← Eesti

2-21-5033/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5033 Kohtuasi NFLAT OÜ hagi Auto Metall EST OÜ vastu kinnistule kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks ja tahteavalduse asendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik NFLAT OÜ
  5. oktoobri
  6. a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja (apellant) NFLAT OÜ (registrikood 14314819), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja (vastustaja) Auto Metall EST OÜ (registrikood 10226969), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Jätta NFLAT OÜ hagi Auto Metall EST OÜ vastu OÜ Mutual Properties kinnistule kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks ja kostja vastava tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks läbi vaatamata.
  8. Tühistada Harju Maakohtu
  9. septembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-
  12. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta NFLAT OÜ kanda.
  13. Mõista NFLAT OÜ-lt Auto Metall EST OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 4091 eurot 20 senti (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb NFLAT OÜ-l Auto Metall EST OÜ kasuks tasuda alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  14. NFLAT OÜ (hageja) esitas hagi Auto Metall EST OÜ (kostja) vastu kinnistule kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks. Hageja taotles kohustada kostjat andma KRS § 341 lg-s 1 nimetatud nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 747301 neljandasse jakku Mutual Properties OÜ omandis olevale kinnistule (asukohaga Harju maakond, Tallinn, Aia tn 7//Uus tn 12) kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks summas 1 685 000 eurot hageja kasuks ning asendada kostja nõusolek kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks kohtuotsusega.
  15. Hagi kohaselt esitas hageja
  16. mail
  17. a hagi Mutual Properties OÜ vastu 1 672 334.50 euro väljamõistmiseks koos hagi tagamise taotlusega. Hageja taotles hagi tagamise korras kohtuliku hüpoteegi seadmist Mutual Properties OÜ-le kuuluvale kinnistule asukohaga Harjumaa, Tallinn, Aia tn 7//Uus tn 12 (registriosa nr 747301). Harju Maakohtu
  18. mai
  19. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-7523 rahuldas kohus hagi tagamise avalduse ning määras seada hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi Mutual Properties OÜ kinnistule summas 1 685 000 eurot hageja kasuks. Hageja esitas
  20. mail
  21. a kandeavalduse hagi tagamise määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, kuid ilmnes, et
  22. märtsil
  23. a kinnistusraamatusse Thetis OÜ kasuks kantud keelumärke tõttu ei olnud Thetis OÜ ja kohtutäitur Elin Vilippuse nõusolekuta kohtuliku hüpoteegi sissekandmine võimalik. Seetõttu jäi hageja esitatud kandeavaldus
  24. juuli
  25. a määrusega rahuldamata.
  26. Kohtutäitur E. Vilippuse kasuks seatud keelumärge kustutati kinnistusraamatust
  27. veebruaril
  28. a, pärast mida esitas hageja uue kinnistamisavalduse, millega taotles kohtuliku hüpoteegi sissekandmist. Kinnistusraamatusse Thetis OÜ kasuks seatud hüpoteek oli üle kantud
  29. veebruari
  30. a kandega Mutual Properties OÜ-le, kes on kinnistu omanik, st tegemist on
  31. veebruarist
  32. a omanikuhüpoteegiga. Tartu Maakohtu kinnistusosakond tegi
  33. märtsil
  34. a määruse puuduste kõrvaldamiseks hageja
  35. veebruari
  36. a kinnistamisavalduses. Selgus, et
  37. veebruaril
  38. a oli küll kustutatud kohtutäitur E. Vilippuse kasuks seatud keelumärge, kuid registriosa III jakku oli
  39. juunil
  40. a sisse kantud keelumärge kostja kasuks. Seetõttu märgiti
  41. märtsi
  42. a määruses, et KRS § 341 lg 1 kohaselt on nõutav hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks kostja nõusolek. Hageja pöördus
  43. märtsil
  44. a kostja poole taotlusega, et kostja annaks kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks nõusoleku, millest kostja keeldus. Kostjal puudub mistahes ratsionaalne põhjendus keelduda andmast nõusolekut hagi tagamise määruse täitmiseks, kuna hageja kasuks sissekantav kohtulik hüpoteek paikneks igal juhul järjekohas tagapool, kui mistahes kostja kasuks kinnistule seatud hüpoteek. Seega ei saaks hageja kasuks sissekantav kohtulik hüpoteek kahjustada hageja õigusi ei hüpoteegipidaja ega ka mitte sissenõudjana täitemenetluses, sest igal juhul oleks hageja 2 eesõigus ajas (AÕS § 59 ja § 591 lg 1) ning täitemenetluse tulemi jaotamisel (TMS § 174 lg 3 p 2). Kostja vastuväited
  45. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
  46. Harju Maakohus jättis
  47. septembri
  48. a otsusega hagi rahuldamata, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud 2372 eurot, millelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
  49. Maakohus asus seisukohale, et hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmine hageja kasuks on materiaalselt tagajärjetu, kui käsutuskeelu järgi õigustatud isik, st kostja, selle kinnistusraamatusse kandmisega ei nõustu. Täitemenetluse korraldamise tagamiseks kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel kantud keelumärge tagab sissenõudja, s.o kostja huve. Seadusest ei tulene kostjale kohustust arvestada teise (võimaliku) võlausaldaja varaliste huvidega täitemenetluses.
  50. Kehtivas õiguses puudub norm, mis võimaldaks kohustada keelumärke järgi õigustatud isikut andma nõusolekut kinnistusraamatusse täiendavate piiratud asjaõiguste kandmiseks. Maakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jaatada kostjapoolset tahteavalduse tegemise kohustust hageja kahtluse alusel, justkui takistaks Mutual Properties OÜ juhtorganite liikmed pahauskselt hageja kasuks määratud kohtuliku hüpoteegi sissekandmist kinnistusraamatusse. Kostja on maakohtu hinnangul piisavalt põhistanud, et täiendavate koormatiste seadmine tagatisvarale võib raskendada kostja poolt tagatisvarale sissenõude pööramist või muudaks selle ajamahukamaks ja/või kulukamaks.
  51. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda ning määras kindlaks kostja menetluskulud. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta) on ülemäärase suurusega ning pidas mõistlikuks tunnitasuks tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus vähendas kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aega. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 2372 eurot ning rahuldas kostja TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse. Apellatsioonkaebus
  52. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.
  53. Hageja leidis, et maakohus on ebaõigesti jätnud TsÜS § 138 lg 1 kohaldamata ning vääralt järeldanud, et hea usu põhimõttest ei tulene kostjale kohustust arvestada teiste isikute huvidega enda õiguste teostamisel. Arvestades, et kohtupraktikas on leitud, et keelumärge ei takista kohtuliku hüpoteegi sissekandmist kinnistusraamatusse, kui selleks on keelmärke järgse õigustatud isiku nõusolek, samuti, et teatud juhtudel on hea usu põhimõttest tulenevalt hüpoteegipidajal kohustus anda nõusolek teise õigustatud isiku kasuks, on vale maakohtu seisukoht, et kostjat kohustav õigusnorm seaduses puudub. Hageja ei nõustunud maakohtu 3 järeldusega, et kostja ei pea arvestama hageja huvidega ja võib vastavalt oma äranägemisele nõusoleku kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks kas anda või jätta andmata. Vastustaja seisukoht
  54. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
  55. Kostja tõi ringkonnakohtule
  56. septembril
  57. a saadetud kirjas ning
  58. novembril
  59. a esitatud taotlustes esile, et Harju Maakohtu
  60. septembri
  61. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-7523 jäeti hageja hagiavaldus Mutual Properties OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata ning tühistati Harju Maakohtu
  62. mai
  63. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine. Kostja leidis, et esineb alus käesolevas asjas esitatud hagi läbi vaatamata jätmiseks esitades mh ka vastava taotluse.
  64. Hageja avaldas
  65. novembri
  66. a seisukohas, et tal ei ole kostja taotlusele vastuväiteid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  67. Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 ja TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 425 lg 3 esimese lause alusel tühistada.
  68. Kolleegium selgitab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
  69. Hageja nõue põhineb Harju Maakohtu
  70. mai
  71. a hagi tagamise määrusel tsiviilasjas nr 2-19-7523 ning on suunatud tsiviilasjas nr 2-19-7523 hagi tagamiseks kohaldatud kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks. Kuivõrd Harju Maakohtu
  72. septembri
  73. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-7523 jäeti hageja hagiavaldus Mutual Properties OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata (kohtuotsus jõustus
  74. oktoobril
  75. a) ning Harju Maakohtu
  76. mai
  77. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-7523 kohaldatud hagi tagamine tühistati, ei ole õiguslikult võimalik käesolevas asjas esitatud hagis taotletud eesmärki saavutada, st kohustada kostjat tulenevalt Harju Maakohtu
  78. mai
  79. a hagi tagamise määrusest andma nõusolek kinnistusregistri registriosa neljandasse jakku Mutual Properties OÜ kinnistule kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks hageja kasuks ning asendada kostja nõusolek kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks kohtuotsusega.
  80. Ülalmärgitud põhjendusel jätab ringkonnakohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning tühistab maakohtu otsuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  81. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
  82. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 4
  83. Kostja
  84. septembril
  85. a. maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema maakohtus kantud esindajakulu 3072 eurot (käibemaksuta): hagimaterjalide esialgne analüüs, e-kirjad kliendiga 0.4 tundi; hagimaterjalide täiendav analüüs, hagivastuse koostamine 6.8 tundi; tõendite komplekteerimine 0.8 tundi; hageja seisukoha analüüs, e-kirjad kliendiga 1.2 tundi; hageja seisukoha osas õigusliku positsiooni kujundamine 0.2 tundi; hageja seisukoha osas seisukoha koostamine 6.9 tundi; seisukoha täiendamine, vormistamine ja edastamine 0.2 tundi; menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine, valmistumine Harju Maakohtu istungiks 1.7 tundi. Kokku kulus kostja lepingulisel esindajal menetlustoimingutele 19.2 tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemise aeg, istung kestis 40 minutit.
  86. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulude ajaline maht on põhjendatud ja vajalik üksnes osaliselt. Hagiavaldusele vastamisega seotud ajakulu peab kohus mõistlikuks, kuid kostja
  87. juuli
  88. a menetlusdokumendi koostamisega seotud ajakulu on kohtu hinnangul osaliselt ülemäärane, sest sisaldas suures osas hagivastuse kordusi ja hagivastusega sarnaseid teemakäsitlusi. Seetõttu on põhjendatud vähendada kostja esindaja ajakulu seoses kõnealuse dokumendi koostamisega 4.1 tunni võrra ning pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks seoses kostja
  89. juuli
  90. a menetlusdokumendi koostamise, vormistamise ja edastamisega kokku 3 tundi. Muus osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostja lepingulise esindaja menetluskulusid vähendada. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja maakohtus menetlustoimingutele kulunud aeg 15.77 tundi (19.2 – 4.1 + 0.67 [istungi pikkus]).
  91. Kostja
  92. novembril
  93. a (
  94. novembri
  95. a dateeringuga menetlusdokument) ringkonnakohtule esitatud ja
  96. novembril
  97. a täiendatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud esindajakulu 1568 eurot (käibemaksuta): Harju Maakohtu
  98. septembri
  99. a kohtuotsuse analüüs, e-kirjad kliendiga 0.3 tundi; apellatsioonkaebuse analüüs, e-kirjad kliendiga 0.4 tundi; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 5.4 tundi; apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine, vormistamine ja esitamine 0.5 tundi; e-kiri ringkonnakohtule seoses menetluse käiguga, täiendava tõendi esitamine 0.4 tundi; ringkonnakohtu kohtunõude analüüs, e-kirjad kliendiga 0.2 tundi; menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine 0.5 tundi; taotluse koostamine hagi läbi vaatamata jätmiseks, menetluskulude hüvitamise taotluse täiendamine, e-kirjad kliendiga 1.4 tundi; ringkonnakohtu kohtunõude analüüs, e-kirjad kliendiga 0.2 tundi; hageja vastuse analüüs, e-kirjad kliendiga 0.2 tundi; ringkonnakohtu kohtunõude analüüs, vastuse koostamine 0.3 tundi. Kokku kulus kostja lepingulisel esindajal menetlustoimingutele 9.8 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ringkonnakohtus on 160 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja nimetatud ajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud, samuti ei ületa esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase teenuse eest nõutavat tasu. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude eest 4091.20 eurot (160 eurot x 9.8 + 15.77 tundi, käibemaksuta).
  100. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.