← Eesti

1-20-9263/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2023 Kohtuasja number 1-20-9263 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Artur Smolini (isikukood 37702122236) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. jaanuari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Artur Smolin Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Anu Toluk Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. märtsi 2021 otsusega tunnistati Artur Smolin süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 järgi 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks A. Smolinile Viru Maakohtu
  6. mai 2020 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Samuti tunnistati A. Smolin süüdi ning teda karistati KarS § 121 lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 8 ja § 323 lg 1 järgi. Liitkaristuseks nende kuritegude eest mõisteti A. Smolinile KarS § 64 alusel 3 aastat vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust A. Smolinile Viru Maakohtu
  7. mai 2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka A. Smolini eelvangistus 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust kandmisega alates
  8. oktoobrist
  9. A. Smolini karistusaeg lõppeb
  10. jaanuaril
  12. Viru Vangla esitas
  13. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule materjalid A. Smolini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  14. Viru Vangla ega prokuratuur A. Smolini vabastamist ei toeta.
  15. Viru Maakohus jättis
  16. jaanuari 2023 määrusega A. Smolini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  17. Täidetud on formaalsed eeldused A. Smolini ennetähtaegseks vabastamiseks.
  18. Kuigi vangla iseloomustuses on viidatud ja vähemalt osaliselt ka tuginetud A. Smolini arhiveeritud karistusandmetele, siis neile tugineda ei saa (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  19. veebruari 2018 määrus asjas nr 1-14-10087/66).
  20. Karistusregistri andmetel on A. Smolinil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Enne viimast kohtuotsust oli teda karistatud ka Viru Maakohtu
  21. mai 2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7 järgi 3-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Selle kohtuotsusega määratud katseajal ehk
  22. juulil 2020 pani A. Smolin toime uue kuriteo. Samuti esitas kriminaalhooldusametnik kohtule
  23. novembril 2020 erakorralise ettekande, mille kohaselt rikkus A. Smolin
  24. ja
  25. oktoobril 2020 kohustust ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetuseks. Kriminaalhooldusametnik kaotas igasuguse kontakti A. Smoliniga.
  26. oktoobril 2020 A. Smolin vahistati. Seega ei mõjutanud A. Smolinit õiguskuulekusele ka varasem kokkupuude kriminaalmenetlusega, katseaeg ega kriminaalhooldus.
  27. On positiivne, et vangistuse ajal on A. Smolin töötanud, ta teadvustab töötamise vajalikkust ning tal on säilinud töö tegemise harjumus. Samuti on hea, et A. Smolin on vanglas osalenud taasühiskonnastavates tegevustes: ta läbis „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise“ programmi ja ka sõltuvusprobleemidega tegelemisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Seega on A. Smolin asunud muutma oma ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglite suhtes. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt seisab A. Smolinil ees veel sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole.
  28. A. Smolinil on olemas vabanemisjärgne elukoht abikaasa ja tolle poja juures. Tal on ka toetavad lähedased. Samas on A. Smolinil 5630 euro ulatuses võlgu ning tal puudub kindel töökoht. Seetõttu võib A. Smolin tema varasemaid kuritegusid silmas pidades panna rahalistesse raskustesse sattumise korral toime uued õigusrikkumised. Seda ohtu suurendab asjaolu, et enne vangistust oli A. Smolinil probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning ta on ka kuritegusid sooritanud joobes olles.
  29. Kuna A. Smolin pani vabaduses toime kuritegusid katseajale ja käitumiskontrollile allutatuna, ei olnud kriminaalhooldusega kaasnev kontroll tema kuritegude ärahoidmiseks piisav. Kinnipeetava hoiakutes peab olema märgatav muutus, enda käitumise sügav taunimine, mis annaks põhjust arvata, et tõenäoliselt ta enam süütegusid toime ei pane. A. Smolini puhul kohus hetkel selliseid asjaolusid ei näe. Rahuldav käitumine ja töötamine vangla tingimustes ei taga, et A. Smolin jätkab seaduskuulekat elustiili vabaduses. Arvestades A. Smolinit iseloomustavaid andmeid ja tema varasemat kogemust kriminaalhooldusega võib järeldada, et leebema järelevalve tingimustes ei suuda ta jääda seaduskuulekaks. Sotsiaalprogrammide tagasiside kohaselt oli A. Smolini suhtumine programmidesse ükskõikne ja tema motivatsioon madal, ehkki programmi jooksul hakkas A. Smolin enda käitumist analüüsima. Niisiis on vähemalt algus kuritegelike hoiakute seljatamiseks on tehtud. Siiski on A. Smolini uue kuriteo toimepanemise risk säilinud ja järelejäänud karistusaja jooksul saab A. Smolin teha oma käitumise osas veel vajalikke järeldusi.
  30. Maakohtu määruse peale esitas A. Smolin määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Kohus tugines põhjendamatult vaid A. Smolini minevikule ning hindas asjaolusid ühekülgselt ja puudulikult. A. Smolin on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, mille käigus 2

(4)omandas edasiseks õiguskuulekaks eluks vajalikud teadmised ja oskused. Vanglas on ta käitunud eeskujulikult. Tema hoiakutes ja käitumises on märgatav muutus, ta taunib sügavalt oma varasemat käitumist ning see annab alust arvata, et tõenäoliselt ta ei pane enam toime kuritegusid. Ta on seadnud endale seaduskuulekad eesmärgid ning on teinud vanglas kõik endast oleneva, et jätkata elu õiguspäraselt. Seda soodustab ka omandatud keevitaja ja betoneerija eriala: nii on ta tööturul konkurentsivõimeline ning võib saada Eesti keskmisest kõrgemat palka, mis aitab kiiresti võlgadest lahti saada. Tema puhtsüdamlikku kahetsust varasema kuritegeliku käitumise osas, kõikumatut otsust elada edasi seaduskuulekalt, tema vabanemisjärgseid elu- ja töötingimusi ning lähedaste toetust arvesse võttes võib karistuse jätkamine kriminaalhooldusel olla tulemuslikum kui edasine vangistuses viibimine. Seetõttu palub A. Smolin maakohtu määrus tühistada ja vabastada ta ennetähtaegselt. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhiline materiaalne eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Smolinit vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Õige on maakohtu seisukoht, et A. Smolini uue kuriteo toimepanemise risk on säilinud ja tõenäoliselt ei ole seda riski võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega piisavalt maandada.
  3. A. Smolinit on kriminaalkorras karistatud juba 13 korral ning vanglas viibib ta 5 korda. Takistatud pole ka arhiveeritud karistuste arvesse võtmine: vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. veebruari 2023 määrus asjas nr 1-15-
  5. A. Smolinit on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Ta on toime pannud vargusi, mootorsõiduki ärandamise, narkokuritegusid, arvutikelmuse ja mitmeid erinevaid vägivallakuritegusid. See näitab, et A. Smolini kuritegelik käitumine võib avalduda erinevatel viisidel ning kahjustada erinevaid õigushüvesid. Kuna varem ei ole vangistuse kandmine A. Smolinit õiguskuulekusele suunanud, siis on alust kahelda, kas sellist mõju saab loota ka praegusest vangistusest.
  6. Muu hulgas on A. Smolin soovinud kuritegudega teenida majanduslikku kasu. Seega tuleb arvestada riskiga, et majanduslikel põhjustel võib ta kuritegude toimepanemist jätkata. See risk on jätkuvalt aktuaalne, kuna vabaduses puudub A. Smolinil kindel töökoht ja tal on palju võlgu, mis võivad raskendada tema majanduslikku toimetulekut isegi ametliku töö leidmisel. Nimelt võidakse täitemenetluses suur osa töötasust võlgade katteks ära võtta ja järele jääv raha ei pruugi olla A. Smolinile piisav. Kuigi lähedased on nõus teda materiaalselt toetama, ei pruugi seegi A. Smolinit õiguskuulekana hoida. Liiatigi toetas A. Smolini elukaaslane teda nähtuvalt vangla iseloomustusest rahaliselt ka enne praegust vangistust. Ka ei maanda materiaalsetel põhjustel uute kuritegude toimepanemise riski piisavalt A. Smolini määruskaebuses viidatud asjaolu, et ta on omandanud keevitaja ja betoneerija eriala. Vaatamata eriala olemasolule ei pruugi A. Smolin siiski kohe pärast vabanemist töökohta leida. Lisaks sellele olid tal tööoskused ja kvalifikatsioon olemas ka enne vangistust, kuid siiski otsustas ta teenida tulu kuritegelikul teel.
  7. Kuna A. Smolin on pannud toime ka vägivaldseid kuritegusid, tuleb arvestada sellisegi käitumise jätkumise ohtu. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Smolinile omane impulsiivne ja agressiivne käitumine. Muu hulgas on ta kasutanud vägivalda oma abikaasa suhtes. Kuna ennetähtaegsel vabastamisel soovib A. Smolin asuda elama oma abikaasaga samasse korterisse, võib ta uuesti oma abikaasale kallale minna. Seda ohtu ei pruugi piisaval määral vähendada ka sotsiaalprogrammi „Pere ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ läbimine. Seda enam, et 3
(4)vägivaldsust ei ole A. Smolin näidanud üles vaid paarisuhtes, vaid on tarvitanud vägivalda ka muudes situatsioonides.
  1. Riski tuleb näha ka A. Smolini võimalikes sõltuvusainete tarvitamises. Tal on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega, tal on diagnoositud narkosõltuvus ja ta on pannud toime narkootikumidega seotud kuritegusid. Kuigi vahetult enne praegust vangistust tal teadaolevaid probleeme narkootikumidega enam ei olnud ning vanglast vabanemiselgi ei soovi ta enam neid tarvitada, siis päris välistada narkootikumide tarvitamisega seonduvat riski siiski ei saa. Tõsisemaks ohuks on aga A. Smolini võimalik alkoholi tarvitamine. Varem on A. Smolin alkoholi kuritarvitanud ja pannud alkoholijoobes toime ka kuritegusid. Viimati tarvitas ta alkoholi vahetult enne praegust vangistust. Kuigi vanglas läbis A. Smolin sõltuvusainete tarvitamisega seonduva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, nähtub vangla iseloomustusest, et tema motivatsioon programmis osalemiseks oli madal ning suhtumine programmi ei olnud tõsine. Tõsi, programmi lõpus jõudis ta järeldusele, et sõltuvusainete tarvitamisel on palju negatiivseid tagajärgi. See aga ei anna tema tausta silmas pidades piisavat kindlust, et ta suudab vabaduses mõnuainetest hoiduda.
  2. Ei ole alust eeldada sedagi, et A. Smolini uute kuritegude toimepanemise ohtu on võimalik piisavalt maandada ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja, käitumiskontrolli ja võimalike lisakohustustega. Juba varem on talle antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses katseajale ja käitumiskontrollile allutatuna, sealhulgas on teda vabastatud ka vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Siiski ei ole ta suutnud katseajal kuritegude toimepanemisest hoiduda ning on rikkunud ka käitumiskontrolli nõudeid. See võib uuesti juhtuda.
  3. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. jaanuari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.