← Eesti

3-20-1386/15

Obsah (4)§ 5§ 9§ 22§ 3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-20-1386 Otsuse kuupäev 31. märts 2022 Kohtunik Roby Koik X kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

§ 5

lg 1); 62,25 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, summas 3 112,50 eurot. Nimetatud pindala erinevus tulenes esiteks asjaolust, et toetust ei arvestatud põldude nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 ja nr 135.1 kohta ning põllu nr 42-1 osa 1 kohta, mille osas tuvastati kohapealses kontrollis, et eest leitud kultuur kuulus madalamasse ühikumääragruppi (s.o ühikumääragruppi 0 eur/ha). Teiseks ei arvestatud toetust põllu nr 4 osa 2, põllu nr 6 osa 2 ja põllu nr 1.1 osa 1 kohta, mis asusid riigi omandis oleval maal ning mille kasutamiseks puudus taotlejal õiguslik alus. Lisaks mõjutas pindala erinevust kohapealse kontrolli käigus saadud põldude mõõtmistulemused; 124,50 ha-le vastava summa võrra ehk 6 225,00 euro ulatuses seoses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse korral kohaldatava halduskaristusega (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1); 2,27% võrra ehk 589,18 eurot, kuna kaebaja ei kasvatanud kogu põllumajandusliku majapidamise keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõiguslikul maal vähemalt 15% liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasutatavate põllumajanduskultuuridega (

§ 9lg 6, § 26).

Vaidlustatud otsusega nõuti kaebajalt tagasi 2015.,

  1. ja
  2. aasta eest makstud toetus selle maa osas, mille võrra oli kohustusealuse maa pindala vähenenud, s.o vastavalt 2,71 ha eest 129,16 eurot, 2,88 ha eest 138,78 eurot ning 4,5 ha eest 221,72 eurot (

§ 22lg 1, ELÜPS § 111 lg 1).

  1. Kaebaja X esitas 22.07.
  2. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 18.06.
  3. a otsuste nr 12-6/20/351, 12-6/20/352 ja 12-6/20/353 osaliselt tühistamiseks ning toetustaotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebaja nõue
  4. Kaebuse põhjendused ÜPT ja rohestamise vaideotsusele on järgmised.
  5. Kaebaja nõustub põhimõtteliselt PRIA selgitustega vaideotsuse põhjenduse punktides 8, 9, 10, 11 ,12 A, 13–
  7. Vaideotsuse punkt 19 osas selgitab kaebaja, et pöördus Maa-ameti poole aprillis nagu varasematel aegadel Harju Maavalitsuse poole. Kaebusele on lisatud ühe varasema 4 maakasutuse leping, mis on allkirjastatud juulis. Kuni
  8. aastani toetuste menetlemise praktikas oldi tolerantsemad maakasutuslepingu sõlmimise kuupäeva suhtes. Vaidlusaluste kahe suurema riigi omandisse esmakinnistatud 13.05.
  9. a maatüki Prääksu (5,89+2,96=8,81ha ) ja 03.07.2019 Metsakivi (4,95+1,46=6,41ha) kokku 15,22 ha. Talu kõigi põldude pindalade vähem taotlusest tuleneb arvestuslik miinus 10,23 ha. Maa-ameti kirja alusel on 10.04.
  10. a ülal nimetatud kinnistud registreeritud riigi kinnisvararegistris, s.o enne kaebaja taotluse 24.04.
  11. a esitamist. Riigivaraseaduse alusel hakkas kehtima hoopis teistsugune regulatsioon, mille järgi toimetamine võttis kümnetes kordades rohkem aega. Leping Prääksu ja Metsakivi alles
  12. märts
  13. a , s.o pea aasta aega.
  14. a ei jõutudki lepinguni. Varasemalt läks ca 10 päeva. Põllupidamises nii ei saa, et teed üle 20 aasta, siis jätad aasta tegemata ja teed jälle. Euroopa Liidu tingimustes on põllupidamine ilma toetusteta miinusmärgiga majandustegevus. Ka teistel põllumeestel on olnud
  15. a probleeme just riigi maa kasutamise lepingutega ning et 2019 a toetustaotluste menetlemisel on maaeluministeeriumi suuniste järgi PRIA-le antud õigus erandlikke otsuseid teha. Kaebaja lisab väljavõtte kirjavahetusest selles küsimuses talunike esindusorganisatsiooni EPKK-ga. Kaebajale laekunud informatsiooni järgi on
  16. a ilmnenud augud inimeste poolt loodud regulatsioonides maaeluministeeriumi, Maa-ameti ja PRIA vahel lapitud. Maa-amet on asunud põllumaade osas enampakkumisi rendile andmiseks järgnevateks perioodideks juba selle aasta suvel (pea aasta varem, kohustuslikust hilisemast rendilepingu kuupäevast-
  17. juuni), et talumees saaks rahulikult toimetada.
  18. Kaebuse põhjendused KSM vaideotsusele on järgmised.
  19. Kaebaja ei nõustu selles osas PRIA poolt tooduga, nagu oleks kohapealses kontrollis põldudel nr 41; 100-105; 133-136; 142-1:1 ja 135.1 kohapealses kontrollis eest leitud sööti jäetud maa. Õigekeelsuse sõnaraamat järgi on sööti jäetud maa pikemat aega harimata põllumaa ja ikaldus olukord, kus põllumajanduskultuur, ilma või muu keskkonnamõju tõttu annab vähe või ei anna üldse saaki.
  20. Põlluraamatust nähtub, et põlde on kaks korda enne kevadkülvi haritud, peenseemned külvatud, tehtud seire, mille käigus tuvastatud kultuuri ebapiisava tihedusega tärkamise. Samas umbrohtude poole pealt saavutatud konkurentsi eelis tärkav kultuur täielikult lämmatada(ikaldada). Seire tulemusel võetud vastu otsus osad põllud üles harida, osad mitte.
  21. Kontrollaruande juurde lisatud fotodelt on selgelt näha vaidlusalustel põldudel tehtud viimased mullaharimise tööd. Võrdluseks lisab kaebaja kohapealse kontrolli poolt tehtud fotod ja mittevaidlusalustest (Põld 111) mesika- ja heinapõllust. Mesika kasvu iseärasuste selgitamiseks lisab kaebaja foto põld 111 kohta samast kohast kust 21.07.
  22. a.
  23. PRIA inspektori poolt tehtud fotod, kus on näha hiljutine mullaharimine (taimestikuta maa) ja madal umbrohukasv(hinnanguliselt mõnikümmend sentimeetrit), lükkavad ümber PRIA juristi õigustused, et vaidlusaluse põldude klassifitseerimine sööti jäetud maana on õigustatud. Fotod lükkavad täielikult ümber väite, et põldudel kasvas vabalt looduslik taimestik(umbrohi). Selgituseks lisab kaebaja, et vabalt kasvav, s.t. sel aastal ei ole põldu haritud, umbrohu kasvu kõrgus erinevalt liikidel jääb juuli lõpus enamasti põlve ja rinnakõrguse vahele.
  24. Peenseemnete külvi hukka minekut (ikaldumine, umbrohtumine) on esinenud ka varasematel kontrollidel. Põlluraamatust on kontrollitud tehtud töid ja võrreldud põllul nähtuga. 5 Külvi hukkaminekust teavitamist pole kunagi nõutud. Külvi ebaõnnestumine ei ole vääramatu jõud või erandlik asjaolu. Ainuvõimalus umbrohtude vohamisel ongi ülesharimine. Mõnel aastal on õnne, teisel jälle ebaõnne-põllumees sõltub vägagi loodusest. Probleeme toetuste vähendamisega pole tekkinud.
  25. PRIA kontrollaruande põldude kontroll lehtede blanketi lõpus pole olemas puuduste koodi olukorraks, kui külv on ebaõnnestunud ja ülesvõetud. See peaks tähendama seda, et sellist olukorda ei loeta puuduseks. PRIA inspektor kirjutas ekslikult vaidlusaluste põldude kontrolllehel kontrolli andmete kultuuri lahtrisse sööti jäetud maa. Sööti jäetud maa ei ole kultuur taim. Inspektori poolt tehtud fotodel jäädvustatule tuginedes oleks olnud õige kirjutada kultuuri lahtrisse kanne kultuurtaimed puuduvad ja märkuste lahtrisse kogu põlluraamatu väljavõte, millest oleks selgunud kultuurtaimede puudumise põhjus. Vastustaja vastuväited
  26. PRIA ei nõustu esitatud kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
  27. Otsustes nr 12-6/20/352 ja nr 12-6/20/351 esitatud taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on kujunenud kohapealses kontrollis saadud mõõtmistulemuste alusel. Seejuures on osade põldude osas kohapealses kontrollis tuvastatud kindlaksmääratud pindala deklareeritud pindalast suurem ning osade põldude osas väiksem. Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 18 lõikele 6 kompenseerisid suuremaks mõõdetud põldude pindalad osaliselt väiksemaks mõõdetud või mittetoetusõiguslikuks arvatud põldude pindala. Põldude taotletud pindala ning kindlaksmääratud pindala summeeritud erinevus on otsuse nr 126/20/352 kohaselt 10,23 ha ning otsuse nr 12-6/20/351 kohaselt 62,25 ha.
  28. Ühtse pindalatoetuse halduskaristuse kohaldamise osas sätestab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19a lõige 1, et kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab põllumajanduskultuuri rühma kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5-kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 hektarit. Et käesoleval juhul oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 10,23 ha, s.o enam kui kaks hektarit, arvutati ka kaebajale
  29. aasta eest määratud ühtne pindalatoetus viidatud normidest tulenevalt kindlaksmääratud pindala (869,45 ha) alusel, millest lahutati 1,5-kordne leitud erinevus ((1,5x10,23)=15,35 ha).
  30. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 23 lõike 2 kohaselt arvutatakse kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetus ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindala alusel. Seega võeti ka kaevatavas otsuses nr 12-6/20/353 kaebaja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse arvutamisel aluseks ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala, s.o 869,45 ha. Seejuures ei kohaldata kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse puhul üledeklareerimisega kaasnevaid halduskaristusi.
  31. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse osas halduskaristuse kohaldamise osas sätestab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19 lõige 1, et kui toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab põllumajanduskultuuri rühma kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see on suurem kui 3% või kaks hektarit. Et käesoleval juhul oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 62,25 ha, s.o enam kui kaks hektarit ning 9,67% kindlaksmääratud pindalast, arvutatigi kaebajale määratud toetus õiguspäraselt 6 kindlaksmääratud pindala (643,60 ha) alusel, millest lahutati kahekordne leitud erinevus (s.o 124,50 ha).
  32. ELÜPS ning selle alusel kehtestatud õigusaktide (määrused nr 32 ja nr 49) mõttes tuleb maa kasutusõiguse mõistet sisustada läbi maa omandiõiguse või läbi maa kasutamiseks sõlmitud lepingust tuleneva õiguse. Varasemast kohtupraktikast tuleneb üheselt, et mõistet „kasutab“ ei saa ELÜPS tähenduses mõista üksnes maatüki tegeliku kasutamise tähenduses, jättes kasutuse õiguspärasuse üldse tähelepanuta, ning et riigi omandis oleva maa kasutusse andmiseks on ette nähtud kindel kord.
  33. Ehkki kaebaja on esitatud taotlusel deklareerinud, et kasutas põlde nr 4, nr 6 ja nr 31 omandiõiguse alusel, põldu nr 91B2 suulise rendilepingu alusel, põldu nr 1.1 kirjaliku rendilepingu alusel ning põlde nr 3 ja nr 118 muu kasutusõiguse alusel, ei ole kaebaja nimetatud põldude osas tervikuna oma kasutusõigust tõendanud.
  34. Põllud nr 118 ja nr 91B2 ei vasta tervikuna ning põllud nr 4, nr 6, nr 31, nr 1.1 ja nr 3 osaliselt toetuste saamiseks esitatud tingimustele. Nimetatud põldude ja põlluosade pindalad on arvatud õiguspäraselt taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka.
  35. Keskkonnasõbraliku majandamise toetust antakse maa eest, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri, ning sellise maa kohta on toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta 50 eurot kalendriaastas (

§ 3lg 1).

Et mustkesa ja sööti jäetud maa eest toetust ei maksta, siis on sellise maa näol tegemist sisuliselt maaga, mille osas on toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta 0 eurot. Et kaebaja põldude nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 ja nr 135.1 ning põllu nr 42-1 osa 1 näol oli tegemist maaga, mis ei kandnud

  1. aastal saaki ning millel kasvas vaid vabalt looduslik taimestik (umbrohi), oli õigustatud nimetatud põldude ja põllu osa klassifitseerimine sööti jäetud maana. Võttes arvesse, et keskkonnasõbraliku majandamise toetust makstakse põllukultuuride või heintaimede kasvatamise eest, kuid kaebaja ei kasvatanud põldudel nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 ja nr 135.1 ega põllu nr 42-1 osal 1 põllukultuure ega heintaimi, on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse määramine ja maksmine nimetatud põldudele ja põllu osale õigustamatu.
  2. Kaebaja ei ole PRIA-t
  3. a teavitanud, et mesika külv oleks nimetatud põldudel ikaldunud, ehkki keskkonnasõbraliku toetuse raames ei ole maa, millel kultuuritaimi ei kasvatata, toetusõiguslik. Kuna keskkonnasõbraliku majandamise toetus ja selle suurus sõltub otseselt kasvatavast kultuurist, on kasvatava kultuuri näol tegemist toetuskõlbulikkuse kriteeriumiga. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 4 kohaselt saab PRIA vääramatu jõu või erandliku asjaoluga arvestada vaid siis, kui toetusaaja on teavitanud PRIA-t vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest kirjalikult viieteistkümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik, esitades pädeva ametiasutuse nõutavad asjakohased tõendid. Vastava teavituse tegemisel olnuks PRIA-l võimlik kohapeal kultuuri ikaldumine tuvastada. Õigeaegse teavituse tegemata jätmisel puudub taotlejal õigus erandlikele asjaoludele tugineda, mh ei saa kaebaja enam väita, et ta oli külvid kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades teinud.
  4. Põlluraamat ei tõenda, et vaidlusalustele põldudele oleks tõepoolest kohase agrotehnikaga vastavad seemned külvatud. Vaidlus puudub selles, et põllumajandusega tegelevad isikud on kohustatud põlluraamatut pidama. Põlluraamatu pidamise kohustuslikkuse nõue ei tähenda, et 7 sinna kantud andmed tuleb lugeda kahtlusteta tõeseks (Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-07-2472). Ehkki klimaatilised tingimused ning kasutatav seeme ja töövõtted olid eelduslikult kõikidel põldudel, millel kaebaja enda kinnitusel
  5. aastal valge mesika seemet külvas, samad, oli põldudel nr 111, nr 32, nr 35, nr 44 ja nr 47 külvatud mesikas olemas ega polnud ikaldunud.
  6. Kaebajale edastatud kontrollaruande põldude kontroll-lehe viimasel leheküljel on toodud vaid kaebaja majandusüksuses kindlakstehtud puuduste koodid ja nende selgitused. S.t kontrollaruandel ei ole toodud kõikvõimalike puuduste koode, vaid ainult konkreetse taotleja puhul kohaldatud puuduste koodid.
  7. PRIA õigustatult määratlenud põllud nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 ja nr 135.1 ning põllu nr 42-1 osa 1 sööti jäetud maana, milline maakasutus ei ole keskkonnasõbraliku majandamise toetuse raames toetatav. Nimetatud põllud ja põllu osa on õiguspäraselt arvatud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse raames taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka. Võttes arvesse kohapealse kontrolli tulemused, eelkõige selle, et põldudel nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 ja nr 135.1 ei kasvatatud liblikõieliste sugukonda kuuluvat mesikat, on PRIA teinud kindlaks, et kaebaja kasvatas
  8. aastal liblikõielisi kultuure kokku 96,88 ha-l, s.o 12,73 protsendil toetusõiguslikust maast. Põllud, millel
  9. aastal liblikõielisi kultuure ei kasvatatud, ei saa mõistevalt minna ka liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks kasutatava maa arvestusse. Toetust vähendati nimetatud nõude rikkumise eest 2,27% võrra ehk sellises ulatuses, millises ulatuses oli nõue täitmata (15%-12,73%=2,27%). Kohtu seisukoht
  10. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 1 näeb kaebaja poolt käesolevas asjas tühistamiskaebusega vaidlustatud haldusaktidele kaebuse esitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja on läbinud osaliselt edukalt vaidemenetluse (vt käesoleva otsuse p 2.6.–2.7.) ja taotleb vaidlustatud haldusaktide tühistamist osas, milles ta ei nõustu vaideotsuste järeldustega.
  11. Võttes arvesse kaebuses esitatud sisulisi vastuväited kaevatavatele otsustele ja kaebaja lepingulise esindaja kohtuistungil esitatud kaebuse õiguslikke põhjendusi, lahendab kohus asja kaebuses nõutud ulatuses (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS § 2 lg 3). Seega hindab kohus vaidlustatud haldusaktid õiguspärasust osas, milles PRIA ei võtnud kaebaja toetustaotluse rahuldamisel kindlaksmääratud pindala seas arvesse puuduva kasutusõigusega põlde ja nende osasid, ning otsuse nr 12-6/20/351 osas ka nn sööti jäetud maaga seonduvaid asjaolusid. Arvestades kaebuse faktiliste asjaolude ülesehitust, hindab kohus seega otsustega nr 12-6/20/351, nr 12-6/20/352, nr 12-6/20/353 kaebaja õiguste rikkumist üksnes kasutusõigusega ja sööti jäetud maaga seonduvalt.
  12. PRIA otsused (I kd, tl 13p–15, 16p–17, 18p–19) koormavad kaebaja huve järgmiselt.
  13. PRIA 18.06.
  14. a otsusega nr 12-6/20/352 rahuldati kaebaja ühtse pindalatoetuse taotlus osaliselt ja määrati
  15. aasta eest ühtset pindalatoetust summas 82 334,89 eurot, kusjuures toetus suunati täiendavalt väljamaksmisele summas 508,02 eurot. 8 Toetust vähendati määruse nr 32 § 3 lg 1 alusel 0,33 ha suuruse taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse võrra, summas 32,20 eurot. Vähendus põhjuseks on põllumassiivil nr 52657531064 asuva põllu nr 14.1 osa ning põllumassiivil nr 52758255550 asuva põllu nr 42-1 osad, mis ei olnud
  16. aastal taotleja kasutuses (kontrollaruande puudusekood KKP10DADMIN); kohapealses kontrollis 10,23 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, summas 998,14 eurot. Vähendamist on põhjendatud deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevusega, sest kontrolli raames tuvastati, et kaebajal puudus õiguslik alus põldude nr 118 ja nr 91B2 kasutamiseks tervikuna ning põldude nr 4, nr 6, nr 31, nr 1.1 ja nr 3 kasutamiseks osaliselt; Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19a lg 1 alusel 15,35 ha-le vastava summa 1 497,70 euro ulatuses seoses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse eest kohaldatava halduskaristusega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 51 lg 2 ja PRIA peadirektori 04.12.
  17. a käskkirja nr 1-12/19/157 alusel 101,92 eurot seoses noorte põllumajandustootjate otsetoetuse eelarve suurendamisega otsetoetuste eelarvest; Määruse nr 32 § 19, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 8 lg 1, komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/1928 art 1 alusel 1 172,92 eurot seoses finantsdistsipliini rikkumisega; Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19a lg 3 alusel 788,40 eurot
  18. aastal kohaldamata jäetud halduskaristuse ulatuses, sest kontrollis tuvastati kaebajal ka
  19. aastal pindala erinevus, mis oli suurem kui kaks hektarit.
  20. PRIA 18.06.
  21. a otsusega nr 12-6/20/353 rahuldati kaebaja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetustaotlus osaliselt ja kaebajale määrati
  22. aasta eest kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 869,45 ha kohta summas 39 047,65 eurot, kusjuures toetust suunati täiendavalt väljamaksmisele summas 93,90 eurot. Toetuse määramise aluseks olev pindala oli. Toetust vähendati määruse nr 32 § 12 lg 1, komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 25 lg b alusel 0,39 ha-le vastava toetussumma ulatuses, s.o 17,55 eurot püsirohumaa nõude rikkumise eest ja määruse nr 32 § 19, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 8 lg 1, komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/1928 art 1 alusel 550,99 eurot finantsdistsipliinis rikkumise eest.
  23. PRIA 18.06.
  24. a otsusega nr 12-6/20/351 rahuldati kaebaja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus osaliselt ja kaebajale määrati
  25. aasta eest keskkonnasõbraliku majandamise toetust summas 24 876,16 eurot, kusjuures 1 902,47 eurot toetust suunati täiendavalt väljamaksmisele. Toetust vähendati:

§ 5

lg 1 alusel summas 16,50 eurot 0,33 ha suuruse taotletud ja toetusõigusliku pindala erinevuse võrra, põllumassiivil nr 52657531064 asuva põllu nr 14.1 osa ning põllumassiivil nr 52758255550 asuva põllu nr 42-1 osade osas mis ei olnud

  1. aastal kaebaja kasutuses (kontrollaruande puudusekood KKP10D-ADMIN); 62,25 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra, summas 3 112,50 eurot, sest kohapealses kontrollis tuvastati, et põldudel olev kultuur kuulus madalamasse ühikumääragruppi, s.o ühikumääragruppi 0 eur/ha. Toetust ei arvestatud põldude nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 ja nr 135.1 kohta ning 9 põllu nr 42-1 osa 1 kohta. Samuti asusid põllu nr 4 osa 2, põllu nr 6 osa 2 ja põllu nr 1.1 osa
  2. Samuti kohapealse kontrolli käigus tuvastatud erinevused põldude mõõtmistulemustes; komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg 1alusel 124,50 ha-le vastava summa võrra summas 6 225,00 eurot seoses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse eest kohaldatava halduskaristusega;

§ 9

lg 6, § 26 alusel 2,27% võrra summas 589,18 eurot, sest tuvastati, et kaebaja ei kasvatanud kogu põllumajandusliku majapidamise keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõiguslikul maal vähemalt 15% liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasutatavate põllumajanduskultuuridega.

§ 22lg 1, ELÜPS § 111 lg 1 alusel nõuti kaebajalt tagasi 2015–2017.

aastate eest makstud toetus maa osas, mille võrra oli kohustusealuse maa pindala vähenenud (vastavalt 2,71 ha eest 129,16 eurot, 2,88 ha eest 138,78 eurot ning 4,5 ha eest 221,72 eurot.

  1. Kaebaja on kaebuse põhistamiseks lisanud kaebusele tõenditena PRIA-le esitatud vaided, PRIA vaideotsused ja vaidlustatud otsused, riigimaa ajutiseks kasutamiseks andmise 14.07.
  2. a lepingu, Maa-ameti 02.05.
  3. a kirja reformimata maa ajutiseks kasutamiseks andmise kohta, kirjavahetuse talunike esindusorganisatsiooni Eesti PõllumajandusKaubanduskojaga, PRIA põldudest tehtud fotod, foto toetustaotluse välisest põllust nr 111, põlluraamatu ja kontrollaruande nr 190084-
  5. PRIA on kaebusele esitatud vastusele tõenditena esitanud kaebaja pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlus nr 110191107696, kaebaja selgituskirja kontrollaruannetele 190084-001 ja 190093-001, PRIA 06.12.
  6. a otsus nr 12-6/19/924, PRIA 09.12.
  7. a otsuse nr 126/19/945, kaebaja 28.01.
  8. a esitatud vaide täiendused, PRIA 03.02.
  9. a otsuse nr 126/20/147, PRIA 12.06.
  10. a vaideotsuse väljastusteatega ja PRIA 13.06.
  11. a vaideotsuse väljastusteatega.
  12. Menetlusdokumentides kajastatud kontrollaruannet nr 190093-001 poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete täitmise kohta ei ole kaebaja kaebuses käsitlenud ja kaebusele lisanud ei ole.
  13. Halduskohus, hinnates asja kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  14. Kaebaja esindaja põhjendas kohtuistungil kaebust vaidlustatud otsuste õigusvastasusega.
  15. Vastustaja on vaidlustatud otsused andnud järgmisel õiguslikul alusel.
  16. Maaeluministri 17.04.
  17. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (edaspidi määrus nr 32) § 3 lg 1 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 13 lg 1 sätestavad PRIA-lt toetuse taotlejatele õiguse ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlemiseks vähemalt ühe hektarile põllumajandusmaale, kui sellel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, kusjuures taotleja peab maad kasutama taotluse esitamise aasta
  18. juuni seisuga. 10
  19. Maaeluministri 29.04.
  20. a

„Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (määrus nr 49) § 5 lg 1 sätestab keskkonnasõbraliku majandamise toetuse toetusõiguslina samuti üksnes taotleja kasutatava maa.

  1. Määruse nr 32 § 152 lg 1 paneb taotlejale kohustuse esitada taotluses andmed sellise põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada. Määruse nr 32 § 152 lg 1 p 4 paneb taotleja kohustuse märkida taotlusel iga põllu kohta maakasutuse õigusliku alus.
  2. ELÜPS ning sellest seadusest tulenevate volitusnormide alusel kehtestatud määruse nr 32 ja

) PRIA poolt kohaldatud sätetest tuleneb seega, et maa kasutusõiguse mõistet sisustatakse, kas omandiõigusest maale või maa kasutamise lepingust tulenevast õigusest.

  1. Kaebaja pindalatoetuse taotluse ja maksetaotlusega on tõendatud, et kaebaja on põllu nr 4, põllu nr 6 ja põllu nr 31 toetustaotluse alusena deklareerinud omandiõiguse põldude alusele maale. Põllu nr 91B2 alusena deklareerinud suulise rendilepingu maa kasutamiseks põllu nr 1.1 alusena kirjaliku rendilepingu ja põllu nr 3 ja põllu nr 118 alusena deklareerinud muu kasutusõiguse.
  2. PRIA vaidlustatud otsuste kohaselt ei ole kaebaja nimetatud põldude osas tervikuna õigust maa kasutamiseks toetusõiguse mõttes tõendanud. Poolte vahel on seega vaidluse all kaebaja põllu nr 4 s.o Prääksu katastriüksuse, põllu nr 31 s.o Ahto katastriüksuse, põllu nr 118 s.o Uuevälja katastriüksuse, põldude nr 1.1 ja 3 s.o Metsakivi katastriüksuse, põllu nr 91B2 s.o Lohumäe katastriüksuse, millest viimane oli antud AS Metsaküla Piim kasutusse, kasutusõigus ja selleks õigusliku aluse olemasolu ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse valguses.
  3. ELÜPS § 13 lg 1 kohaselt võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta
  4. juuni seisuga.
  5. Otsustes nr 12-6/20/352 ja nr 12-6/20/353 on PRIA mh tuginenud määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ sätetele.
  6. Nagu eelpool viidatud, määruse nr 32 § 15² lg 1 p 4 kohaselt esitatakse taotluses kogu taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada, iga põllu kohta maakasutuse õiguslik alus. Seega puudub õiguslik vaidlus, et taotleja peab lisaks maa tegelikule kasutamisele taotluse esitamise aasta
  7. juuni seisuga omama maa kasutamiseks õiguslikku alust. Nimetatud tingimusele mittevastava maa pindala ei kuulu toetusõigusliku pindala hulka.
  8. Maareformi seaduse (MaaRS) § 341 lg 31 ls 3 kohaselt ei või kasutusvaldusesse antud maad anda rendile ega teisele isikule kasutamiseks. MaaRS § 341 lg 51 p 5 paneb maa kasutusvaldusesse saajale kohustuse mitte anda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks, kuna nimetatud nõue on üheks kasutusvalduse seadmise lepingu kohustuslikuks tingimuseks. Kasutusvaldusesse antud maa allkasutusse andmise keeldu rikkuva tehingu alusel maa kasutamine on seega vastuolus seadusega, mistõttu puudub sellise tehingu alusel maa kasutajal maa kasutamiseks õiguslik alus. 11 Seetõttu on PRIA nii kohtueelsetes kui kohtu menetlusdokumentides õigesti selgitanud, et mõistet „kasutab” ei saa ELÜPS tähenduses mõista üksnes maatüki tegeliku kasutamise tähenduses, jättes kasutuse õiguspärasuse üldse tähelepanuta. Kohtupraktikas on selgitatud, et toetuse taotlemise alusena saab kõne alla tulla üksnes maa õiguspärane kasutus ning seetõttu ei vasta seaduses sätestatud keeldu rikkuva tehingu alusel saadud maakasutusõigus toetuse saamiseks ettenähtud nõudele. Riik ei saa ühelt poolt keelata kasutusvaldusesse antud maa allkasutusse andmist ning samal ajal maksta keeldu rikkunud isikule põllumajandustoetusi võrdsetel alustel õiguspäraselt maad kasutavate taotlejatega. Selline vastuolu muudaks kõnealuse keelu sisutühjaks ja soodustaks keelu rikkumist toetuse saamise eesmärgil. (vt Tartu Ringkonnakohtu 12.01.
  9. otsus asjas nr 3-20-894, p-d 20, 21 { https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=306476282, 17.03.2022})
  10. Kaebaja kaebusega esitatud tõenditest saavad maa kasutusõiguse alusega haakuda üksnes 14.07.
  11. a riigimaa ajutiseks kasutamiseks andmise leping, Maa-ameti 02.05.
  12. a kiri reformimata maa ajutiseks kasutamiseks andmise kohta ja kirjavahetus Eesti PõllumajandusKaubanduskojaga.
  14. juulil
  15. a Eesti Vabariigi ja X vahel sõlmitud riigimaa ajutise kasutamise lepingu (I kd, tl 20–21) kohaselt on lepingu esemeks Saue valla Vatsla külas asuv 1,6 hektariline põllumassiiv, mis on antud kaebajale ajutiseks kasutamiseks mitte kauemaks kui kaheks aastaks lepingu allkirjastamise päevast arvates (p 3.1). Leping on kaebaja poolt allkirjastatud lepingu sõlmimise päeval.
  16. Kaebaja ei ole osundanud, kuidas lepingust tervikuna või millisest lepingu punktist tuleneb tema arusaam riigimaa kasutamisõiguseks selle lepingu alusel
  17. aastal. Vastav asjaolu, ei ole äratuntav ka kohtule, mistõttu nõustub kohus PRIA käsitlusega menetlusdokumentides ja vaideotsutes, et nimetatud leping ei tõenda kaebaja kasutusõigust ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse PRIA-lt
  18. aastal saamiseks.
  19. Maa-ameti 02.05.
  20. a vastuse (I kd, tl 22–23) kohaselt on Maa-amet andnud kaebajale loa jätkata Saue vallas Vatsla külas, Kiia külas ja Tutermaa külas asuvate reformimata maa ajutist kasutamist kuni 31.10.
  21. a. Harku vallas Kütke külas asuvate Uuevälja, Metsakivi ja Prääksu kinnisasjad on vastuse kohaselt jäetud aga riigi omandisse ning 10.04.
  22. a registreeritud riigi kinnisvara registris. Kusjuures edaspidi toimub nimetatud kinnisasjade kasutamine ja käsutamine riigivaraseaduse alusel, kusjuures riigivara saab võõrandada ja kasutamiseks anda vaid avalikul enampakkumisel, mis võib vastuse kohaselt eeldatavalt toimuda
  23. aasta teises pooles. Seega ei tõenda Maa-ameti vastus vastustaja haldusaktide õigusvastasust.
  24. Kaebaja e-kirjavahetus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikme Vahur Tõnissoo ja viimase ning maaeluministri nõuniku Andrus Tossi vahel (I kd, tl 25–27) keskendub
  25. aasta kontrolliperioodil ulatuslikule maa kasutamise õigusliku aluse puudumisele riigi omandis olevate maade puhul. Samuti kaebaja õigusele PRIA koormavatele otsustele vaide esitamiseks. Seega ei tõenda kaebusega esitatud e-kirjavahetus vastustaja haldusaktide õigusvastasust, sest nii kaebaja ise on arusaamisel kui kirjavahetuses osalenud isikud on kaebajale selgitanud, et
  26. aastal ei saa enam tugineda varasemate aastate ma kasutusõiguse alustele. 12
  27. Neil asjaoludel ei jaga kohus kaebaja seisukohta seoses Eesti Vabariigile kuuluvate Prääksu katastriüksusel, Ahto katastriüksusel, Uuevälja katastriüksusel ja Metsakivi katastriüksusel asuvate kaebaja põldude nr 4, 31, 118, 1.1., ja 3, 91B2 toetamata jätmise õigusvastasusega, millest omakorda viimati nimetatu oli Eesti Vabariigi poolt antud AS Metsaküla Piim kasutusse. AS-l Metsaküla Piim puudus aga omakorda õigus temale kasutada antud maa kaebaja allkasutusse andmiseks, kusjuures viimati nimetatud faktilise asjaolu tõendamiseks ei ole kaebaja halduskohtule tõendeid esitanud.
  28. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisega seoses on kaebaja PRIA-le esitatud pindalatoetuse taotluse ja maksetaotlusega tõendatud, et kaebaja on deklareerinud põldudel nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 ja nr 135.1, kokku 51,92 hektaril kasvatava põllumajanduskultuurina valge mesikase, vähemalt 80% mesikat, kuni 20% heintaimi ning 9,16 hektarisel põllu nr 42-1 kõrreliste rohumaana, vähemalt 80% kõrrelisi.
  29. PRIA kontrollaruande nr 1900084-001 ja selle lisadega (I kd, tl 38–65) on tõendatud põldude nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 j nr 135.1 puhul tervikuna ja põllu nr 42-1 puhul 8,89 hektari puhul sööti jäetud tunnustele vastava maa. Kusjuures nimetatud tõendite kohaselt tuvastasid ametnikud kohapealses kontrollis mitmete põldude randaalimise ning nendel põldudel nn kasvava kultuurina umbrohu. 58.

„Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ § 5 lg 1 sätestab muuhulgas, et toetust võib taotleda taotleja kasutatava kokku vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumaa kohta, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti (§ 5 lg 1 p 2), siis välistab § 5 lg 7 keskkonnasõbraliku majandamise toetuse andmise toetusõigusliku maale, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti.

  1. Kohus ei jaga kaebaja esindaja seisukohta sööti jäetud maa legaaldefinitsiooni puudumisest. Defineerimisel ei tule seetõttu lähtuda õigekeelsussõnaraamatust, vaid PRIA
  2. aastal avaldatud põllumajanduskultuuride loetelust {https://www.pria.ee/sites/default/files/2020-01/kultuurid%202019.pdf, 18.03.2022}.

kohase toetuse kontekstis on PRIA kohtu hinnangul õigesti lähtunud sööti jäetud maa puhul loetelu kohasest külvikorrasüsteemis kasutatavast maast: „/…/, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki. Põld või külvikorraväli, millega valmistatakse ette järgmiste kultuuride kasvatamist. Maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse.“ Kohtu hinnangul on PRIA asjakohaselt loetelu koostamisel rakendanud eriteadmisi põllumajanduskultuuride kasvatamise valdkonnas ja määratlenud, et sööti jäetud maa pole vaid maa, millel pole jooksval aastal üldse maaharimistöid teostatud, vaid sööti jäetud maana tuleb käsitleda ka maad, millelt ei saa või ei õnnestunud saada kultuurtaimede saaki ja millel kasvab umbrohuna looduslik taimestik. 60. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid kaebuse väite tõendamiseks, et sööti jäetud maana saab käsitada maad, millel umbrohi on kasvanud läbi kogu vegetatsiooniperioodi. 61. Nendel asjaoludel jagab kohus PRIA seisukohta: keskkonnasõbraliku majandamise toetusõiguslik on maa, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri, kusjuures sellise maa kohta on

§ 3lg 1 kohaselt toetuse ühikumäär 50 eurot hektari kohta aastas.

Tulenevalt 13

§ 5

lg 7 kohasest välistusest, mille kohaselt mustkesa ja sööti jäetud maa eest toetust ei maksta, siis on PRIA õiguspäraselt määratlenud taolise maa 0 eurose ühikumääraga maaks hektari maa kohta.

  1. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on kohus seisukohal, et PRIA on vaidlustatud otsustes kaebaja põldude nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 ja nr 135.1 ning põllu nr 42-1 osa 1 puhul õigesti tuvastanud, et need põllud ei kandnud
  2. aastal saaki ning maal kasvas vabalt umbrohi kui looduslik taimestik. PRIA ei saanud eriteadmiste rakendamise asemel lähtuda mingist muust võimalikust sööti jäetud maa määratlusest. Kuna kehtiv õigus annab taotlejale õiguse keskkonnasõbraliku majandamise toetust saamiseks üksnes põllukultuuride või heintaimede kasvatamisel ja kaebaja poolt põldudel nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 ja nr 135.1 ega põllu nr 42-1 osal 1 põllukultuuride või heintaimede kasvatamine ei ole haldusmenetluses kogutud tõenditega tõendamist leidnud, siis on PRIA jätnud õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks.
  3. Kohus nõustub PRIA-ga, et kaebaja kui ettevõtjana registreeritud isiku poolt
  4. aastal PRIA kultuuride väidatavast ikaldumisest teavitamata jätmine enne PRIA kontrolliaruande koostamist välistab kaebaja õiguse taotletud toetusele.
  5. Nimelt on kaebaja esitanud vaidemenetluses väite (vt vaie I kd, tl 12, 13.06.
  6. a vaideotsus, p 16, II kd, tl 22), et põldudel nr 41, nr 100, nr 101, nr 102, nr 103, nr 104, nr 105, nr 133, nr 134, nr 135, nr 136 ja nr 135.1 kultuur ikaldus.
  7. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 4 annab PRIA-le aluse vääramatu jõu või erandliku asjaoluga arvestamiseks, kui toetusaaja on teavitanud PRIA-t vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest kirjalikult viieteistkümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik, esitades pädeva ametiasutuse nõutavad asjakohased tõendid.
  8. Vaieldamatult ei saanud kaebaja kultuuri ikaldumisest teada alles
  9. aastal PRIA-le vaide esitamisel, olukorras, kus kontrolliga alustas PRIA 31.07.
  10. a kell 8.30 (I kd, tl 38).
  11. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid PRIA teavitamisest, mille tõttu puudus PRIA-l sisuline võimalus ka kohapealses kontrollis kultuuri ikaldumise tuvastamiseks.
  12. Õigeaegse teavituse tegemata jätmise tõttu puudub kaebajal nimetatud õiguslikul alusel võimalus erandlikele asjaoludele tuginemiseks. Seega on kaebaja esitanud kehtiva õiguse mõttes ka hilinenult väited külvide kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades tegemise kohta.
  13. Kaebuse väidete põhistamiseks on kaebaja esitanud väljavõtte põlluraamatust (I kd, tl 33– 36). Kohus märgib vastuseks kaebajale, et ka põlluraamatusse kaebaja tehtud kanded ei tõenda PRIA informeerimist külvi ikaldumisest Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 4 sätestatud ajal ja korras, mistõttu ei anna ka põlluraamat alust vaidlustatud otsuste õigusvastaseks lugemiseks. 14 Kaebaja ei ole tõendanud ka objektiivselt faktilist olukorda põldudel enne põlluraamatus kajastatud otsuste tegemist.
  14. PRIA ei ole vastuses kaebusele eitanud, et osadel kaebaja põldudel avastati kontrollimisel ka kaebaja külvatud mesikat, mis ei olnud kontrollimise ajal ikaldunud. Seega ei tõenda ka kaebaja poolt kaebusega esitanud kaebaja tehtud fotod PRIA otsuste õigusvastasust kaebajat koormavates haldusaktides nimetatud põldude osas.
  15. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et PRIA kontrolli käigus tehtud fotod annavad objektiivselt hinnatava pildi faktilisest olukorrast põldudel kontrollimise ajal.
  16. Kohus ei jaga samuti kaebaja seisukohta, et PRIA on menetlustoimingu tegemisel rikkunud väidetavalt ikaldunud põldudele puuduse kontrollkoodi märkimata jätmisega menetlus- ja vorminõudeid selliselt, et see oleks mõjutanud asjas tehtud otsuseid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58).
  17. Kohtule esitatud kontrollaruande nr 190084-001 taotleja selgituste ja märkuste lahtri kohaselt, kaebajal 07.08.
  18. a märkused väidetava ikalduse osas puudusid (I kd, tl 39). Seega ei ole puuduse koodiga seonduvad kaebuse väited aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
  19. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (nt RKHKo 3-3-1-47-12, p 15).
  20. Kaebaja kontrollaruandele esitatud argumentide, vaiete ja asjas tehtud vaideotsustega on tõendatud, et PRIA on asjas tehtud esialgseid otsuseid põhjendanud määral, mis võimaldas kaebajal teda koormanud haldusaktide põhjendustest aru saada. Kaebaja on halduskohtule arusaadavalt esitanud vaided ilma kõrvalist õigusabi kasutamata. Kaebaja on isiklikult esitanud ja allkirjastanud ka halduskohtule esitatud kaebuse. Samuti on kaebaja isiklikult esitanud vastuväited ka kontrollaktile. Kaebaja on vaidemenetluses saavutanud vaiete osaliselt rahuldamise. Haldusakti põhjendamise eesmärgiks peetakse haldusakti kontrollitavust (nt RKHKo 3-16-2324, p 8). Vaidlustatud haldusaktid on kohtu hinnangul kontrollaruande, PRIA esialgsete otsuste, vaideotsuste ja vaidlustatud otsuste koostoimes põhjendatud määral, mis tagab nende kontrollitavuse. See, et kaebajat ei veena vaidlustatud otsuste põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümberlükata, ei tähenda, et haldusaktide põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile.
  21. Kohus ei pea neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel võimalikuks jagada kaebaja esindaja kohtuistungil väljendatud seisukohta vaidlustatud otsuste õigusvastasusest seoses puudustega haldusaktide põhjendamisel. 15
  22. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
  23. Kaebaja peab ise kandma oma menetluskulud (II kd, tl 31–34, I kd, tl 66) HKMS § 108 lgst 1 tulenevalt seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Vastustaja ei ole menetluskulude katmise taotlust esitanud.
  24. Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi ja registrikood asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.