Obsah (7)

§ 371§ 663§ 657§ 3401§ 477§ 3§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-15996 Kohtuasi X kaebus kohtut

) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1. Käesoleval juhul oli avaldajal õigus kohtusse pöörduda, sest kohtutäitur ei teinud avaldaja kaebusena pealkirjastatud pöördumise osas otsust. Kuivõrd avaldaja nõudmised olid ebaselged, leidis kohus, et kohtutäiturile ei saanud otsuse tegemata jätmist ette heita. Kuigi kohtutäitur jättis avaldaja esitatud kaebuse läbi vaatamata, oli avaldajal õigus kohtu poole pöörduda, sest ta tegi kõik endast oleneva, et kohustuslik kohtueelne kord läbida (Riigikohtu lahend tsiviilasja nr 2-16-12972). Kohus luges kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitatuks tähtaegselt.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja taotles kohtutäiturile esitatud kaebuses täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist. Kohus märkis, et kohtutäitur osundas oma vastustes avaldajale, et avaldajal on õigus esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kaebuses esitatud taotlusi ei olnud võimalik lahendada kohtutäituril ega kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega. Kohtutäitur jättis sisuliselt kaebuse rahuldamata, täitemenetluse pikendamata/ajatamata ja põhjendas kaebuse sel viisil lahendamist piisavalt. Avaldajal oli võimalik pöörduda kohtusse hagiga sissenõudjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebuse lahendamisel ei saa lahendada materiaalõiguslikke vaidlusi võlgniku ja sissenõudja vahel. Seega ei olnud avaldaja taotletavat eesmärki käesolevas menetluses võimalik saavutada ja avalduse menetlusse võtmisest tuli keelduda. Avaldaja määruskaebus

1. Avaldaja esitas 12.01.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri vastusega ega kohtumääruse põhjendustega. Kohus rikkus menetlusnorme. Kohtutäitur ei vastanud sihilikult avaldaja kirjadele ja kaebustele ning rikkus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg 1, § 44 ja § 48 lg 1 p
2. Avaldaja poolt kohtutäiturile saadetud kirjad ei olnud deklaratiivsed, vaid menetluslikud. Avaldaja viitas kaebuses topeltmenetlusele ja topeltnõudele ning taotles jätkuvalt täitemenetluse peatamist. Avaldajal puudus võimalus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks kuulutamiseks. Kohtutäituril tuli TMS § 21 rikkumise tõttu, samuti avaldaja kirjadele ja kaebustele vastamata jätmise tõttu hüvitada avaldajale tekitatud kahju. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, kuid määruse põhjendusi tuleb

§ 657lg 1 p 21 ja § 659 järgi osaliselt muuta, jättes määruse lõppjärelduse samaks.

Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäiturile 30.09.2022 esitatud kaebusega ja järgnevalt saadetud ohtrate e-kirjadega ei olnud avaldajal võimalik saavutada taotletavat 2 eesmärki – täitemenetluse peatamist, ajatamist või pikendamist. Esitatud pöördumistest ilmnes, et avaldajal oli etteheiteid täitedokumendi (kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-3807) suhtes ja neid ei olnud võimalik asjaolusid arvestades lahendada kaebuse esitamise kaudu. Maakohus andis avaldajale 23.12.2022 määrusega aega avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks

§ 3401lg 1 alusel.

Vastuseks teatas avaldaja, et soovib selgitusi sissenõudjalt ja täitemenetluse peatamist. 9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud avaldus on perspektiivitu. Perspektiivitu hagi menetlusse võtmist reguleerivad

§ 371lg 2 p-d 1 ja 2.

Nende normide kohaldamisel peab kohus lähtuma hagiavalduses esitatust ilma tõendeid hindamata. Hagi menetlusse võtmisel üksnes otsustatakse, kas kohtul on alust selle hagiga tegelda (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14 ja 23.20.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-21-73-15, p 18).

§ 477lg 1 kaudu kohalduvad samad sätted ja reeglid ka hagita menetluses.

Maakohus viitas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel

§ 371

lg 2 p-le 2, lähtudes põhjendusest, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et kohtutäituri peale kaebust esitades ei ole avaldajal võimalik jõuda soovitud eesmärgile, so vabaneda täitedokumendist või selles sisalduvast kohustusest. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et toimub nn topeltmenetlus. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TMS § 21 kirjeldatud olukorda, sest avaldaja hagiavaldus sissenõudjate vastu on praegu maakohtu menetluses ja kuna kohtutäitur saab täitmisele võtta vaid seaduses nimetatud täitedokumente, mh jõustunud kohtuotsuseid tsiviilasjades (TMS § 12 lg 1), siis ei esine samaaegse vastastikuse täitmise olukorda.
2. Maakohtu seisukoht sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimaluse kohta on praeguses kohtuasjas ilmselt kaheldav, sest toimikus oleva info kohaselt täitemenetlus täiteasjas on seoses nõude rahuldamisega 11.11.2022 lõpetatud (otsus tlk 28). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab TMS § 221 lg 3 kohaselt esitada vaid täitemenetluse lõpuni. Vastav selgitus tuleb maakohtu põhjendustest välja jätta.
3. Ringkonnakohus leiab, et praeguse vaidluse asjaolusid arvestades maakohtu lahendi lõppjärelduse muutmiseks siiski ei ole alust. Maakohus võttis tsiviilasjas nr 2-21-17117 29.12.2022 menetlusse avaldaja vastuhagi, milles ta soovib vaidlustada käesoleva asja esemeks oleva täitemenetluse aluseks olnud kompromissilepingu seaduslikkust. Avaldaja saab oma õiguste väidetava rikkumisega seonduva selles asjas sisuliselt lahendada (

§ 3lg 1).

13. Ringkonnakohus jätab määruskaebusega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kuna praegusel juhul keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest ning puudutatud isik ei ole määruskaebuse lahendamisel menetluses osalenud, mistõttu ei ole tal sellega seoses ka avaldajalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 3