lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. PankrS § 15 lg 41 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust 2 piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Töötaja õigus saada Eesti Töötukassalt hüvitist tööandja maksejõuetuse korral on sätestatud TKindlS 4.-s peatükis. Hüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus ning TKindlS § 21 lg 12 järgi lisatakse sellele tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. TKindlS § 21 lg 2 p 21 kohaselt on tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavaks dokumendiks mh tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral TKindlS § 19 p-i 3 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri PankrS § 15 lg-s 41 või § 27 lg-s 41 nimetatud kohtumäärusest. Seega peaks töötaja poolt hüvitise saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on antud hinnang ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seega annab kohus hinnangu, kas töötaja on oma nõude olemasolu tõendanud ning toob välja asjaolud, kas kohtu hinnangul on võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu seisukoht töötaja nõude tõendatusse osas Kohtule esitatud 02.11.2022 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusest XXX nähtuvad järgmised asjaolud: - avaldajad esitasid ühisavalduse vastaspoole vastu; - avaldajad esitasid töösuhte tuvastamise, saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ning töölepingu erakorralisel ülesütlemisel maksmisele kuuluva hüvitiste nõuded; - 25.10.2022 esitas avaldaja esindaja menetluse käigu kohta küsimuse, millele andis TVK koheselt e-kirja teel vastuse koos selgitustega menetluse ja edaspidise menetluse kohta; - 25.10.2022 saatis vastaspool avaldaja kaudu TVK-le digitaalselt allkirjastatud nõuete tunnustamise töövaidluses, kus vastaspoole juhatuse liige tunnistas kõikide avaldajate kõiki esitatud nõudeid; - 25.10.2022 määrusega muutis TVK menetlusasja liiki, tühistas istungiaja ning tegi teatavaks pooltele, et otsus asjas edastatakse pooltele 02.11.2022; - TVK selgitas määruses, et tulenevalt töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 39 , kui isik, kelle vastu on nõue esitatud, seda täies ulatuses tunnustab, rahuldab töövaidluskomisjoni juhataja avalduse ainuisikuliselt kirjalikus menetluses. Nõuete tunnustamisel puudub asjas sisuline vaidlus ning töövaidluskomisjoni roll seisneb vaid otsuse koostamises tunnustatud nõuete alusel. Nimetatud töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt on avaldaja edastanud töövaidluskomisjonile võlgniku esindaja digitaalselt allkirjastatud täielikult nõuete tunnustamise. Töövaidluskomisjon tegi tuginedes TvKS §-le 39 otsuse, selgitades täiendavalt, et asjas sisuline vaidlus puudus, ning töövaidluskomisjoni roll seisnes vaid otsuse koostamises nõuete alusel. Kohtu hinnangul on töövaidluskomisjonis toimunud avaldajate nõuete osas üksnes formaalne menetlus, milles ei ole nõudeid sisuliselt hinnatud ega selle tõendatust kontrollitud. Kohtu hinnangul ei ole piisav sellisel juhul pankrotiavalduse esitamisel ja nõude olemasolu tõendamisel tugineda üksnes nimetatud töövaidluskomisjoni otsusele. Täitemenetluse registri kohaselt ei ole võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud, seega ei ole avaldajad oma nõude täitmiseks töövaidluskomisjoni otsuse alusel täituri poole pöördunud. Kohus väljastas avaldajatele kohtukutsed, et kohtuistungile täiendavalt hinnata avaldajate selgituste alusel nõuete tõendatust. Vaatamata kohtu korduvale tähelepanu juhtimisele nõude tõendamise vajaduse osas (vt. 31.10.2022 määrus, 21.12.2022 kiri) avaldajad kohtuistungile ei ilmunud ja ei teatanud kohtule ka mitteilmumise põhjust. Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et avaldajad ei ole oma nõude olemasolu piisavalt tõendanud. Kohtu seisukoht võlgnikul vara olemasolu kohta pankrotimenetluse kulude katteks 3 Äriühingu äriregistri esmakande aeg on 15.07.2019, asutatud sissemakset tegemata. Ainuosanik ja juhatuse liige on alates 13.09.2021 F. M. Tegelikud kasusaajad J. K. (isikukood XXX). Äriühingu peamiseks tegevusalaks on lammutamine. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2020 aasta kohta. Võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole. Liiklusregistri andmetel võlgnikule sõidukeid XXX. Kohus ei ole tuvastanud võlgnikul registrisse kantava kinnisvara olemasolu. Buldog OÜ-l on kohustusena maksude ja maksete võlg Maksu- ja Tolliametile 14.03.2023 seisuga 200 eurot. Võla alguskuupäev on 10.09.2021. Juriidilisel isikul on esitamata XXX. Kohus on tuvastanud Buldog OÜ vara puudumise pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu seisukoht avalduse läbivaatamata jätmise osas TsMS § 408 p 1 sätestab, kui kubki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus jätta hagi läbivaatamata.
lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Tööandja maksejõuetuse korral peaks töötajal olema õigus saada Eesti Töötukassalt hüvitist kui töötaja nõudele on antud hinnang, töötaja on nõuet piisavalt tõendanud ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Antud määruses asus kohus seisukohale, et avaldajad ei ole oma nõude olemasolu piisavalt tõendanud. Seega ei ole esitatud avaldusega avaldajate taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jätab TsMS § 408 p 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel esitatud avalduse läbivaatamata ja lõpetab pankrotiavalduse menetluse. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määrusesse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldajate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.