) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.08.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 549,50 eurot ja viivise. Maakohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, ning ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
Maakohus leidis, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult, eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni ja Riigikohtu praktikat. 9. Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras vastavalt üksnes
lg 1 teises lauses sätestatule nii sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise puhul. Apellatsioonkaebus 10. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude (1547,26 eurot) ja põhinõudelt alates 09.08.2022 arvestatava viivise nõude
lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 11. Riigikohus on
lg 1 tõlgendamisel leidnud, et
lg 1 esimene lause viitab ka
Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). 12. Lepingu eritingimuste kohaselt on intressimäär 29% aastas. Lepingu tingimuste p 11.2.1 sätestab, et viivist arvestatakse intressimääraga võrdses määras, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, iga viivituses oldud päeva ees. 13.
lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab
lg 1 ja
lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada
lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja
14. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on
lg 1 ja § 406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule 3 2-22-11532 kohalduvates eelviidatud sätetes reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Maakohus leidis, et lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda, mistõttu on tegemist tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega
20. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus eksis hageja viivisenõuet osaliselt rahuldades materiaalõiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Maakohus viitas asjakohaselt tarbijakrediidilepingule kohalduvale
lg-le 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses viidatud viivisemäärale, kuid jättis need vastuolus järjepideva kohtupraktikaga ekslikult kohaldamata, leides, et poolte viivisemäära kokkulepe on tühine, kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. 21.
lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud, et kuna seadusandja ei ole
lg 1 esimeses lauses täpsustanud, millist
lg 1 lauset see viide hõlmab, siis viitab
lg 1 ka
lg 1 kolmandale lausele (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 4 2-22-11532 3-2-1-120-08, p 12; 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16).
lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas määras, nagu pooled on lepingus kokku leppinud intressimäärana. 22. Kostja ja laenuandja Fresh Finance OÜ on hageja esile toodud asjaoludel laenulepingus kokku leppinud intressi- ja viivisemääras 29% aastas (laenulepingu üldtingimuste p-s 11.2.1). Seega oli tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär kõrgem kui
lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu
lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär ehk 29% aastas. Hageja on omandanud Fresh Finance OÜ-lt nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõuete täitmist. Eelnevast tulenevalt on hagejal hagi aluseks olevatel asjaoludel õigus nõuda kostjalt hagi esitamise ajaks põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivist määras 29% aastas. 23. Vastupidiselt maakohtule on ringkonnakohus seda meelt, et
lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist viivist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab
lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada
lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja
Laenulepingu üldtingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas lepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole
Maakohus ei tuginenud sellistele asjaoludele, millega võiks kaasneda lepingus sisalduva intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus. Muu hulgas ei tuvastanud maakohus, et tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületaks
Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. TsMS § 646 kohaldamisel ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). 5 2-22-11532 26. Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle ka tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1547,26 eurot ja rahuldamata alates 09.08.2022 arvestatava viivise nõude
27. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.