4-23-405 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-405 Kohtunik Sten Lind Vaidlusta

§ 201lg 1 kaitseb kohtuvälise menetleja huve.

Sätte eesmärk on tagada määratud karistuse tegelik ja võimalikult kiire täitmine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt taotleda selle asendamist. Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS §-s 82 sätestatud tähtaegadest. Sissenõudja leiab,

§ 201lg 1 kolmandas lauses sätestatud karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks saavad olla: rahatrahvi tasumine, Kar

S § 82 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumine ja isiku surm. Maakohus on

1. veebruari 2023 määruses heitnud sissenõudjale ette nende kohustuste täitmata jätmist, millised lasuvad asenduskaristuse määramise küsimuse lahendamisel seadusest tulenevalt maakohtul endal. VTMS § 211 lg 11 kohustab maakohut lahendama rahatrahvi asendamist aresti või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. KarS § 65 lg 5 teine lause annab kohtule õiguse vajaduse korral määrata enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontroll eesmärgiga selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. Sissenõudjale ei ole seadusandja pannud kohustust astuda võlgnikuga enne asenduskaristuse kohaldamise taotluse esitamist aktiivsesse dialoogi ega andnud õigust koguda andmeid tema tervisliku seisundi kohta. VTMS § 211 lg 3 järgi ei ole avalduse läbi vaatamata jätmine maakohtu määruses esitatud põhjendustel siiski õigustatud. Maakohus on juhindudes VTMS § 211 lg-st 3 kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõttes. VTMS § 211 lg 3 kohaselt võib kohus teha määruse, milles jätab sissenõudja taotluse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine eeldab taotluse sisulist läbi vaatamist ega võimalda kohtul jätta sissenõudja taotlust sisuliselt läbi vaatamata. Maakohtul oli õiguslik alus kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnev kahtlus või ebaselgus lahendada VTMS § 212 sätestatust tulenevalt oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on esitanud taotlusele nõudmisi, milleks seadus tegelikult alust ei anna, ning isegi juhul, kui kohus leidis, et taotluses olevad andmed on ebapiisavad, ei olnud kohtul alust jätta taotlust läbi vaatamata.
3. Maakohus on põhjendanud taotluse läbi vaatamata jätmist sellega, et esitatud taotlus ei vasta TMS § 201 lg 1 teise lause nõuetele. Kõnealune lause ütleb: „Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule.“ Maakohus on sellest tuletanud sissenõudja kohustuse võtta selle välja selgitamiseks, kas esineb 4-23-405 asjaolusid, mis takistaksid aresti või üldkasuliku töö määramist konkreetsele võlgnikule, võlgnikuga ühendust. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. 5.1 Esiteks tuleb tõdeda, et maakohtu määrusest ei ilmne selgelt, mida peab maakohus nendeks karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks, mille välja selgitamine eeldab taotluse esitamisele eelnevat suhtlust võlgnikuga. Ringkonnakohus nendib, et mingit konkreetset karistuse asendamist välistavate asjaolude loetelu õigusaktides ei ole. Kõige ilmsem karistuse asendamist välistav asjaolu tuleneb KarS §-st 72: kui isik on rahatrahvi tasunud, ei ole ilmselgelt alust selle asendamiseks. Lisaks sellele võib pidada karistuse asendamist välistavateks asjaoludeks selliseid asjaolusid, mis välistavad karistuse kohaldamise. Sellised asjaolud on eelkõige täitmise aegumine ja teave, et isik on surnud. Seega nõustub ringkonnakohus põhimõtteliselt määruskaebuses esitatud seisukohaga. Tõsi küll, välistada ei saa, et mingi konkreetse kahtluse korral võib olla vajalik ka mingi muu asjaolu kontrollimine. (nt kui varasemast teada oleva info põhjal on alust kahtluseks, et isik ei ole tervislikul põhjusel üldse võimeline karistust kandma). 5.2 Maakohtu määruse kohaselt on maakohtu peamine etteheide see, et PPA ei ole selgitanud välja, millised on T. Fjodorovi toimivad kontaktandmed. Võlgniku toimivate kontaktandmete väljaselgitamine ei peaks maakohtu arvates olema kohtu ülesanne. Ringkonnakohus nendib,

§ 201

lg 1 kolmanda lause kohaselt peab sissenõudja informeerima kohtule asenduskaristuse taotlemise avalduse esitamisest võlgnikku. Sissenõudja taotluses kohtule on märgitud, et PPA teavitas T. Fjodorovi kohtult asenduskaristuse taotlemisest tema e-posti aadressile XXX. Mingit põhjalikumat kontaktandmete välja selgitamise kohustust täitemenetluse seadustik ega väärteomenetluse seadustik ette ei näe. Ei täitemenetluse seadustik ega väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et sissenõudja peab enne taotluse esitamist selgitama võlgnikule tema õigusi ja karistuse täitmata jätmise tagajärgi. Ka ei ole isiku kontaktandmete välja selgitamise kohustus reeglina tuletatav karistuse asendamist välistavate asjaolude kontrollimise kohustusest. Teatud juhtudel võib isikuga reaalse kontakti saamine olla viimaste kontrollimiseks siiski vajalik. Sellisele juhule on ringkonnakohus osutanud

1. veebruaril 2023 väärteoasjas nr 4-23-416 tehtud määruses. Viidatud määruses selgitas ringkonnakohus, et asenduskaristuse taotluse esitamine kohtule eeldab vähemalt elementaarsel tasandil selgitamist, kas taotluse rahuldamine on põhimõtteliselt võimalik. Tolles asjas oli võlgnikuks Ukraina kodanik, kelle puhul tulnuks ringkonnakohtu hinnangul Ukraina sõjasündmusi ja mobilisatsioonikohustust arvestades kontrollida, kas võlgnik on veel Eestis või arvestades sõjasündmuste konteksti, on ta üldse elus. Praeguses asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu. Need elementaarsed asjaolud, mis näitavad, et asenduskaristuse kohaldamine on põhimõtteliselt võimalik, on sissenõudja ringkonnakohtu hinnangul tuvastanud. Maakohtule esitatud taotluses on sissenõudja märkinud, et otsus T. Fjodorovile rahatrahvi määramise kohta jõustus
2. märtsil
3. KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Ka on sissenõudja taotluses märkinud, et T. Fjodorovil on taotluse esitamise ajaks tasutud 400 euro suurusest rahatrahvist 8,28 eurot. Seega ei ole otsuse täitmine aegunud ning trahvi kogusumma on T. Fjodorovil tasumata. TMS § 201 lg 1 kolmanda lause kohaselt on sissenõudjal kohtult rahatrahvi asendamist taotledes 4-23-405 kohustus võlgnikku teavitada, kuid taotluse esitamise lubatavus ei sõltu sellest, kas võlgnik teeb menetlejaga koostööd ja vastab tema teadetele või mitte. Seega oli sissenõudja tuvastanud, et karistuse asendamist välistavad asjaolud puuduvad ning oli õigustatud esitama maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta,

§ 201eesmärk on kohtule asja lahendamiseks tingimuste loomine.

Ringkonnakohtu hinnangul nõuab see säte sissenõudjalt sisuliselt elementaarset taotluse esitamise põhjendatuse ja mõttekuse kontrolli. Selle taotluse menetlusega seonduvaid küsimusi peaks reguleerima väärteomenetluse seadustik. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohus panna taotluse esitajale kohustusi, mida menetlusseadustikust ei tulene.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei andnud see, et maakohtu meelest ei olnud taotluses selle lahendamiseks piisavalt infot, alust taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Väärteomenetluse seadustik ei kehtesta mingit detailset taotluse läbi vaatamise korda. Seega tuleb taotluse lahendamisel lähtuda analoogiast teiste menetlusliikide regulatsiooniga. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kui maakohus leidis, et esitatud taotlus on puudustega, tulnuks jätta VTMS § 118 lg-ga 1 analoogiat kohaldades käiguta. Alles puuduste kõrvaldamata jätmise korral oleks kohtul olnud alust jätta taotlus VTMS § 118 lg 2 p-ga 3 analoogiat kohaldades läbi vaatamata.
2. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud kaebust läbi vaatamata jättes oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. VTMS § 152 näeb ette, et maakohtu määruse tühistamisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleb saata väärteoasi maakohtule arutamiseks uues kohtukoosseisus. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab VTMS § 194 lg-st 3, § 150 lg-st 2 ja §-st 152 juhindudes Harju Maakohtu
3. veebruari 2023 määruse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Allkirjastatud digitaalselt