KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-170

). Kuna kaebuses on taotletud registripidaja kohustamist kustutada kaebaja elukoha aadressiandmed äriregistrist või piirata nendele juurdepääsu, siis tulenevalt asjaolust, et kohustamiskaebuse saaks rahuldada üksnes tingimusel, et vastustajal on jätkuvalt pädevus ja kohustus taotletud toiming sooritada, käsitleb ringkonnakohus kaebuse taotlusi nii vastavalt äriseadustiku kuni 31.01.2023 kehtinud redaktsioonile (ÄS v.r) kui ka praegu kehtivale äriregistri seadusele. 14. Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidajaks on Tartu Maakohtu registriosakond (

§ 2lg 1, § 5 lg 1; ÄS v.r § 22 lg 1). Äriregistri menetlusele kohaldatakse üldjuhul tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) registriasjade kohta sätestatut (

§ 4lg 1; ÄS v.r § 22 lg 4).

Samas kohaldatakse äriregistrile ja selle pidamisele teatud erisustega ka avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut (

§ 4

lg 2; ÄS v.r § 22 lg 6).

§ 5

lg 3 (ÄS v.r § 221) kohaselt on äriregistri vastutavaks töötlejaks Justiitsministeerium ning volitatud töötlejateks on registripidaja ja e-äriregistri haldaja (s.o Registrite ja Infosüsteemide Keskus – vt justiitsministri 25.01.2023 määruse nr 7 „Äriregistri elektroonilise keskandmebaasi pidamine ning e-äriregistri andmete kasutamine“ § 1). 15. ÄS v.r § 62 lg 7 nägi mh ette, et äriühingu juhatuse liige ja osaühingu osanik, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks, peab esitama registripidajale oma aadressi ja teatama viivitamata selle muutumisest. Kehtiva

§ 10lg 5 kohaselt peab sama isik registripidajale esitama oma „kontaktaadressi“.

Äriregistri seaduse eelnõu (Riigikogu XIV koosseisu 493 SE) seletuskirjas (lk 13) on märgitud, et kui seni tuli registripidajale esitada „oma aadress“, milleks peeti eelkõige elukoha aadressi, siis muudatuse kohaselt on võimalik esitada „kontaktaadress“, mis tähendab, et enam ei eeldata elukoha aadressi esitamist. Kodukorra § 246 lg 1 p 15 kohaselt 3

§ 40

lg 1; ÄS v.r § 33 lg 1), mis on osaks varasemast äritoimikust (ÄS v.r § 38 lg 2) ja praegusest avalikust toimikust (

§ 25

lg 1), milles olevate andmete ja dokumentidega on igaühel õigus tutvuda (

§ 30; ÄS v.r § 28 lg 1).

Kodukorra § 52 p 5 kohaselt säilitatakse avalikke toimikuid alatiselt. 16. Kuna kaebaja elukoha aadressiandmeid ei ole kantud äriühingu registrikaardile, siis ei ole X 20.04.2022 taotlus käsitatav kandeavaldusena ja praegune vaidlus ei kujuta endast registriasja TsMS § 475 lg 1 p 10 ja §-de 591–601 tähenduses (vt ka Riigikohtu 16.12.2020 määrus nr 220-7328). Samuti ei ole tegemist registrikande parandamisega

§ 54alusel.

Sisuliselt on kaebaja taotlenud registripidajalt juurdepääsu osalist piiramist tema 12.03.2019 kandeavaldusele (või selle avalikustamise osalist lõpetamist) kui alatiselt säilitatavale avaliku toimiku dokumendile, millega seaduse järgi on igaühel õigus tutvuda.

1. Olenemata sellest, kas käsitada kaebaja taotlust esitatuks tema elukoha aadressiandmete kustutamiseks või nende andmete avalikustamise piiramiseks, näevad nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 17 lg 1 ja art 18 lg 1 kui ka IKS § 25 lg-d 3 ja 4 ette, et andmesubjektil on õigus nõuda teda puudutavate isikuandmete kustutamist või nende töötlemise piiramist vastutavalt töötlejalt, mitte aga volitatud töötlejalt. Seega tulnuks 20.04.2022 taotlus esitada Tartu Maakohtu registriosakonna asemel Justiitsministeeriumile kui äriregistri vastutavale töötlejale (vt ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3). Kuivõrd Tartu Maakohus ei olnud pädev kaebaja 20.04.2022 taotlust lahendama, siis ei saa registriosakonna juhataja 20.04.2022 ja 26.04.2022 vastused kaebaja õigusi rikkuda ning olukorras, kus kohus oli võtnud kaebuse 18.08.2022 määrusega menetlusse, tulnuks halduskohtul jätta 03.10.2022 määrusega kaebus HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, mitte lõpetada menetlust kaebetähtaja ületamise tõttu (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2022 määrus nr 321-2066, p 25). Vahetegu on oluline, sest menetluse lõpetamisel on kaebuse läbi vaatamata jätmisega võrreldes teistsugused tagajärjed (vt HKMS § 43 lg 1 p 2 ja lg 2), samuti on erisused riigilõivu tagastamise osas (vt HKMS § 104 lg 5 p-d 3 ja 4).
2. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks ei oleks praegusel juhul ka otstarbekas võimaldada kaebajal HKMS § 49 lg 1 alusel oma kaebust muuta selliselt, et esitada kohustamisnõue Justiitsministeeriumi vastu, sest RVastS § 6 lg 3 esimese lause järgi ei ole kohustamisnõude rahuldamine võimalik olukorras, kus seadus näeb ette taotluse esitamise haldusorganile ning taotlust ei ole esitatud (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 15.1). IKÜM art 17 lg 1 ja art 18 lg 1 ning IKS § 25 lg-d 3 ja 4 näevad selgelt ette isikuandmete kustutamise või nende töötlemise (sh avalikustamise – vt IKÜM art 4 p 2) piiramise üksnes andmesubjekti nõudel. Olukorras, kus avaliku toimiku dokumendid on avalikud (

§ 30

) ja neid säilitatakse alatiselt (kodukorra § 52 p 5), ei saa vastutaval töötlejal olla kohustust andmeid omal algatusel kustutada või nende avalikustamist piirata. Kui vastutav töötleja keeldub kaebaja taotluse rahuldamisest, on kaebajal võimalik keeldumist HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul halduskohtus vaidlustada ning selle raames saab ühtlasi tõstatada küsimuse asjaomaste sätete kooskõlast põhiseadusega. 4