← Eesti

2-22-18492/19

Obsah (9)§ 440§ 445§ 162§ 168§ 174§ 176§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tart

) § 168 lgle

  1. Kostja leiab, et hagiga kohtusse pöördumine oli ennatlik ning enne hagiavalduse esitamist oleks hageja võinud pöörduda kostja poole ning pidada läbirääkimisi lepingu jätkamise võimalustega seonduvalt. Kostja on vastuses hagi tagamise taotlusele olnud koheselt nõus sellega, et kostja pikendab lepingu kehtivust ning kindlasti oleks jõutud kokkuleppele ka väljaspool kohtumenetlust. Hageja ei teinud enne hagi esitamist kostjale ühtegi pöördumist, kus oleks avaldanud soovi läbirääkimisi pidada. Kostja leiab, et ta ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Edasine menetluse käik
  2. Hageja palub kohtul võtta vastu kostja hagi õigeksvõtt ning rahuldada hagi ja tuvastada, et kostja 16.11.2022 avalduse alusel ei ole 24.08.2007 sõlmitud edasimüügileping lõppenud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Samuti palub hageja jätta jõusse kohtu
  3. detsembri 2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja avaldas 23. jaanuari 2023 vastuses, et ta võtab hagi õigeks hageja esimese nõude osas, milles hageja palub tuvastada, et kostja 16.11.2022 avalduse alusel ei ole 24.08.2007 sõlmitud edasimüügileping nr 2007/15 lõppenud. Hageja nõustub hagi rahuldamisega õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus on õigeksvõtuga seotud. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus tuvastab, et Aktsiaseltsi STANDARD 16.11.2022 avalduse alusel ei ole 24.08.2007 sõlmitud edasimüügileping nr 2007/15 lõppenud. 5

(6)5.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus märgib, et hagi tagamise abinõu jõusse jätmine on suunatud kohtulahendi sundtäidetavuse tagamisele. Kohus kohaldas

  1. detsembri 2022 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus rahuldas hagiavalduse ning tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et tulenevalt otsuse viivitamata täidetavusest ei ole tagamise abinõu jõusse jätmine vajalik. Kohus tühistab Tartu Maakohtu
  2. detsembri 2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. 6.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja palub jätta menetluskulu hageja kanda

§ 168lg 6 alusel.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel ning ei esine alust menetluskulude hageja kanda jätmiseks

§ 168lg 6 alusel.

Hageja pöördus kohtu poole nõudega, milles palus tuvastada, et kostja avalduse alusel ei ole 24.08.2007 sõlmitud edasimüügileping lõppenud. Kuna kostja ütles lepingu üles ning edastas nõude lõpetada kõikide kostja kaubamärkide, e-posti aadresside, toodete ja tootejooniste kasutamine hiljemalt 16. detsembril 2022, siis oli kohtu hinnangul kostja käitumisest tulenevalt hagiga kohtusse pöördumine põhjendatud. 7.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, kuid kohus on määranud hagejale selle täpsustamiseks tähtaja. Seejärel peab kohus

§ 176

lg 8 alusel määrama kostjale tähtaja hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. See takistab kohtuotsuse tegemist. Kohus määrab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

8. Kohus selgitab, et

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 9.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.