastele kuidagi ohtlik või nende suhtes hoolimatu. Lastel võib mängides või muu tegevuse käigus ikka väikeseid vigastusi või kriime tekkida. Edasises menetluses ei ole isa enam väitnud, et ema lastele ohtlik oleks. Samuti ei ole menetluses esitatud andmeid selle kohta, et emal oleks alkoholiprobleeme, et ta korter oleks räpane või lastele elamiseks sobimatu. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on oma seisukohas välja toonud, et ema korter on ilus ja puhas ning sisustatud vastavalt laste vajadustele (dtl 187). Ka lastele määratud esindaja kinnitas, et ema korter on ilus ja korras ning lastel on elamiseks omaette tuba (dtl 204). F lasteaia direktor on kirjutatud 11 iseloomustuses märkinud, et lasteaias käies ei ole ema olnud kunagi joobes ning on käitumiselt olnud väga viisakas (dtl 184). Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et isa poolt esitatud väited ja tõendid ei anna alust ema hooldusõiguse piiramiseks. 21.
5. Isa on välja toonud, et laste ema sõi
6. aastal suures koguses tablette, talle kutsuti kiirabi ning tal diagnoositi enesetapukatse. Isa sõnul sooritas ema ka enne temaga kohtumist enesetapukatse. Lisaks on ema vennal diagnoositud skisofreenia. Isa märgib, et laste ema võib langeda masendusse, mõelda välja lugusid ja rääkida iseendaga. Ema ise on kohtule selgitanud, et
7. aasta vahejuhtum leidis aset seetõttu, et laste isa tuli tol päeval purjus peaga koju ning oli agressiivne, poolte vahel tekkis suur tüli. Ema võttis Paracetamoli rohkem, kui oleks pidanud, ning selle tagajärjel hakkas tal halb. Ema esitas toonase EMO-sse pöördumise kohta ka epikriisi (dtl 259). Asjaolu, et
8. aastal selline vahejuhtum aset leidis, ei anna ringkonnakohtu arvates alust järeldada, et ema oleks vaimselt ebastabiilne ning ei suudaks käesoleval ajal laste eest hoolitseda. Ema poolt esitatud epikriisist ei nähtu, et tal oleks diagnoositud suitsiidikatse. Ema on kinnitanud, et tal on stabiilne töökoht ning ta saab oma eluga hakkama. Kuna laste isa on jätnud lapsi ka pikemaks perioodiks ema juurde elama (nt
9. aasta suvel), siis kinnitab see seda, et ema vaimne tervis on laste eest hoolitsemiseks sobilik. 21.
10. Isa sõnul ei soovi lapsed emaga elada ning see on otseselt ema käitumisega seotud. Lapsed on nõus emaga aega veetma ning ööbima ema juures kaks päeva, kuid elada soovivad lapsed isa juures. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialist on oma arvamuses samuti välja toonud, et C-le meeldib rohkem isa juures olla, sest seal tegeletakse lastega rohkem ning toit on maitsev. Isa korteris on puhtam ja ilusam ning ema töötab kodus palju ja mängib vähem. F on avaldanud, et talle meeldib ka rohkem isa juures olla, kuna isa viib teda lasteaeda autoga ning isa lubas uhke maja osta (dtl 189). Ringkonnakohus leiab, et laste tahe ja laste tegelikud huvid ei ole alati samastatavad. F on hetkel 6aastane ning C 8-aastane. Lastekaitsetöötajale esitatud vastuste põhjal ei saa järeldada, et isa juures elamine vastaks rohkem laste huvidele kui ema juures elamine. See, et isa sõidutab lapsi autoga, lubab osta uhke maja ning isa kodus mängitakse lastega rohkem, ei kaalu üles laste huvi emaga piisaval määral aega veeta. Laste ema ütles ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel, et kui lapsed on tema juures, siis soovivad nad elada emaga ning isa juures olles soovivad elada isaga. Ringkonnakohus on seisukohal, et laste tahe on muutlik ja võib sõltuda, kumma vanemaga nad parajasti koos aega veedavad. Ema väljendatu, et tütar tunneb end süüdi, et ta soovib emaga koos olla, viitab sellele, et nii väikest last ei tohi seada valiku ette, kumba vanemat ta eelistab. Lapse huvides ei ole ühe vanema halvustamine teise poolt. Sund vanemate teravas konfliktis nende vahel valida kahjustab last. Seetõttu ei ole laste tahe praegusel juhul aluseks isa avalduse rahuldamiseks.
11. Kolleegium on seisukohal, et ka isa avalduses esitatud asjaolud ei anna alust laste viibimiskoha määramise osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja selle isale üleandmiseks. Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema, ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga (RKTKm 2-20-1708 p 19). 12 Asjas on tuvastatud, et mõlemal vanemal on lastega lähedane ja usalduslik suhe ning mõlemal vanemal on valmisolek ja võimalus lapsi kasvatada. Mõlemad vanemad on laste suhtes armastavad ja hoolivad, kuid nende arusaamad ja kasvatusmeetodid on erinevad. Antud juhul ei ole vanemate erimeelsused lapsi puudutavates küsimustes siiski nii suured, et need seaksid otseselt ohtu laste huvid ning õigustaksid ühele vanemale ainuhooldusõiguse üleandmist laste viibimiskoha määramisel. Ka kohalik omavalitsus ja lastele määratud esindaja on maakohtule esitatud arvamustes leidnud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole antud juhul põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohus nõustub sellega. Laste parimate huvide tagamiseks tuleb vanematel hoolimata oma erimeelsustest lapsi puudutavates olulistes küsimustes kokkuleppele jõuda ning ka omavahelist suhtlust parandada.
12. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus suhtlemiskorra kindlaksmääramise küsimust. 24.

§ 143

lg-te 1 ja 2 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult ning vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

§ 143

lg 21 järgi lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada

§ 123

lg-s 1 sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt peab lähtuma esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt (RKTKm nr 2-17-3347 p 23).

1. Praeguses asjas on ema taotlenud suhtlemiskorra kindlaksmääramist selliselt, et lapsed elavad tema juures ning kohtuvad isaga üle nädala igal nädalavahetusel ning üle nädala (neil nädalatel, mil isa lapsi enda juurde nädalavahetusel ei võta) kolmapäeva õhtust neljapäeva õhtuni. Isa ei ole oma avalduses suhtlemiskorra kindlaksmääramist taotlenud. Samas on isa menetluses avaldanud, et soovib suhtlemise jätkumist seni kehtinud kokkuleppe alusel selliselt, et lapsed elavad isa juures, kuid kohtuvad emaga üle nädala nädalavahetustel (võttes aluseks poole vahel 12.10.2020 sõlmitud kokkuleppe). Kohus peab kaaluma kõiki võimalikke suhtlemiskorra alternatiive, mitte võrdlema omavahel üksnes vanemate poolt välja pakutud variante (RKTKm nr 2-21-5895 p 16). Ringkonnakohus on pooltele välja pakkunud kaks erinevat suhtlemiskorra varianti, mh sellise, mille kohaselt elavad lapsed kaks nädalat emaga ning kaks nädalat isaga. Ema teatas 20.12.2023 ringkonnakohtu kohtuistungil, et on sellise suhtlemiskorraga nõus, sest siis saaks ta rohkem laste elus osaleda. Ema sõnul on ta lastega sellise suhtlemiskorra variandi ka läbi arutanud ning lapsed on sellega nõustunud. Samas leidis ema, et lapsed on liiga väiksed, et ise otsustada. Isa märkis, et tema sellise korraga nõus ei ole, sest tema sõnul on tütre jaoks pidev asjade kaasatassimine raske ja väsitav. Asjas ei ole esitatud selliseid kaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid vanemate ebavõrdset suhtlemist lastega. Ema on õigustatult välja toonud, et tal on samuti õigus täisväärtuslikult laste elus, sh nende arengus ja kasvatamises, osaleda. Ema soovib stabiilsust lastega suhtlemisel. Senise kokkuleppe alusel ei ole isa talle seda taganud. Kahenädalane vahelduv elukoht kummagi vanema juures tagab selle, et vanemad saavad võrdselt laste elus osaleda, olenemata nende omavahelistest keerulistest suhetest ja suhtlemisprobleemidest. Laste parimates huvides on see, et mõlemad vanemad saaksid osa ka nende argipäeva muredest ja rõõmudest. Üks vanem ei tohiks jääda kõrvale korrapärasest suhtlusest. 13 Mõlemad vanemad on avaldanud, et elukorralduslikult neile kahenädalase vahelduva elukoha variant sobiks. Lastel on mõlema vanemaga väga head suhted ning mõlemal vanemal on laste kasvatamiseks sobilikud elamistingimused. Kuigi lapsed on seniajani elanud peamiselt isa juures, ei ole ka ema juures pikemalt viibimine nende jaoks võõras, sest nad elasid näiteks möödunud suvel kolm kuud enamuse ajast emaga. Mõlema vanema juurest on lastel mugav käia koolis, lasteaias ja huviringides. F lasteaed ja C kool asuvad Lasnamäel. Ema elab samuti Lasnamäel ning isa SahaLool. Seega sobib ka ema elukoht laste päevarežiimidega ning lapsed ei pea liiga kaugelt kooli ja lasteaeda sõitma. Kahe nädala tagant õpikute ja muude vajalike asjade teise vanema juurde kaasavõtmine ei saa olla lapse jaoks nii koormav, kui isa seda väidab. Tõendatud ei ole isa väited, et ema juures pikemalt viibimine lastele mingit kahjulikku mõju avaldaks või et just ema oleks F agressiivsushoogudega kuidagi seotud. Ema on tõendina esitanud 20.10.2022 Tallinna XXX lasteaias aset leidnud ümarlaua protokolli, millest nähtuvalt on F agressiivsusprobleeme vanematega arutanud lastekaitsetöötajad ning lasteaia töötajad (dtl 468473). Töötajad on tähelepanu juhtinud sellele, et vanemad peavad lapse nimel koostööd tegema ning pöörduma ka ise psühholoogi poole. Lastekaitsetöötaja on leidnud, et kui vanemate vahel käib üksteise süüdistamine, ei ole ka psühholoogist kasu. Ringkonnakohus on seisukohal, et lapse probleemid võivad olla seotud vanemate omavaheliste suhetega, kuid nendega ei ole võimalik seostada üht konkreetset vanemat.
2. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskorda selliselt, et lapsed elavad kahel järjestikkusel nädalal ema juures ja seejärel kahel järjestikkusel nädalal isa juures. Pühad veedavad lapsed selle vanemaga, kelle juures parasjagu elavad. Isadepäeva veedavad lapsed isaga ning emadepäeva veedavad lapsed emaga. Laste sünnipäevadel on eemalviibival vanemal õigus lastega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku leppima vanemaga, kelle juures lapsed parasjagu elavad. Muude punktide osas jääb maakohtu poolt kindlaks määratud suhtlemiskord muutmata.
3. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
4. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ning seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Maakohtu menetluskulude jaotust ringkonnakohus ei muuda, sest nende kulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on põhjendatud ka ringkonnakohtu tehtava lahendi puhul. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 14