Obsah (5)

§ 26§ 25§ 41§ 8§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16425 Tsivii

§ 26

lg 1 kohaselt kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Usaldusisik edastas ümberkujundamiskava võlausaldajatele, millele võlausaldajad esitasid seisukohad. Võlausaldajad toetasid kava kinnitamist (dtl 51). 7.

§ 25

lg 3 kohaselt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus analüüsis võlausaldajate nõudeid ja leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded (dtl 41).

1. Avaldajal on kokku 12 võlausaldajat. Ümberkujundatavateks nõueteks saab olema 17 000 eurot. Kohustuste ja väljamaksete detailne kava on toodud võlgade ümberkujundamiskava punktis
2. (dtl 41). Lisaks suunatakse ühekordse maksena kõikidele võlausaldajatele proportsionaalselt nende nõude suurusele summa 3 530.65 eurot, mis vabaneb autoliisingu kohustuse lõpetamisel. Sissetulekute ja väljaminekute analüüsi tulemusel selgub, et ümberkujundamise abinõude rakendamisel (kuise maksega 384 eurot) suudab võlgnik kohustused täita (100%-liselt) ehk tasuda võlakohustused summas 17 000 eurot 4 aasta jooksul ja seejuures tasutakse intressi võlausaldajatele 4% aastas annuiteetgraafiku põhimõttel.

§ 26

lg 1 kohaselt kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. 9.

§ 26

lg 3 kohaselt kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

1. Kohus tutvunud kavaga on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet. Arvestada tuleb ka sellega, et võlgnikul endal on igakuised elamiskulud ja lapse ülalpidamiskulud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, 3 et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgnik on makseraskustes.
2. Arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 1153 eurot kuus (neto, dtl 49). Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 384 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekut on sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt mingil määral igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist. Võlgnikul on ka elatisraha kohustus.
3. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik on ümberkujundamise kava heaks kiitnud (dtl 49). Eeltoodust tulenevalt on

§ 26lg 2 eeldused täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.

13. Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on kohtu järelevalve all. Võlgnik peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (

§ 41

). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud

§-des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes

§-st

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt

§st

1. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas
2. märtsiks. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne. Menetluskulude jaotus 15.

§ 8

lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1257,70. Usaldusisiku järelevalve tasu on kava kohaselt 725 eurot. 16.

§ 54

lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. 4 17.

§ 54lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 18.

§ 54

lg 5 kohaselt usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

1. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on töötasu ühe kuu alammääraks alates 01.01.2023 täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on seega 145 eurot (1/5 kuupalga alammäärast). Kohtupraktikas kulub usaldusisikule oma ametiülesannete täitmiseks kuni 20 tundi. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1257,70 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1257,70 eurot (sisaldab käibemaksu), mis tuleb välja maksta kohtu deposiidist (1700 eurot).
2. Järelevalve tasu mõistab kohus välja peale iga aastase aruande esitamist usaldusisiku taotlusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5