← Eesti

2-19-15474/13

Obsah (7)§ 702§ 415§ 456§ 703§ 704§ 317§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-15474 Määruse kuupäev Tartu, 12. aprill 2023. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Ants Kull ja Urmas Volens Kohtuasi A.T. ja K

§ 702

lg 2 p 2 ning § 710 lg 1 alusel tühistada ning asi saata hagimenetluses läbivaatamiseks samale maakohtule. 9. Kostja on teistmisavalduse esitanud maakohtu tagaseljaotsuse peale, mille kohaselt toimetati hagimaterjalid kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Olukorras, kus tagaseljaotsus tehti hagile vastamata jätmise tõttu ja hagi oli kostjale kätte toimetatud avalikult, võib kostja esitada

§ 415lg 1 alusel tagaseljaotsuse peale kaja.

Tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamise korral võib kaja esitada

§ 415

lg 2 järgi 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest.

§ 456lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust 2

(4)2-19-15474 või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, nt hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes, võib jõustunud kohtulahendi

§ 702

lg 1 ja lg 2 p 2 järgi poole avalduse alusel teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmine ei ole

§ 703

lg 2 kohaselt lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata. Põhjusel, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest nõuetekohaselt teatatud ja ta ei saanud seetõttu menetlusest osa võtta, võib teistmisavalduse

§ 704

lg 1 teise lause alusel esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist (vt ka Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-4-16, p 7 ja selles viidatud kohtupraktika).
  3. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi, kui kostja suhtes on tehtud tagaseljaotsus ning samadel asjaoludel oleks võimalik esitada nii kaja (

§ 415

) kui ka teistmisavaldus (

§ 702), võib kostja valida, kumba võimalust ta kasutab (vt Riigikohtu 12.

märtsi

  1. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-57660/28, p 13 ja selles viidatud kohtupraktika). Lisaks on kolleegium varem täpsustanud, et kui tagaseljaotsus ei ole teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud, tuleb Riigikohtule esitatud teistmisavaldust käsitada tagaseljaotsuse peale esitatud kajana (vt Riigikohtu
  2. septembri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 16). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. Õigus valida kaja ja teistmisavalduse esitamise vahel on kostjal nt olukorras, kus temale loeti menetlusdokument avalikult kättetoimetatuks seaduse nõudeid rikkudes (vt

§ 415lg 1 p 1 ja § 702 lg 2 p 2).

Seega on teistmine

§ 703

lg 2 järgi lubatud, kui tagaseljaotsus on jõustunud, kuid teistmise tähtaeg ei ole möödunud. Teistmine ei ole lubatud, kui tagaseljaotsus ei ole jõustunud, kuna kaja esitamise tähtaeg ei ole möödunud.

  1. Teistmisavalduse kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse kätte
  2. augustil 2022 kohtutäiturilt. Asja materjalid, mh Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse vastus Riigikohtu
  3. veebruari
  4. a päringule (tl 50), ei anna alust kahelda teistmisavalduses märgitu õigsuses. Seega möödus kaja esitamise 30-päevane tähtaeg
  5. septembril 2022 (

§ 415lg 2 teine lause).

Kostja esitas teistmisavalduse 5. oktoobril 2022, mil tagaseljaotsus oli

§ 456

lg 3 järgi jõustunud, kuid möödunud ei olnud

§ 704lg 1 teises lauses sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaeg.

Kuna kostjal oli õigus valida, kas esitada kaja või teistmisavaldus, ning teistmisavalduse esitamise ajaks oli tagaseljaotsus jõustunud, lahendab kolleegium kostja teistmisavalduse. 12. Kolleegiumi hinnangul on täidetud

§ 702lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud alus jõustunud maakohtu lahendi teistmiseks.

Maakohus toimetas

§ 317

lg-le 1 viidates hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, kuigi avalikult kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud. Kooskõlas

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatuga võib hagimaterjalid toimetada kostjale, kes ei ela registris märgitud aadressil, avalikult kätte üksnes siis, kui tema aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada muul

-i 6. osas sätestatud viisil.

§ 317

lg 1 p 2 kohaselt on avaliku kättetoimetamise aluseks asjaolu, et välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada.

§ 317

lg 2 alusel võib kohus menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist taotlevalt menetlusosaliselt nõuda politsei või vallavõi linnavalitsuse kinnitust, et neile on saaja viibimiskoht teadmata, või muid tõendeid sama 3

(4)2-19-15474 paragrahvi esimeses lõikes nimetatud asjaolude kohta. Politseiasutus ja valla- või linnavalitsus peavad nõudel selle kinnituse menetlusosalisele andma. Kohus teeb ka ise vajaduse korral järelepärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks. Praeguses asjas on kohtutoimikusse lisatud mh isikuandmete päringu väljavõte, millest nähtuvad kostja kontaktandmed (tl 12). Samuti on toimikus politseiasutuse vastus maakohtu
  1. veebruari
  2. a päringule kriminaalasjas nr 1-18-10289, mille kohaselt on kostja kuulutatud tagaotsitavaks ning ta on sõitnud
  3. veebruaril 2018 Soome Vabariiki ega ole tagasi tulnud. Seejuures on politseiasutus märkinud, et kostja on asukoha kindlakstegemise eesmärgil Schengeni infosüsteemis tagaotsitav ning kui on vajalik tema kinnipidamine ja Eesti Vabariigile loovutamine, palutakse taotleda Euroopa vahistamismääruse väljastamist (tl 13). Ka hagejad olid maakohtule avaldanud, et politseiasutuse andmetel on kostja tagaotsitav ja viibib Soome Vabariigis (tl-d 19–20). Kolleegiumi hinnangul pidi maakohus saama eelnevast aru, et kostja viibimiskoht võib olla Soome Vabariigis, ning tegema kooskõlas

§ 317

lg-s 2 sätestatuga mõistlikke pingutusi kostja leidmiseks.

§ 317

lg-te 1 ja 2 õigeks kohaldamiseks oli maakohtul võimalus mh nt nõuda hagejatelt politseiasutuse kinnitust kostja viibimiskoha kohta või pöörduda selle teada saamiseks ise politsei- või muu asutuse poole, samuti kasutada kostjaga kontakti saamiseks maakohtule teada olevat kostja telefoninumbrit ja e-posti aadressi. Olukorras, kus maakohtule oli teada, et kostja oli varem olnud tagaotsitav ja lahkunud Soome Vabariiki, ei olnud kohtul kolleegiumi arvates ilma uusi andmeid saamata alust eeldada, et välisriigis ei ole võimalik kostjale hagimaterjale nõuetekohaselt kätte toimetada. Välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, kui saaja asukohariik ei osuta selleks tõenäoliselt abi (vt ka nt Riigikohtu 29. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10, p 9 ja selles viidatud kohtupraktika). 13. Kolleegium märgib lisaks, et maakohus pidanuks kostja leidmiseks lähtuma

§ 317lg-st 2.

Enne 20. veebruari 2023 kehtinud

§-s 3161 märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007 ei kohaldunud olukorras, kus saaja aadress ei olnud teada (art 1 p 2). Erinevalt viidatust reguleerib alates 20. veebruarist 2023 kehtiva

§-s 3161 viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2020/1784 mh aadressipäringute tegemiseks antavat abi (art 7). 14. Kuna maakohtu tagaseljaotsus tühistatakse ja asi saadetakse läbivaatamiseks maakohtule, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.