MS § 426, § 432, kohus RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Jätta Artur Smolin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuuri ja Viru Vanglasse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 01.03.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-9263 tunnistati Artur Smolin süüdi
lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 8, § 323 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.05.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra ning mõisteti Artur Smolin’ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat ja 3 kuud vangistust.
alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust alates 30.10.
lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma end Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Artur Smolini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Artur Smolini ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Artur Smolin selgitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus, et ta on narkosõltlane. Käesolevaks ajaks on ta läbinud programmi Õige hetk. Ta palub vabastada enne tähtaega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Artur Smolin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Artur Smolin kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mistõttu formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad
lg-st 2, mille kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem, kui neli kuud, ning nõustunud
lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem, kui neli kuud. Artur Smolin kannab Viru Maakohtu 01.03.2021 kohtuotsuse alusel vanglakaristust alates 30.10.
lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud materjalid kohtule uuesti pärast
lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. 3/6 31.01.2023 seisuga on Artur Smolin temale mõistetud karistusajast, s.o 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust, ära kandnud 2 aastat 3 kuud 1 päev vangitust, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku karistusajast ning eelmise, s.o Viru Maakohtu 01.07.2022 määrusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Seega on täidetud formaalsed eeldused Artur Smolini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus analüüsib isiku käitumist enne vangistust. Esmalt kohus selgitab, et vangla koostatud iseloomustuses on taaskord viidatud arhiveeritud karistusandmetele ja süüdimõistetu iseloomustamisel on vähemalt osaliselt tuginetud andmetele, mis tulenevad kohtuotsusest, mis on arhiveeritud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.02.2018 määruses nr 1-14-10087/66 selgitanud, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab
lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Karistusregistrist nähtuvalt on Artur Smolin’il 2 kehtivat kriminaalkaristust. Enne käesoleva vangistuse aluseks olevat kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-20-9263, mõisteti Artur Smolin süüdi ka Viru Maakohtu 11.05.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2499
Nimetatud kohtuotsusega mõistus kohus Artur Smolin’ile karistuseks 3 kuud vangistust, mille jättis süüdimõistetu suhtes
lg 1-3 alusel tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Artur Smolin ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Viru Maakohtu 01.03.2021 otsusest nähtuvalt pani Artur Smolin uue kuriteo toime 29.07.2020, seega olles katseajal ja kriminaalhooldusele allutatud. Kriminaalhooldaja esitas kohtule 06.11.2020 erakorralise ettekande, mille kohaselt rikkus Artur Smolin kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 16.10.2020 ja 29.10.2020 ning kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukoha vahetuseks. Alates 16.10.2020 puudus kriminaalhooldajal süüdimõistetuga igasugune kontakt ning alates 30.10.2020 oli Artur Smolin vahistatud uue kuriteo toimepanemise kahtlusega. Kohtu hinnangul nähtub isiku varasemast käitumisest, et varasem kokkupuude kriminaalmenetlusega, katseaeg ega kriminaalhooldus ei ole mõjutanud isikut kuritegude toimepanemisest loobuma. Jätkuv kuritegude toimepanemine, seejuures ajal, mil isik oli vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaegselt vabastatud, näitab isiku ükskõikset suhtumist temale varasemalt määratud karistustesse ning talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses olles. Seejuures on kohtu hinnangul märgiline, et pärast Viru Maakohtu 11.05.2020 otsusega süüdi tunnistamist
Nüüd kohus kontrollib, milline on isiku käitumine vangistuse ajal. Vangistuse ajal on isik olnud tööga hõivatud, mis on kohtu hinnangul positiivne. Isik teadvustab töötamise vajalikkust ning tal on säilinud töö tegemise harjumus. Samuti on isik vangistuses 4/6 tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega- läbinud sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, millest vangla iseloomustusest nähtuvalt tegi ka vajalikud järeldused, samuti läbis sõltuvusprobleemidega tegelemisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Seega nähtub kohtu hinnangul, et isik on vangistuses asunud muutma oma senist mõttemaailma ja senist ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglite suhtes. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on 2023 aastal planeeritud sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Järgnevalt annab kohus hinnangu isiku võimalustele vabaduses. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul olemas vabanemisjärgne elukoht, süüdimõistetu abikaasa ja abikaasa poeg on nõus isiku elama asumisega nende elukohta. Isikul on toetavad lähedased, kes on muuhulgas valmis teda ka materiaalselt toetama, ent kohtu hinnangul on süüdimõistetu puhul oht materiaalsetesse raskustesse sattumise korral panna taas toime varavastaseid kuritegusid. Isikul on vabanedes rahalisi kohustusi 5630 euro ulatuses ning tal puudub kindel töökoht. Arvestades varasemate, muuhulgas 02.10.2020 toime pandud kuriteo asjaolusid, on kohtu hinnangul oht, et vabaduses jätkab Artur Smolin rahalistesse raskustesse sattumise korral kuritegude toimepanemist. Ohtu suurendab asjaolu, et süüdimõistetul on olnud enne vangistust probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Isik on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes. Kohus leiab, et vaatama eelpool loetletud kohtu poolt tuvastatud positiivsetele asjaoludele (isiku käitumine vangistuse ajal, tööhõives osalemine, kindel elukoht vabaduses), ei ole tema puhul käesolevaks ajaks karistuseesmärgid täidetud. Isik pani vabaduses toime kuritegusid katseajal ja olles allutatud käitumiskontrollile, seega kriminaalhooldusega kaasnev kontroll isiku üle ei olnud piisav, et kuritegusid ära hoida. Ainult formaalsed eeldused sotsiaalprogrammide läbimise ja isiku seatud positiivsete tulevikueesmärkide näol ei anna kohtule piisavalt veendumust karistuse eesmärkide täidetuse kohta. Isiku hoiakutes peab olema märgatav muudatus, enda käitumise sügav taunimine, mis annaks põhjust arvata, et tõenäoliselt isik enam süütegusid toime ei pane. Hetkel kohus selliseid asjaolusid ei näe. Isik on kandnud vangistust üle 2 aasta, karistuse lõpptähtaeg saabub 27.01.2024. Kohus selgitab, et rahuldav käitumine ja töötamine vangla tingimustes ei taga kuidagi, et isik jätkab samasugust, seaduskuulekat elustiili vabaduses. Arvestades süüdimõistetut iseloomustavaid andmed ja tema varasemat kogemust kriminaalhooldusega võib järeldada, et leebema järelevalve tingimustes ei suuda süüdimõistetu jääda seaduskuulekaks. Arvestades sotsiaalprogrammide tagasisidet oli süüdimõistetu suhtumine nendesse ükskõikne ja motivatsioon madal, ent programmi jooksul hakkas süüdimõistetu tegema järeldusi ja analüüsima enda käitumist, mis näitab, et vähemalt algus enda varasema suhtumise muutmisega ja kuritegelike hoiakute seljatamiseks on tehtud. Kohtu hinnangul saab süüdimõistetu järelejäänud karistusaja jooksul veel teha vajalikke järeldusi enda käitumisest. Kohus ei pea hetkel põhjendatuks isiku vabastamist, kuna leiab, et kriminaalhooldus ei maanda süüdimõistetu puhul uue kuriteo toimepanemise riski piisavalt. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu 5/6 vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Seega, kohus hindab süüdimõistetu seniseid pingutusi vanglas, kuid leiab sellegipoolest, et käesoleval ajal ei ole see tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõuab kohus veendumusele, et toime pandud kuritegude asjaolud, isiku varasem käitumine (muuhulgas kriminaalhooldusel) ja prognoos vabaduses on need põhjused, miks kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht kinnipeetava puhul piisavalt maandatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Isik on enda impulsiivse käitumisega võimeline seadma ohtu teisi isikuid ning samuti ei sa välistada, et raskesse materiaalsesse seisu sattudes (mis on tõenäoline, arvestades isiku võlgnevustega ja alkoholi liigtarvitamise riskiga) paneb ta uuesti toime kuriteo. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei näe kohus ei näe alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Artur Smolini vabastamine enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub kindlus, tulenevalt tema varasemast käitumisest, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on kinnipeetava puhul sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Artur Smolini temale Viru Maakohtu 01.03.2021 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.