Obsah (10)

§ 163§ 174§ 162§ 445§ 143§ 657§ 456§ 654§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2022. a, Tallinn Kohtuasja nu

§ 163lg-le 1 poolte endi kanda.

Menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud (

§ 174lg 4 ja 177 lg 2).

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 7 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja suurus ning jätta kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud seoses hagi menetlemisega hageja kanda ning kostja vastuhagiga seotud menetluskulud maakohtus 50% hageja kanda ja 50% poolte endi kanda ning ringkonnakohtus täielikult hageja kanda. Lisaks palus kostja määrata kohtulahendis kindlaks, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda VÕS § 94 ja 113 sätestatud määras viivist kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.
2. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, sest pole selgitanud, millistest faktilistest asjaoludest ja õigusnormidest lähtuvalt jättis maakohus hageja hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda, kuigi kohus jättis 100% ulatuses hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on maakohus läinud vastuollu

§ 162lg-ga 1.

1. Menetluskulude hageja kanda jätmisel tema hagi osas tuleb arvestada, et kohus on korduvalt juhtinud tähelepanu hageja nõuete puudulikele põhjendustele ja perspektiivitusele. Kui hageja oleks esitanud korrektselt koostatud nõuded ja/või üldse jätnud perspektiivitud nõuded esitamata, siis oleks tsiviilasja menetlus olnud oluliselt ökonoomsem, mh oluliselt hoidnud kokku ka menetluskulusid. Maakohus pole menetluskulude jaotuses neid sisulisi asjaolusid arvestanud ega objektiivselt hinnanud kui suur roll oli hageja enda tegevusel/tegevusetusel ja kui palju täiendavaid menetluskulusid tema perspektiivitu hagi menetlemine kostjale tekitas.
2. Maakohus tegi vale menetluskulude jaotuse kostja vastuhagi osas, sest vastuhagi rahuldati olulises osas. Kostja vastuhagi rahuldati ulatuses, mida pakkus kostja menetluses oma kompromissiettepanekus. Maakohus oleks pidanud kohaldama

§ 163

lg 2 ja jätma vastuhagiga seotud menetluskulud 50% hageja kanda ja 50% poolte endi kanda. Kostja leidis erinevalt maakohtust, et tema vastuhagi rahuldati 50% ulatuses (TVN telekanali videousutluse ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue) ja jäeti rahuldamata 50% ulatuses (kolme lendlehega seotud nõuded). Apellant ei nõustunud maakohtu otsuse p-s 72 esitatud arvutustega, et vastuhagi resolutsioonis olnud viies nõudes sisaldus omakorda 14 erinevate väidete ümberlükkamise nõuet (lisaks mittevaralise kahju nõue). Kostja viitas enda 1. märtsil 2021. a vastuhagi terviktekstile, mille resolutsiooni p 1 „Rahuldada vastuhagiavaldus“ ei saa pidada eraldi väidete ümberlükkamise nõudeks. Vastuhagi p-des 5, 7, 8 esitatud taotlused otsuse 7 2-18-19162 täitmise viisi kohta

§ 445

lg 1 tähenduses ei ole eraldi põhinõuded, vaid taotlused põhinõuete täitmise viisi kohta. 11. Kostja kandis seoses vastuhagi rahuldatud nõuetega eksperdi- ja tõlkekulud

§ 143

p 1 ja § 153 lg 1 tähenduses, mille hageja peab apellandile täies mahus hüvitama. Nimetatud kulud olid vältimatud. Kokku tuleb hagejal kostjale viimase vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulude eest välja mõista 8997.41 eurot. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2. Kostja viide poolte menetluskulude jaotamisel kohtu poolt

§ 162

lg 1 kohaldamata jätmisele ning Riigikohtu otsusega nr 2-19-2497 loodud praktika rikkumisele on väär, kuna nimetatud lahendist tulenevalt peabki kohus eriliigiliste nõuetega vastastikuste hagide menetluskulude jaotamisel lähtuma

§ 163lg-s 1 sätestatud kaalutlusõigusest.

1. Kostja arvamus, et hagi mahu hindamisel ei ole vahet, kui mitme väite ümberlükkamist ja kui mitme väitega seotud mittevaralise kahju hüvitamist hageja taotleb, on väär. Maakohus ei rahuldanud vastuhagi pooles ulatuses, mistõttu puudub alus jätta apellandi menetluskulud pooles ulatuses vastustaja kanda. Apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-12 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuivõrd selles asjas ei olnud tegemist hagi osalise rahuldamise, vaid kohtu äranägemisel õiglase hüvitise määramisega hagi tervikuna rahuldamisel. Menetluskulude jaotuse muutmist ei õigusta ka väidetavad puudused nõuetes või kompromissläbirääkimised. Puuduseid nõuete sõnastustes oli menetluses läbivalt mõlemal poolel kuni uute lepinguliste esindajate menetlusse kaasamiseni ning hagi ja vastuhagi lõplike terviktekstide esitamiseni
2. märtsil
3. a.
4. Kompromissläbirääkimistel ei ole apellant teinud kunagi ettepanekut, mis oleks

§ 162lg 2 mõistes sarnane kohtu poolt tehtud lahendiga.

Kostja ei ole kunagi olnud nõus menetluskulude jätmisega poolte endi kanda, vaid on nõudnud järjepidevalt suurema osa enda menetluskulude hüvitamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagiga seotud poolte menetluskulud hageja kanda ning kostja vastuhagiga seotud menetluskulud 20% ulatuses hageja ja 80% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 17. Ringkonnakohus märgib, et kuna Harju Maakohtu 29. juuni 2022. a otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi osaliselt (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2-6), jõustus see

§ 456lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata.

Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas maakohus jaotas asjas õigesti menetluskulud ning jättis põhjendatult poolte kulud nende endi kanda. 8 2-18-19162 18. Maakohus jättis menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda põhjusel, et hagi jäi rahuldamata ning kostjal oli rohkem nõudeid, millest kohus rahuldas vaid väikese osa. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas põhjendatud, sest arvestatud ei ole, et hagi ei olnud edukas, kuid vastuhagi esitaja kohtusse pöördumine oli osaliselt põhjendatud. Seega tuleb jaotada menetluskulud vastavalt hagi ja vastuhagi lahendamise tulemusele maakohtus. 19. Arvestades, et hagi jäi täies ulatuses rahuldamata, ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust kalduda kõrvale

§ 162

lg-s 1 sätestatust ning hagi menetlemisega seotud poolte menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

20. Mis puudutab kostja vastuhagiga seotud menetluskulude hüvitamist, leiab kolleegium, et vastuhagis sisalduvate nõuete paljusust ja vastuhagi rahuldamise ulatust silmas pidades on põhjendatud jaotada vastuhagiga seotud menetluskulud

§ 163

lg 1 teise alternatiivi järgi, mille kohaselt saab kohus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

1. Kostja
2. märtsi
3. a (kd II, tl 105-116) vastuhagi terviktekstist nähtub, et kostja on esitanud nõuded kolmes lendlehes – „Ärge laske ennast petta“, „Kelle käes on marionett“ ja „Y õudne vale“ – ja
4. novembri
5. a intervjuus telekanalile TVN avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Arvestades, et lendlehtedes avaldatud väidete ümberlükkamise nõuete osas oli vastuhagi edutu, ning kuigi kostja pidas probleemseks kokku 14 erinevat väidet, rahuldas maakohus ebaõigete väidete ümberlükkamise nõude vaid kahe väite osas seoses hageja
6. novembri
7. a intervjuuga telekanalile TVN ja kostja mittevaralise kahju nõude, saab lugeda, et vastuhagist rahuldati kokku 3/15 ehk 20%. Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul menetluskulude jaotamisel põhjendatud arvestada, mitme väite osas hagi rahuldati, sest iga väite osas vaieldakse eraldi, miks see on õige või vale. Seega kui osade väidete osas hagi ei rahuldata, siis on vastuhagi esitaja oma osaliselt põhjendamatu hagiga põhjustanud tarbetuid kulusid. Seetõttu tuleb menetluskulude jaotamisel võtta arvesse seda, kui mõne väite osas jääb hagi rahuldamata. Arvestades eelnevat, on õiglane jätta kostja vastuhagiga seotud menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ning 80% ulatuses kostja kanda.
8. Kolleegium ei jaga kostja seisukohta, mille kohaselt oleks maakohus pidanud lähtuma menetluskulude jaotamisel

§ 163

lg-st 2 ning jätma 50% vastuhagiga seotud menetluskuludest hageja kanda ja 50% poolte endi kanda.

§ 163

lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kolleegium selgitab, et

§ 163

lg 2 annab kohtule õiguse kaaluda

§ 163

lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kui menetluses on esitatud vähemalt üks konkreetne kompromissettepanek ja lg 1 järgi otsustatav menetluskulude jaotus ei oleks kompromissettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane. Normi eesmärk on ka menetluses kiirema lõpptulemuseni jõudmine ja mõistlikust kompromissettepanekust keelduja kui menetluse venitaja karistamine. Seega võib kohus olukorras, kus kostja tegi kompromissettepaneku ning hagi rahuldati pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses teise poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Samas peab selline menetluskulude jaotus olema õiglane ja seetõttu tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Muuhulgas tuleb kaaluda, millises ulatuses võib pool eeldada hagi rahuldamist ja menetluskulude jaotamist poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). 9 2-18-19162 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on teinud hagejale kompromissiettepaneku järgmistel tingimustel: hageja loobub tervikuna oma hagist kostja vastu; hageja tunnistab oma vigu seoses TVN saatelõiguga; kostja omakorda loobub vastuhagi voldikuga seotud nõuetest; hageja hüvitab kostjale tema hagi menetlemisega seotud menetluskulud ning kostja teeb seejärel osaliselt järeleandmised ülejäänud menetluskulude suuruse osas (kd III, tl 129 p). Kuigi maakohtu otsus kattub hagi rahuldamata jätmise osas kompromissettepanekuga, siis vastuhagi rahuldamise ulatust (vastuhagi rahuldati TVN saatelõiguga seotud väidete ümberlükkamiseks vaid osaliselt) ning menetluskulude jaotust arvestades ei ole maakohus teinud lahendi sellesarnases ulatuses, nagu oli kostja pakkunud kompromissis

§ 163lg 2 mõttes.

Seetõttu puudub alus jagada menetluskulud

§ 163lg 2 alusel.

23. Arvestades ringkonnakohtu ülalmärgitud põhjendusi, ei ole alust jagada menetluskulusid täpselt kostja taotletud viisil. Küll aga on põhjendatud muuta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda ning teha selles uus otsus, mille kohaselt jätta hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda. 24.

§ 654

lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulud 25. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171

lg 1 koostoimes

§ 163

lg 1 esimese alternatiiviga 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Maakohtul on võimalik arvestades menetluskulude jaotust küsida pooltelt selgitusi, millised menetluskulud on kantud hagi ja millised vastuhagi menetlemisega. (allkirjastatud digitaalselt) 10