← Eesti

2-21-17150/13

Obsah (7)§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-17150 Tsiviilasi E T hagi L T v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.11.2021 esitatud ning 04.11.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on L T (kostja) E Ti (hageja) isa. Kostja ei ole hagejat materiaalselt toetanud juba aastaid. Kostja viibib vangistuses ning peaks vabanema xxx. Hageja igakuised vajadused moodustavad kokku keskmiselt 588,26 eurot kuus, s.h: kommunaalkulud 60 eurot; olmekulud ja juuksehooldus 40 eurot; elektrienergia 30 eurot; televisioon ja internet 11,97 eurot; üldtervis ja apteegikaubad 20 eurot; kooli ja koduse meelelahutusega seotud kulud 47,13 eurot; vabaaja, kino, teatri jms kulud 25 eurot; vabaaja toidukulud 30 eurot; üldine toidukulu (kodus) 150 eurot; riided ja jalatsid 100 eurot; taskuraha 30 eurot; kulu sünnipäevadele 24,16 eurot; muud erakorralised väljaminekud (nt breketid) 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 02.11.202001.11.2021 eest summas 3504 eurot ning alates 02.11.2021 kuni 17.08.2024 elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seadusega sätestatud elatise alamäär. 2 07.02.2022 täpsustas hageja nõuet ning palus kostjalt välja mõista elatise alates 02.11.2021 kuni 31.12.2021 summas 292 eurot kuus, so 1 kuu ja 28 päeva eest, kokku summas 564,34 eurot ning alates 01.01.2022 kuni xxx elatise summas 243,44 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS §-s 101 sätestatud elatise alamäär. Tagasiulatuva elatise nõue jäi täpsustuses samaks. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu, et ei maksa elatisraha nõuetekohaselt, mis on seotud asjaoluga, et ta kandis kriminaalkaristust 7a. 8p. ning vabanes alles xxx. Vanglas töötas kostja koristajana, seejärel aknapesijana, kuid sissetulekud olid peagi olematud (tunnitasu 0,63 eurot) ehk oluliselt väiksemad, kui ½ riigis kehtestatud miinimumtöötasu. Pärast vabanemist on ta võetud Töötukassas arvele ning läbib sotsiaalse rehabiliteerimise programmi kriminaalhooldaja juhendamisel. Hetkel puudub kostjal töökoht ja sissetulek, samuti puudub tal kinnisvara, sõidukid vms. Kostjal on tasumata rahalised kohustused ca 50 000 eurot, mis on kahe kohtutäituri täitmisel. Samuti juhtis kostja tähelepanu, et vastavalt 2020 veebruaris valminud ja 09.03.2020 Justiitsministeeriumi koduleheküljel publitseeritud Tartu Ülikooli Justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu tulemustele oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta

  1. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Mõlema meetodi järgi on lapse minimaalsed ülalpidamiskulud seega lapse kohta väiksemad, kui miinimumelatise summa, milleks on 292 eurot kuus. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et hageja kulutused oleksid uuringus toodud keskmisest suuremad. Samuti jõustub 01.01.2022 uus Perekonnaseaduse redaktsioon. Kui seal toodud arvutusskeemi kohaldada käesolevale asjale, siis kujuneb järgmine elatise summa arvutuskäik: 180 eurot (baassumma)+ 3% Eesti keskmisest brutopalgast 2020 eest juhul, kui isikul on sissetulek (kostjal see puudub) – 30 eurot ( ½ lapsetoetust) = 150 eurot. Sellest tulenevalt on elatise õige ja õiglane summa 150 eurot. Kostja andmetel saab laste ema enda arveldusarvele lapsetoetusega 60 eurot, mis on vastavalt Perehüvitiste seaduse § -le 17 on tagatud igale õppivale lapsele igakuiselt kuni 19-aastaseks saamiseni. Kostja on seisukohal, et elatise summa määramisel tuleb arvestada, et laste vajadused on toetuste summadega juba kaetud. Kostja on seisukohal, et pikaajalise vanglakaristuse kandmine on mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõistes. Kuigi kostja töötas karistuse kandmise ajal, olid kostja võimalused teenida piisavalt raha elatise tasumiseks olid oluliselt piiratud. Kostja taotles korduvalt karistuse ennetähtaegsest vabastamisest, kuid tulemusteta. Kui ta oleks varem vabastatud, siis oleks tal rohkem võimalusi täisväärtusliku töökoha leidmiseks. Kuna enne vabanemist oli kostja töötamise võimalus oluliselt piiratud, siis palub kostja jätta hagi elatise tagasiulatava väljamõistmise nõudes rahuldamata. Kohtu põhjendused
  2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks 3 esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
  4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja M T (dtl 10). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). 4
  5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on ise oma vastuses kinnitanud, et ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud ega elatist igakuiselt tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
  6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku keskmiselt 588,26 eurot, s.h: kommunaalkulud 60 eurot; olmekulud ja juuksehooldus 40 eurot; elektrienergia 30 eurot; televisioon ja internet 11,97 eurot; üldtervis ja apteegikaubad 20 eurot; kooli ja koduse meelelahutusega seotud kulud 47,13 eurot; vabaaja, kino, teatri jms kulud 25 eurot; vabaaja toidukulud 30 eurot; üldine toidukulu (kodus) 150 eurot; riided ja jalatsid 100 eurot kuus; taskuraha 30 eurot; kulu sünnipäevadele 24,16 eurot; muud erakorralised väljaminekud 20 eurot. Kohus asub seisukohale, et kõik hagejate väljatoodud kulud on vajalikud ja nende suurus mõistlik. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning riideid ja jalanõusid. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohtu hinnangul on ka kasvueas laste sage garderoobi uuendamine hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Samuti peab kohus eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Ka eluasemekulusid saab arvestada elatise sisse ning ka meelelahutuse pakkumist hagejale ei saa pidada ebavajalikuks. Arvestades 5 hageja vanustega on usutav, et kulud tekivad ka seoses koolis käimisega. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha jms. Arvestades hageja vanusega ei saa ebavajalikuks pidada ka taskuraha andmist ning meelelahutuse pakkumist, sh sünnipäeva pidamist ja teiste sünnipäevadel osalemist. Kohus peab vajalikuks märkida, et aegajalt võib tekkida ka muid kulusid, mida ei ole võimalik igakord ette näha. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud eeldada, et hageja kulud vastavad igakuiselt vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale. Kostja on viidanud oma vastuväidetes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust.
  7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma halvale majanduslikult olukorrale tulenevalt asjaolust, et kostja viibis pikema aja jooksul vanglas ning vabanes alles xxx. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanem ei vabane lapse ülalpidamisekohustusest ning sellest tulenevalt sissetuleku teenimise kohustusest ka põhjusel, et ta ei saanud vanglas viibimise tõttu sissetulekut teenida. Kostja viibis vanglas oma tegude tagajärjel ning oli kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Samuti on kostja kinnitanud, et alates 10.01.2021 asus kostja tööle xxx ehitusel miinimumtöötasuga ning vahepeal töötas juhutöödel. Kostja viidatud võlgnevuste olemasolu ei ole aga elatise vähendamise aluseks (dtl 71). Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Kostja ei ole töövõimetu ning on kinnitanud, et on töötanud nii juhutöödel, kui ka leidnud endale kindla töökoha. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema 6 võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
  8. Kohus asub seisukohale, et alates hagi esitamisest, s.o 18.11.2021 kuni 31.12.2021 on seega põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 418,53 eurot (s.o 292 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus). Alates 01.04.2022 on põhjendatud aga kostjalt välja mõista elatis summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot).
  9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise summas 3504 eurot perioodi eest 02.11.2020 kuni 01.11.
  10. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). 7 Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks kostjalt elatist enne hagiavalduse esitamist nõudnud. Iseenesest ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine hageja nõudeõiguse olemasolu, kuid kohtu hinnangul võib suurema summa väljamõistmine olla kostjale ebamõistlikult koormav. Samuti ei täidaks käesoleval juhul tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
  11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 02.11.2021 kuni 31.12.2021 summas 564,34 eurot (s.o 292 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 (s.o 213,44 eurot kuus). Alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxx) tuleb kostjalt välja mõista elatis 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
  12. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  13. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 02.11.2020- 01.11.2021 rahuldamata. Elatis tuleb tasuda iga ülalpidamiskuu 10ks kuupäevaks hageja arveldusarvele.
  14. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 12. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.