← Eesti

2-21-141905/37

Obsah (8)§ 163§ 174§ 177§ 317§ 656§ 651§ 658§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1419

§ 163

lg 1 järgi jäävad menetluskulud 98,9% ulatuses kostja ja 1,1% ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 1 alusel määras kohus hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 200 eurot (riigilõiv). Kostja hüvitatavad menetluskulud jäid kindlaks määramata, kuna kostja vastavat taotlust ei esitanud ja toimiku materjalidest nähtuvalt kostjal kulud puudusid. Kohus mõistis kostjalt välja 98,9% hageja menetluskuludest ehk 197,80 eurot (200 × 98,9%). Kohus märkis hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus ei ole kohtuotsust nõuetekohaselt põhjendanud, juhtinud tähelepanu õigussuhte kvalifikatsioonile ega võimaldanud pooltel selle kohta arvamust avaldada. Istungil ei võimaldanud kohus kostjal eelkõige kostja õigusliku staatuse osas oma arvamust avaldada. Maakohus rikkus tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustust. Kohus suhtus kostjasse üleolevalt, kahtlustas teda teovõime puudumises ja ähvardas trahviga. Kostja vaidles nõuetele vastu ja leidis, et need on alusetud. Maakohus ei arutanud pooltega tüüptingimuste sisu ja õiguslikku hinnangut neile. Kohus pidi tuvastama tüüptingimuse tühisuse. Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitud kostja andmed ei vasta isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel isikut tõendavates dokumentides märgitud andmetele ning ei ole kooskõlas rahvastikuregistrist pärinevate andmetega. Seetõttu tulnuks hagi menetlemisest keelduda (

§ 317lg 1 p 11 mõttes), kuid maakohus jättis selle asjaolu tähelepanuta.

Asjas esitatud asjaoludest ei saanud teha järeldust, et hageja nõuded kostja vastu põhinevad laenulepingul nr 2102089886, kuna: - laenulepingul puudusid poolte allkirjad ja seetõttu pole laenulepingu näol tegemist tõendiga; - otsuse kohaselt kinnitas kostja oma 22.03.2022 esitatud dokumendis, et laenuandjalt laekus internetipanga ülekannetena 1020 eurot, kuid kohus tagastas selle menetlusdokumendi kostjale 08.09.2022 kohtuistungil ja ei saanud sellele tugineda; - kohus ei ole viidanud normile, mille alusel ülekande teostamine internetipangas on samaväärne sularahatehinguga. Laenuandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja eksitas pahauskselt tegutsedes laenusaajat, rikkudes sellega laenulepingu sõlmimisel hoolsuskohustust, vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hea usu põhimõtet. Kohus ei täitnud

§-st 351 tulenevat selgitamiskohustust. Menetluses jäid asja lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata, sh on maakohus jätnud kaevatavas otsuses võtmata seisukoha apellandi 08.09.2022 istungil suuliselt esitatud õiguslike väidete osas. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. 4

(6)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele hagi rahuldavas, menetluskulude jaotamise, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule (

§ 656lg 1 p 5 ja lg 2 teine lause ja § 657 lg 1 p 3).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, milles hagi rahuldati.

Kuigi apellatsioonkaebus on esitatud kogu maakohtu otsuse peale, on sellest arusaadav kostja tahe vaidlustada otsust üksnes osas, millega hagi rahuldati. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 15 eurot kostjalt väljamõistmiseks. 8.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud selgitamis- ja otsuse põhjendamiskohustust.

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (RKTKo nr 3-21-131-14 p 17).

  1. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
  2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, märkides otsuse põhjendustes ebaõigesti, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Kostja on vastuses hagiavaldusele vaielnud vastu hageja nõudele. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja muuhulgas asjaolule, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. 10.
  3. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (C 679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Seega ei täitnud maakohus eelmenetluse ülesandeid, st jättis täitmata selgitamiskohustuse ja ei kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Samuti rikkus maakohus otsuse põhjendamiskohustust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 5

(6)10.
  1. Lisaks tulnuks maakohtul kontrollida, kas hagejale hagis toodud lisalaenu andmise korral ei eksinud laenuandja VÕS § 113 lg-s 6 toodud keelu vastu, mille kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral, ja sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Nimelt on hageja hagiavalduses esile toonud, et lisalaenu korral jäävad olemasolev laenujääk ja lisalaenu summa personaalse laenulimiidi piiridesse, st lisalaenu taotlemisel arvestatakse juba kehtiva laenu põhiosa ja intressid uude laenulepingusse. VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud keelu rikkumist ja selle võimalikke tagajärgi on Riigikohus põhjalikumalt lahanud oma otsuse nr 3-2-1-175-14 p-des 16 ja
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagejal tuleb selgitada oma nõude kujunemist ja esitada selle kohta täpsed arvestused. Maakohtul on kohustus arvestada kostja vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt. Kuna ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei oleks maakohtule siduvad (

§ 658

lg 2), ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad asjaolude tuvastamisega (kas kostja rekvisiidid lepingul on õiged, mis ulatuses kostjale laenu anti ja mis ulatuses see tagastada tuleb). Ekslik on siiski apellatsioonkaebuse väide, et maakohus tagastas 08.09.2022 kohtuistungil kostja 22.03.2022 esitatud menetlusdokumendi (dtl 77-79), milles kostja tunnistas, et laenuandjalt laekus internetipanga ülekannetena 1020 eurot. Kohtuistungi protokollist (dtl 186) nähtub, et maakohus ei ole seda menetlusdokumenti tagastanud ja võis selles toodud asjaoludele tugineda. 12. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.