Obsah (5)

§ 121§ 44§ 104§ 249§ 17

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-145 Määruse kuupäev 18. veebruar 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.Xe kaebus Tapa vallavolikogu kohustamiseks vaadata volikogu ko

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lõike 2 punkti 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5. Kohus leiab, et antud juhul ei ole volikogu liige suhetes volikoguga isikuks, kellel oleks kaebeõigus põhiseaduse § 15 lõike 1 ja

§ 44

lõigete 1 ja 2 järgi.

§ 44

lõige 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44

lõige 2).

§ 44

lõikes 1 sätestatud nõudes, et kaebuse võib esitada üksnes “oma õiguse kaitseks“, viitab sõna “oma“ sellele, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguse riives. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Kaebusest nähtub, et kaebaja on rahulolematu, sest tema esitatud eelnõu „Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ kehtetuks tunnistamine“ jäeti välja Tapa vallavolikogu

1. detsembril 2022 toimunud
2. istungi päevakorrast ega arutatud eelnõu eelnevalt volikogu komisjoni koosolekul. Kaebaja on pöördunud kohtusse kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena, soovides kaitsta teiste volikogu liikmete õigusi saada pädeva otsuse tegemiseks informatsiooni (komisjoni liikmete arvamust tema esitatud eelnõu kohta). Riigikohus on selgitanud, et kollegiaalorgani (vallavolikogu) ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb (vt Riigikohtu
3. märtsi
4. a määrus nr 3-17-2784, p 11). Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus ei näe sellist õigust volikogu liikmele ette. Kaebaja ei saa kohtusse pöördudes kaitsta ka avalikku huvi, et kohaliku omavalitsuse tegevus, millega tema enda konkreetseid õigusi ei riivata, oleks seaduslik, demokraatlik või otstarbekas. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud kohtusse ühegi oma subjektiivse õiguse (st üksikisiku subjektiivne avalik õigus avaliku võimu kandja suhtes) kaitseks ning kuna praegusel juhul ei näe õigusaktid ette, et kaebust oleks võimalik esitada lähtuvalt avalikest huvidest või teiste isikute õiguste kaitseks, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.
5. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, tagastab kohus kaebuse

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lõike 2 punkti 1 alusel, ei kuulu kaebajale vastavalt

§ 104lõike 5 punktile 2 kaebuse eest tasutud riigilõiv summas 20 eurot tagastamisele.

1. Kaebaja on esitanud
2. veebruaril 2023 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palub keelata Tapa Vallavalitsusel (ametiasutus) ja Tapa vallavalitsusel (täidesaatev võimuorgan), kes on asunud täitma Tapa Vallavolikogu
3. novembri
4. a otsust nr 53 „Vallavara võõrandamine“, elektroonilise oksjoni läbiviimine ja enampakkumise tulemuste kinnitamine. Kaebaja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. 9.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 3 3-23-145

1. Kohus märgib, et mõistab esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja on sisuliselt soovinud keelata Tapa vallavolikogu
2. novembri
3. a otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ täitmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema esialgse õiguskaitse vajadus ehk kaebajat peab ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu
4. juuni
5. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kui kaebaja subjektiivsete õiguste riivet asjas ei esine, siis puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades, et kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus Tapa vallavolikogu kohustamiseks vaadata volikogu komisjonis läbi Tapa vallavolikogu otsuse „Tapa Vallavolikogu 24.11.2022 otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ kehtetuks tunnistamine“ eelnõu, siis ei saa kaebajal esineda ka esialgse õiguskaitse vajadust seonduvalt Tapa vallavolikogu
6. novembri
7. a otsuse nr 53 „Vallavara võõrandamine“ täitmisega.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9. Arvestades, et kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus jätab vastava taotluse seetõttu läbi vaatamata. Kohus märgib siiski seda, et praeguses asjas on vastustajaks Tapa vald tervikuna, mitte ainult Tapa vallavolikogu, nagu on kaebaja oma kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses märkinud (

§ 17lõike 1 kohaselt on vastustajaks kohaliku omavalitsuse üksus, st vald või linn).

See tähendab, et Tapa vallavalitsus (kaebaja nägemuse järgi nii täidesaatva võimuorganina kui ka ametiasutusena) on praeguses asjas juba hõlmatud vastustaja staatusega ega saa täiendavalt olla kolmanda isiku rollis. (allkirjastatud digitaalselt) 4