Obsah (4)

§ 120§ 121§ 44§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1560 Määruse kuupäev 12.09.2022 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Sergei Matvejevi kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 04.11.2021 ja 07.04.2022 otsustele

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kaebaja soovib vaidlustada Eesti Advokatuuri aukohtu otsuseid, millega ei tuvastatud kaebajale õigusteenust osutanud vandeadvokaadi abi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid.
2. Kohus leiab, et kaebajal puudub Eesti Advokatuuri aukohtu 04.11.2021 ja 07.04.2022 otsuste vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on aukohtumenetluses tehtava otsuse tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.
2. a määrus asjas nr 3-20-490, p 8; Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.
3. a määrus asjas nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika).
4. Vaidlustatud otsustest ja muudest asja materjalidest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Praeguses asjas on aukohus kaebaja avalduse(d) sisuliselt läbi vaadanud, andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti ja esitada tõendeid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Ka pole kaebaja Eesti Advokatuuri teavitanud, et soovib esitada 7.04.2022 otsuse peale kaebust, mistõttu ei ole aukohus teinud selles asjas motiveeritud otsust, vaid üksnes resolutiivotsuse vastavalt Eesti Advokatuuri kodukorra § 57 lg-le
5. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et oleks vastavast soovist aukohtule teatanud. Kohus märgib, et kuna kaebaja ei ole avaldanud aukohtule tähtaegselt soovi esitada 7.04.2022 otsuse peale kaebust halduskohtule, siis ei pidanud aukohus lisama otsusele põhjendusi ning ka resolutsioonina vormistatud otsus vastab ettenähtud menetlusnormidele. Asjaolu, et aukohus ei ole põhjendusi kirjalikult esitanud, ei tähenda, et aukohus oleks jätnud kaebaja seisukohad hindamata. Kaebaja mittenõustumine menetluse tulemusega ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks.
6. Halduskohus märgib, et Eesti Advokatuuri aukohtu 04.11.2021 motiveeritud otsus (allkirjastatud 07.01.2022) seoses S. Matvejevi kaebusega vandeadvokaadi abi A. Matvejevi tegevuse peale, millega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega on põhjalikult motiveeritud 12-l leheküljel. 2 3-22-1560
7. Kaebeõiguse eelduseks on, et vaidlustatav haldusakt või toiming võib rikkuda kaebaja õigusi (vt

§ 44lg 1). Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine ei saa rikkuda Adv

S § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.

1. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et aukohtu otsused on tühised haldusaktid, mis rikuvad tema õigusi. Kohtupraktikas on nenditud, et aukohtumenetlust on reguleeritud eelkõige karistatava isiku õiguste tagamise seisukohast ning huvitatud isiku taotluse lahendamisel ei otsustata tema õiguste või kohustuste üle. Seega ei saa huvitatud isikut pidada isikuks, kelle õigusi või kohustusi saab aukohtumenetluse tulemusel antav haldusakt muuta (Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.
2. a määrus asjas nr 3-18-2282, p 14). Ka praegusel juhul ei reguleeri aukohtu otsus kaebaja õigusi ega kohustusi, mistõttu ei saa vastav menetlusreegleid järgides koostatud otsus rikkuda kaebaja õigusi.
3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isikul on õigus nõuda, et Advokatuur vaataks tema taotluse läbi ja teeks selle kohta põhjendatud otsuse, kuid otsustusõigus selle üle, kas tegemist on distsiplinaarsüüteoga ja kuidas sellele reageerida, kuulub aukohtule. Isikul on õigus anda Advokatuurile teada võimalikust distsiplinaarsüüteost, kuid isik ei saa nõuda, et aukohtumenetlus kulgeks tema soovitud viisil või lõpeks teda rahuldava tulemusega (kohtuasjad 3-13-1541, 3-15-3062, 3-16-60).
4. Kirjeldatu alusel leiab halduskohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Eesti Advokatuuri aukohtu 04.11.2021 ja 07.04.2022 otsuste vaidlustamiseks. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

15.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu 20 eurot tasunud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3