Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab hagejat lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule. Lepinguliseks esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele hageja on volikirja andnud. Kohtus võib lepinguline esindaja olla isik, kes vastab TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja vastab TsMS §-s 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele.
Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning TsMS § 124 lg 1 järgi on hagi hind 8000 eurot. RLS lisa 1 järgi tuleb tsiviilasja hinna puhul 8000 eurot tasuda riigilõivu 665 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 240 eurot. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu juurde tasunud.
MS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.