KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-2371 Ts
§-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ja määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ringkonnakohus saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (
§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja I vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud menetluse lõpetamise ja hagi tagamise abinõu tühistamise osas. Samuti ei ole menetluskulude jaotust vaidlustanud kostja II. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (
§ 463lg-ga 2) alusel jõustunud.
- Määruskaebemenetluses on vaidluse all hageja ja kostja I vahel tehtud menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kostja I käitumine tingis hageja kohtusse pöördumise vajaduse. Samuti leidis maakohus, et kuigi kostja I tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamiseni, on nõue ära langenud seetõttu, et kostja I on täitmise aegumise tõttu kaotanud õiguse sissenõude pööramiseks hageja varale.
- TsMS § 168 lg 5 võimaldab menetluskulud jätta kostja kanda olukorras, kus hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja praegusel juhul hagist loobunud ega seda tagasi võtnud, vaid maakohus lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 2 alusel (kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel). Kuna pooled ei ole menetluse lõpetamist vaidlustanud, siis ringkonnakohus menetluse lõpetamisega seonduvaid asjaolusid ei hinda.
- Kolleegiumi hinnangul ei ole tuvastatud asjaoludel tegemist TsMS § 168 lg 5 kohaldamise olukorraga, s.t menetlus lõpetati, sest kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Praegusel juhul on hageja saavutanud hagiga soovitud eesmärgi, sest täitemenetlus, mille 3
(4)raames vaidlusalune kinnisasi arestiti, on lõppenud. Ka maakohus ise on viidanud, et kostja I tegevus ei ole otseselt viinud nõude rahuldamiseni. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellises olukorras õiglane jätta menetluskulusid kostja I kanda. Hageja esitas hagi seetõttu, et kostja I avalduse alusel pöörati sissenõue kinnisvarale, mis väidetavalt oli abikaasade ühisvara. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist ei olnud põhjendamatu hagi esitamisega. Kuna aga menetlus lõpetati täitemenetluse lõppemise tõttu, siis pole teada, kas vara, millele kohtutäitur sissenõude pööras, oli abikaasade ühisvara. Seetõttu pole ka teada, kas hagi oleks olnud edukas olukorras, kus menetlus oleks jätkunud. Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Selleks, et praeguses asjas tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. 13. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohtus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud samuti poolte endi kanda. Kuna määruskaebuse menetlemise kulud jäävad poolte endi kanda, jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kostja I taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 70 eurot tagastamiseks. 14. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)