Obsah (8)

§ 6§ 654§ 651§ 456§ 442§ 230§ 164§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2022. a, Tallinn Kohtuasja number

) § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, ei kohaldu see

§ 6mõtte kohaselt toimingutele, mis tehti enne 1.01.2022.

Kogu sisuline menetlus maakohtus toimus enne 01.01.

1. Seega tulnuks maakohtul jätta hagimenetlusest tekkinud menetluskulud kostja kanda. Poolte seisukohad
2. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta kostja kanda. Asjakohatu on kostja väide, et hageja õpingud muusikakoolis ei ole obligatoorseks tingimuseks täiendava muusikahariduse saamiseks. Hageja on käinud muusikakoolis aastaid ja mitte kordagi ei ole isa avaldanud, et see oleks vale või valida tuleks mõni teine viis täiendava muusikahariduse saamiseks. Ka maakohtu menetluse käigus ei avaldanud kostja, et muusikakooli kulu ei ole lapsele vajaliku kulu. Hageja elab Norra Kuningriigis ja kostja pole maakohtu menetluses väitnud, et hinnad Norras langevad põhilistes kulugruppides kokku Eesti hindadega, mis andnuks aluse seda aruannet arvestada. Seetõttu on arusaamatu ka kostja etteheide, justkui poleks maakohus võtnud arvesse elatustaseme erinevust Norras ja Eestis. Maakohus võttis seda arvesse ja seetõttu mõistis ka elatise edasiulatuvas osas välja taotletud ulatuses. Kostja sissetulekust 292 euro tasumine oma lapse ülalpidamiseks ei ole kostjat liigselt koormav. Kostja töötus on eelduslikult ajutine ega ole aluseks elatise vähendamiseks.
3. Kostja ei esitanud vastust hageja vastuapellatsioonkaebusele. 6 2-21-119037 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata elatise võlgnevuse summas 2744,80 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates 10.09.2020 kuni 21.06.2021 elatise võlgnevuse summas 2744,80 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

§ 654

lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 24.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates 22.06.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 200 eurot kuus. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

25. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti osas, milles maakohus rahuldas hageja igakuise elatise nõude alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti ei rikkunud maakohus menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab nimetatud osas

§ 442

lg-s 8 sätestatule ning ringkonnakohus nõustub nende maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Maakohus kohaldas aga ebaõigesti materiaalõigust jättes hageja elatise võlgnevuse nõude rahuldamata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väidetele ning esitab põhjendused elatise võlgnevuse nõude rahuldamiseks. 26. Hageja esitas kohtule elatise nõude kuni 31.12.2021 kehtinud miinimummääras. Miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Seega olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem, kui ülal nimetatud eelduslik kulutuste suurus, peab see vanem oma väidetud asjaolusid

§ 230lg 1 järgi ka tõendama.

Seda ei ole kostja aga teinud, mistõttu on põhjendatud hageja nõue kostja vastu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise väljamõistmiseks alates 22.06.2021 kuni 31.12.2021, s.o 292 eurot kuus.

1. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja nõue igakuiselt 292 euro suuruse elatise saamiseks on põhjendatud ka alates
2. jaanuarist
3. a, s.o PKS § 101 seaduse muudatuse järgselt, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Enne
4. jaanuarit 2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt oli miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. Kolleegium selgitab, et
5. jaanuaril
6. a jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale 7 2-21-119037 lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
8. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata. Seega kui hageja soovib ka pärast
9. jaanuarit 2022 saada elatist 292 eurot ning see ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab hageja tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.2). Maakohus tuvastas hageja igakuised kulud ca 1000 euro ulatuses, millest vanemate kanda jääb pärast lastetoetuse maha arvestamist ca 900 eurot. Kuna hageja tõendatud igakuised kulud on vähemalt 584 eurot, jääb kummagi vanema kanda ka alates 01.01.2022 igakuiselt 292 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et need kulud peaksid kindlasti alla 584 euro kuus olema ja kostja väide selle kohta, et 400 eurost kuus piisab Norras elamiseks, on paljasõnaline.
10. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus poleks hageja igakuiste ülalpidamiskulude hulka tohtinud arvata hageja muusikakooli kulu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja ei esitanud maakohtus väidet, nagu oleks see kulu põhjendamatu tulenevalt sellest, et vanemad pole hageja muusikakooli panemise osas kokku leppinud. Vastupidiselt sellele kostja nõustus maakohtus sellega, et hageja käib muusikakoolis. Maakohtus kostja selle kulu põhjendamatuse osas ühtegi vastuväidet ei esitanud.
11. Asjakohatud on kostja väited, et maakohus oleks pidanud perioodi osas alates 22.06.2021 kuni 31.12.2021 võtma arvesse Justiitsministeeriumi uuringut ja alates 01.01.2022 kehtivat regulatsiooni. Riigikohus selgitas, et kohus saab PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista
12. detsembrini 2021 elatise välja enne
13. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
14. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
15. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-1919160, p 12). Seega ei saa elatise nõude rahuldamisel lähtuda mitte teostatud uuringutest, vaid elatisenõude perioodi ajal kehtinud seadusest.
16. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei täidaks tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning võib panna kostja raskesse majanduslikku olukorda. Hageja väitel tuvastas maakohus kostjal elatise võlgnevuse tasumiseks piisava vara olemasolu, seejuures oli pangakontodelt nähtuvalt kostja kuue kuu keskmiseks sissetulekuks 4629,81 eurot kuus. Seega tulnuks hageja hinnangul hagi ka selles osas rahuldada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et elatise võlgnevuse nõude rahuldamata jätmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 10.09.2020 kuni 21.06.2021 eest summas 2744,80 eurot. Maakohus tuvastas kostjal rahaliste vahendite olemasolu seisuga
17. a detsember kokku summas 27 778,83 eurot, s.h on AS Pensionikeskus teinud kostjale väljamakse summas 14 780,84 eurot. Riigikohus on selgitanud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Tagasiulatuvalt elatise 8 2-21-119037 nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja varalisest seisundist järeldada, et kostja ülalpidamisvõime oli kohtulahendi tegemise ajal piisav hagejale elatise võlgnevuse tasumiseks summas 2744,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, nagu ei täidaks elatise võlgnevuse nõude rahuldamine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vajas ülalpidamist ka enne hagi esitamist ja kostja oli seega kohustatud elatist hagejale maksma ka sel perioodil seaduses sätestatud miinimummääras. Seega saab kohus ka selle perioodi osas elatise nõude rahuldada, kui elatist on kostjalt järjepidevalt nõutud või kui elatise nõudmata jätmisel pole elatise võlgnevuse välja mõistmine kostjale ülemäära koormav. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ema ei ole nõudnud kostjalt järjepidevalt elatise tasumist, kuid see ei takista antud juhul kostjalt elatise väljamõistmist, kuna elatise võlgnevuse suurus ei ole arvestades kostja varalist seisundit kostjale ebamõistlikult koormav.
18. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 164

lõiget 1.

§ 164

lg 1 kehtis alates 01.01.2022 sõnastuses: Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maakohus tegi otsuse 21.01.

1. Seega tuli maakohtul menetluskulude jaotamisel nimetatud sättest juhinduda ja maakohus jättis õigesti menetluskulud poolte endi kanda.
2. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades lisaks, et tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb

§ 163

lg 1 ja § 171 lg 1 ning

§ 164lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 9