1-21-8904 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2023, Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-8904 (kohtueelses menetluses 19730000092) Kohtukoossei

§ 175

, § 179, § 180 alusel välja mõista Hendrik Indrek Saarelt riigituludesse: − sundraha 1,5 palga alammääras – 1087,50 eurot; − määratud kaitsja tasu kokku 3018,10 eurot; − asitõendi saatekulu summas 2123,68 eurot; 1 1-21-8904 s.o kokku 6229,28 Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 6229,28 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates üheteistkümnel

§ 180lg 3 alusel kaitsja sõidukulu summas 1047 eurot.

5. Asitõendid ja salvestised: Kohtuotsuse jõustumisel tagastada (jätta) laserlõikekeskus B Bystar L4025-6,5 (VIN: XXX) OÜ-le C F ning vabastada OÜ C F kohustusest laserlõikekeskust asitõendina

§ 125korras hoida.

EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (s.o alates 23.01.2023). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Hendrik Indrek Saart süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o omastamises suures ulatuses kokkuvõtlikult järgnevas: 21.04.2017 sõlmisid B S C OÜ (registrikood xxx) kui müüja, C L & F OÜ (praeguse ärinimega OÜ C F; registrikood xxx; edaspidi XXX) kui ostja ning K P T OÜ (registrikood xxx; pankrotis alates 18.10.2019; edaspidi K) kui liisinguvõtja ostu-müügilepingu nr xxx OM, mille alusel XXX omandas B S C OÜ-lt K-i taotlusel laserlõikekeskuse B Bystar L4025-6,5 (VIN: XXX; ehitusaasta 2011) hinnaga 246 000 eurot (käibemaksuga). Samal kuupäeval, s.o 21.04.2017, sõlmisid liisinguandja XXX ja liisinguvõtja K liisingulepingu nr 10384-16JKP (kapitalirent), mille alusel XXX andis eelnimetatud laserlõikekeskuse K-i kasutusse. Liisingulepingu p 1.3 kohaselt jäi liisinguobjekt liisinguandja omandisse kuni kõigi liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täieliku täitmiseni. Samal kuupäeval, s.o 21.04.2017, sõlmisid XXX ja K 21.04.2017 sõlmitud liisingulepingu nr 10384-16JKP juurde ka lisa nr 1, s.o liisinguobjekti üleandmise akti, mille alusel müüja ehk B S C OÜ andis liisinguobjekti valduse K-ile. 12.10.2018 fikseeris XXX-i töötaja laserlõikekeskuse installeerituna K tegutsemiskohas aadressil xxx. 12.12.2018 ütles liisinguandja XXX liisingulepingu K-iga erakorraliselt üles seoses K-i poolsete liisingulepingust tulenevate liisingumaksete tähtaegse tasumise kohustuse rikkumisega. Hiljemalt 20.01.2019 seisuga oli Hendrik Indrek Saar teadlik sellest, et XXX on liisingulepingu üles öelnud ning soovib alustada liisingvara realiseerimist. Hendrik Indrek Saar ega tema poolt juhitav K ei tagastanud liisingulepingu objekti liisinguandjale, manifesteerides sel moel liisingulepinguobjekti omastamise tahet. 2 1-21-8904 20.03.2019 K-i tegevuskohas aadressil xxx toimunud ülevaatusel fikseeriti laserlõikekeskuse puudumine selle endises asukohas. Komplektse laserlõikekeskuse näol on tegemist varaga suures ulatuses KarS § 121 p 2 mõistes. Laserlõikekeskuse hind

1. aasta aprillis oli 246 000 eurot. Seega oli komplektse laserlõikekeskuse väärtus liisinglepingu ülesütlemise aja seisuga vähemalt 40 000,01 eurot. Ülalkirjeldatud viisil toimides tegutses Hendrik Indrek Saar vähemalt otsese tahtlusega, s.o teadis, et pöörab enda või kolmandate isikute kasuks ebaseaduslikult, s.o liisinglepingu tingimusi rikkudes, liisinguandjale kuuluva laserlõikekeskuse ehk võõra vallasasja, ning soovis seda. Ülalkirjeldatuga pani Hendrik Indrek Saar vähemalt otsese tahtlusega toime tema valduses olnud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmandate isikute kasuks pööramise suures ulatuses, s.o KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK 28.12.2021 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtusse süüdistusakti (I kd tl 215) Hendrik Indrek Saare süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole esitatud. 24.01.2022 esitas kaitsja kaitseakti (I kd tl 16-18). 28.01.2022 andis Harju Maakohus Hendrik Indrek Saare süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kohtu alla. Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Poolte seisukohad kohtuvaidlustuses olid järgnevad. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatav ei tagastanud pärast liisingulepingu erakorralist ülesütlemist liisingulepingu tingimuste kohaselt Cle laserlõikekeskust B Bystar. Kohtus on leidnud tõendamist, et laserlõikekeskus B kuulus
2. aasta lõpus/
3. aasta algul ja kuulub tänaseni Cle. Järelikult on laserlõikekeskus nii Hendrik Indrek Saare kui ka K-i jaoks võõras. Hendrik Indrek Saar tegi laseri omaniku ehk C jaoks võimatuks laseri tegeliku valduse ülevõtmise ning edasised toimingud sellega, s.t tegi sisuliselt võimatuks laseri omanikul enda omandiõiguse teostamise. 12.12.2018 ütles C liisingulepingu võlgnevuse tõttu erakorraliselt üles ning saatis liisingulepingu ülesütlemise teate koheselt samal päeval meilitsi K-ile, sealhulgas Hendrik Indrek Saare meiliaadressile. Prokurör märkis, et polegi niivõrd oluline, kas Henrik Indrek Saar sai C poolsest liisingulepingu ülesütlemisest teada 12.12.2018 saadetud teate vahendusel samal päeval, vahetult pärast nimetatud kuupäeva või ka pisut hiljem, vaid oluline on, et süüdistatavale sai varem või hiljem selgeks, et liisinguleping on üles öeldud ning võõras asi tuleb omanikule tagastada. Kõige hiljem sai süüdistatav teada liisingulepingu ülesütlemisest 04.09.2019, kui toimus tema kahtlustatavana ülekuulamine, seega hiljemalt 04.09.2019 pidi süüdistatav laserlõikekeskuse tagastama omanikule, kuid seda süüdistatav ei teinud ega avaldanud omanikule ka laserlõikekeskuse asukohta. Laseri demonteerimine ja omaniku eest varjamine moodustabki antud juhul selle süüdistatava või kolmanda isiku kasuks pööramise. Omastamise seisukohalt on oluline, et enda või kolmanda isiku kasuks pööramine oleks toimunud ebaseaduslikult. Süüdistatav ei tagastanud lepingu kohaselt laserlõikekeskust 7 päeva jooksul alates liisingulepingu ülesütlemisest, veelgi enam ei tagastanud süüdistatav laserlõikekeskust üldsegi vabatahtlikult. Laserlõikekeskuse tagastas Soome politsei Eesti politseile, kes tagastas selle omanikule, kuid laserlõikekeskus ei olnud komplektne. Laserlõikekeskuse hinnaks oli 19.04.2017 seisuga 205 000 eurot + käibemaks. Süüdistatav on oma ütlustes nimetanud laseri parandamise maksumuseks summat 60 000 – 80 000 eurot. Kui 3 1-21-8904 see summa vastab tõele, on laseri väärtus
4. aasta teise poole seisuga arvutatav järgmiselt: 205 000 – 80 000, ehk moodustab 125 000 eurot. 125 000 euro väärtuses laserlõikekeskus vastab suure ulatuse tunnustele, sest ületab ligi 3-kordselt KarS § 121 lg-s 2 sätestatud suure ulatuse alammäära, milleks on 40 000 eurot. Seega on tõendatud, et Henrik Indrek Saare tegu täidab suures ulatuses omastamise objektiivse koosseisu. Subjektiivse koosseisu poolelt tuleb tõendada tahtluse esinemist. Henrik Indrek Saar teadis, et laserlõikekeskus on C omandis, s.t tema jaoks võõras. Vaidlus on selles, kas süüdistatav teadis, et puudub C nõusolek laserlõikekeskuse demonteerimiseks ja teisaldamiseks. Kuigi süüdistatav väidab, et ta oli Ct laserlõikekeskuse demonteerimise ja remonti viimise vajadusest teavitanud siis, kui C inimesed käisid 2018 sügisel laserlõikekeskust xxx üle vaatamas, ei ole see leidnud tõendamist kohtus uuritud tõenditega. Eluliselt pole usutav ka see, et niivõrd olulises küsimuses, nagu liisinguobjekti liisinguvõtja valdusest välja andmine, ei ole Saar pidanud vajalikuks kirjalikku taasesitamist võimaldavat liisinguandja nõusolekut saada. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatava Hendrik Indrek Saare ütlused on suures osas ebausaldusväärsed, ennast õigustavad ega riimu teiste tõenditega justnimelt kriitilistes küsimustes. Prokurör palus tunnistada Hendrik Indrek Saar süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda 3 aastase vangistusega. Arvestades Hendrik Indrek Saare käitumist, tuleb karistus osaliselt täitmisele pöörata, s.o koheselt kantavaks karistuseks palus prokurör mõista 3 kuud. Ülejäänud karistus (2 aastat 9 kuud) palus prokurör jätta täitmisele pööramata tingimusele, et Hendrik Indrek Saar ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks taotles prokurör, et kohus paneks Hendrik Indrek Saarele lisakohtusele KarS § 75 lg 2 p 1 kohaselt hüvitada kuriteoga tekitatud kahjust vähemalt 30 000 eurot 2 aasta ja 6 kuu jooksul alates reaalse vangistuse osa kandmisest vabanemisest. Harju Maakohtu otsusega asjas nr 2-19-2410 Hendrik Indrek Saarelt välja mõistetud C kasuks kahjuhüvitis, liisingumaksete võlgnevus, inkassokulu, sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas mitte üle 186 539,34 euro, millesse summa katteks palub prokurör kohustada Hendrik Indrek Saart tasuma alates vangistusest vabanemisest igakuiselt 1000 eurot, kuni 30 000 euro suuruse summa tasumiseni. Asitõendiks on käesolevas kriminaalasjas laserlõikekeskus, mis on antud vastutavale hoiule Cle. Prokurör palub kohtul tunnustada OÜ C F omandiõigus laserlõikekeskusele B Bystar L4025-6,5 (VIN: XXX) ning vabastada C F kohustusest laserlõikekeskust asitõendina

§ 125korras hoidma.

Kriminaalmenetluse kulud palub prokuratuur süüdistatavalt täismahus välja mõista. Kannatanu märkis, et liisinguvõtja maksis liisingmakseid kuni juulikuuni

1. Pärast rohkem makseid ei tulnud ning kuna pooled ei saavutanud lepingu jätkamise osas ka mingeid muid kokkuleppeid, ütles C 12.12.2018 liisinglepingu üles. Tasumata olid liisingumaksed august 2018-novebmebr 2018, kokku summas 89 754,48 eurot. Enne lepingu ülesütlemist käis C 2018 aastal kohapeal ka Kuussalus, et veenduda, et vara on alles. Kohapeal olles selgitas Hendrik Indrek Saar, et laserlõikekeskus on katki, et seda pole augustist saati käima saadud ning käimas on mingid läbirääkimised selle remondi või müügi osas, kordagi ei mainitud, et plaan oleks laserlõikekeskus Eestist välja viia. Samuti ei ole C selleks omapoolset nõusolekut andnud. Pärast liisinglepingu ülesütlemist teavitas Hendrik Indrek Saar 20.01.2019 e-mailiga, et vara on demonteeritud juba eelmisel aastal ja saadetud vahendajale, kes seda inspekteerib. Järgnevatele C poolt esitatud küsimustele Hendrik Indrek Saar ei vastanud. 26.02.2019 esitas C hagiavalduse (tsiviil)kohtusse, et tagada hagi muude võimalike varadega, samuti pangakontode arestiga. Kohus võttis hagi menetlusse ja tagas hagi, arestides K-i kui ka Hendrik Indrek Saare kontod. 20.03.2019 saadi kohtutäituriga K hoonesse sisse, kus tuvastati, et laserlõikekeskus oli betooni sees olevatelt kinnistutelt maha lõigatud ja laserlõikekeskus hoonest välja viidud. Samal päeval esitas C ka kuriteoteate. C on seisukohal, et kuriteo toimepanek on leidnud tõendamist ning Hendrik Indrek Saart tuleb kuriteo toimepanemise eest karistada. 4 1-21-8904 Kaitsja märkis, et Hendrik Indrek Saar ei ole ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistatud, temale etteheidetav tegu ei ole karistatav, ta ei tegutsenud tahtlikult. Kaitsja hinnangul ei saa jaatada ei teo objektiivset ega ka subjektiivse külje olemasolu. Uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust kuriteotunnuste esinemise kohta ja isiku tahtliku tegutsemise osas. Hendrik Indrek Saar omandas laserlõikekeskuse, milleks oli sõlmitud C pangaga liisinguleping. Ta tegutses laserlõikekeskuse ostmisel tavapärase ettevõtja hoolega, ei tahtnud võõrast vara omastada ega seda mingilgi viisil enda kasuks pöörata. Hendrik Indrek Saar tegi endast kõik oleneva, et laserlõikekeskus tööle hakkaks, kuna tal oli seda vaja oma äriga jätkamiseks. Hendrik Indrek Saar teavitas panka, et laserlõikekeskus ei tööta, kuid pank ei teinud temaga koostööd. Selleks, et laserlõikekeskus saada töökorda pöördus Hendrik Indrek Saar B poole, kes samuti eiras süüdistatavat. Läti B oli see, kelle poolt sai süüdistatav suunised minna Rumeeniasse, mida on kinnitanud ka tunnistaja M G. Ei ole eluliselt usutav, et Hendrik Indrek Saar oli pahatahtlik. Saades teada, et laserlõikekeskus ei tööta, on igati põhjendatud, et Hendrik Indrek Saar hakkas tegutsema, s.t otsima võimalust laserlõikekeskus korda saada. Uuritud tõendid kogumis ei anna piisavalt alust tõendamaks, et süüdistav tegutses tahtlikult, et pöörata võõras vallasasi enda kasuks. Kaitsja palus Hendrik Indrek Saar temale esitatud süüdistuses õigeks mõista ja menetluskulud jätta riigi kanda. Süüdistatav selgitas, et laserlõikekeskus sai xxx teisaldatud ja viidud remonti Rumeeniasse ja sealt edasi Türki ning siis toodud Türgist tagasi Soome. xxx aadressile seda enam tagasi tuua poleks saanud, kuna sealne kinnistu oli arestitud ja müügis. Rumeeniasse sai laserlõikekeskus transporditud, kuna see oli viimane võimalus saada laserlõikekeskus tööle ning tasuda C liisingule. Eestis ei olnud võimalik laserlõikekeskust remontida, kuna (B) Skandinaavia esindus blokeeris selle võimaluse. Juba 2017 esitas süüdistatav müüjale B S C tehingu tagasipööramise soovi. Samuti suhtes K esindaja 2017 aasta juulis B Skandinaavia esindusega Rootsis, kuna viimane oli esitanud alusetult K-ile arveid, mida K ei olnud tellinud. B Skandinaavia eeldatav prognoos laserlõikekeskuse parandamiseks oli ca 100 000 eurot, mis oli ebamõistlik ja majanduslikult kahjustav. Kuna laserlõikekeskus ei töötanud käis süüdistatav Cs
2. aasta suvel ja soovis tehingut tagasi pöörata, millele ei järgnenud C poolselt ühtegi sammu. Süüdistatav tegi endast kõik oleneva, et käivitada laserlõikekeskust, leides lahenduse laserlõikekeskuse remondiks või Cle liisingu tasumiseks. Hendrik Indrek Saar teavitas oktoober 2018-jaanuar 2019 C liisingut asjade käigust, käies kolmel korral C Liisingu kontoris. Laserlõikekeskus ei töötanud juba müümise hetkel, seega oleks liising pidanud minema müüja vastu, kes teadvalt müüs lepingule mitte vastava pingu, tekitades sellega kahju tehingupartneritele ning teenides sedasi suuremat tulu ehk saades suuremat kasu. Hendrik Indrek Saar ei ole kedagi eksitanud, tal ei olnud mingit soovi vara omastada. Hendrik Indrek Saar palus ennast õigeksmõista. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistatav Hendrik Indrek Saar (III kd tl 102- 128) oma süüd ei tunnista. Hendrik Indrek Saare kaitseversiooniks on laserlõikekeskuse ostmine juba rikkis ehk mittetöötaval kujul ning sellest tulenevalt laserlõikekeskuse riigist väljaviimine selle remondiks, mitte omastamiseks. Laserlõikekeskuse tagastamata jätmise osas leiab süüdistatav, et seda ei ole temalt tagasi küsitud. Süüdistatav on möönnud laserlõikekeskuse Eestist väljaviimist, sh Soome Vabariiki. Laserlõikekeskuse ostmise, sh lepingute, demontaaži ja transpordi osas on süüdistatav selgitanud järgmist. Esmasküsitlusel kaitsjale vastates selgitas Hendrik Indrek Saar, et kui tema pinki (nimetab laserlõikekeskust läbivalt „pink“ või ka seade) osta tahtis, siis selle ülevaatusel (B S Cis) ütles A N, et pink on hoolduses, seda hetkel käima panna ei saa. Pingi ostmiseks võttis tema liisingu XXX-st. Transpordi ja demonteerimise osas oli kokkulepe, et seda teeb K (tl 102pö), kuid tegelikult kirjutas A N, et see (pink) on õues ja viige minema. Pink oligi õues aia 5 1-21-8904 taga, K transportis selle xxx. Hendrik Indrek Saare sõnul oli ostu-müügilepingus kirjas, et pink tuleb koos tarkvaraga. Vastuseks prokuröri küsimustele selgitas Hendrik Indrek Saar täiendavalt, et tema on K juhatuse liige, omanik. Pinki ei näinud tegelikult ei tema ega K K kunagi töös, tema tugines omaniku jutule, et see töötas. A N kirjutas, et viige kola õue pealt ära. Ise nägi seadet millalgi 2017 xxx pakituna. On leping K-i ja B S Ci vahel ja 3-poolne leping. Kahepoolses lepingus oli kokkulepe, et K inimesed demonteerivad seadme. B S C müüs seadme pangale (lk 107pö). Kahepoolne leping allkirjastati, kuid selle alusel makseid ei toimunud. K maksis kolmepoolse lepingu alusel pangale (sissemakse) ja pank müüjale. Temapoolsed selgitused kahepoolselepingu punktidele on järgnevad. P 4.
3. tähendas, et pink tuleb ostjal demonteerida, mõistis, et ise (K) peab demonteerima, mitte seda korraldama. P 4.5 kohaselt oleks K K pidanud selle (laserlõikekeskuse) ka paigaldama K-is. Tema sõnul on mõeldud neid kulusid, mis tekkisid demonteerimise ja paigaldusega. P 4.4 ja 4.5 tähendavad, et nad ise maksavad iseendale. On samas möönnud mõistmist, et laserlõikekeskuse omandiõigus sai jääda ainult XXX-ile kuna nemad olid finantseerijad (lk 108pö) ehk ta ise ei saa seda käsutada ega omavoliliselt kasutada, kellelegi maha müüa või lihtsalt ära hävitada. Lepingud luges ise läbi sõlmimisel, mõistab, et lepingu lõpus on tema asja omanik, enne ei ole. Arvas, et võib laserlõikekeskuse viia Eestist välja, sest tahtis seda remontida. Ta ei ole seda tagasi andnud, sest keegi ei ole seda tagasi küsinud ning ta ei olnud aktiivne e- kirjade lugemisel. M P ei ole teda informeerinud sellest, et laserlõikekeskus tuleb paigaldada spetsialisti poolt. Pink vajas töötamiseks tarkvara, mis tuli juurde soetada. Liisinglepingu p 20.2 kohta selgitab, et ei olnud seda üle vaadanud. 33 ettevõtlusaasta jooksul on tema puutunud kokku laenu- ja liisingulepingutega massiliselt. Ta teab, mida tähendab lepingu ülesütlemine ja mida see kaasa toob ehk et pank müüb vara maha. Kuid tema ei ole XXX poolt näinud ühtegi dokumenti, mis ütleks, et ta peab seadme tagasi tooma. Pingiväärtus oli juba siis 0 kui hakkas seda Türki/Rumeeniasse viima. Leiab, et pank oleks pidanud kaasa tulema, kui tal tekkisid makseraskused. Tarkvara, laserlõikekeskuse kokkupaneku ja vigade osas on ta andnud järgmisi ütlusi kaitsjale. Siis (peale laserlõikekeskuse K valdusesse saamist) selgus, et pingile on vaja teha hooldus ja paigaldada seade (tarkvara), mida M P ei olnud talle rääkinud. Siis jäi pink seisma (K-s). Siis esitas B K-le arve pingi demonteerimise eest, kuid sellist kokkulepet ei olnud. Tema suhtles Bga, kuid nemad tahtsid enne arve tasumist, st ei olnud nõus pinki monteerima. Pinki hakkasid ise (K) kokku panema 2018 kevadel. M Pile kirjutades, et pink ei tööta, pani ta koopiasse C, eraldi panka ei teatanud ning soovis tehingu tagasipööramist. Läti B esindaja M G juhendas pingi kokkupanekut ning käis ise mitu korda Ks. Üritas ka pinki käivitada, kuid see ei õnnestunud, vahetas mitu osa ära, maksumusega mitukümmend tuhat eurot. Kuna pinki tööle ei saanud, siis soovitas B läbi rääkida või Rumeeniasse viia. Samadel teemadel prokurörile vastas süüdistatav järgmiselt. Hoolduse hindade osas rääkis M. P, et need on umbes 26000-27000 eurot. Pink paigutati xxx erinevatesse hoonetesse, hiljem ehitati eraldi hoonet. Otsustas mh tema ise. Pink jäi seisma, kuna B keeldus seda enne arve tasumist paigaldamast. K sai siis edasi joonised ja hakkasid paigaldama ise, st paigaldasid I (T) ja M (G) aitas. Seoses vastuolude esinemisega avaldas prokurör kohtu loal Hendrik Indrek Saare kohtueelses menetluses antud ütlused, millistes ta väitis, et Läti B pani seadme üles ning selgitas seepeale kohtus, et teda on valesti mõistetud (III kd tl 115), tema inimesed (K) panid pingi kokku ja siis Läti (B) hakkas häälestama. Tuvastati vead. Täpsustavalt vastab, et peeglid olid kaasas (M Gil), vea leidmiseks, need ei jäänud talle (K-le). Laserlõikekeskuse Eestist väljaviimise kohta on Hendrik Indrek Saar kaitsjale selgitanud ristküsitlusel järgnevat. Siis (peale seda, kui selgus, et laserlõikekeskust ei õnnestu käivitada ja B keeldus K-i tulemast) tuli Türgi auto pingile järgi, ise oli ta Türgis. Kui K ei jaksanud arveid tasuda, viis XXX-i kriisiplaani. XXX esindajatele rääkis xxx kohapeal käimise ajal (2018 6 1-21-8904 oktoober), et pink on vaja Rumeeniasse remonti viia. Pink asus Soomes, sest pankrotimenetluse käigus soovis XXX-ga läbi rääkida ja kuigi kulud olid suured, oli läbirääkimiste tingimuseks (advokaadi sõnul), et pink on kättesaadav. Läbirääkimisi pidas ikka esindaja. Tema viis pingi Soome, sest polnud mujale panna. Teisesküsitlusel prokuratuurile vastates selgitas ta täiendavalt, et rumeenlased lubasid pingi üle vaadata, remontida tasu eest, mistõttu oli tema valmis pingi sinna või Türki viima, sest teab et hinnad on seal odavamad kui siin või Rootsis. Ta ütles pangale suuliselt, et saadab pingi Rumeeniasse. Samas möönis, et omanik (XXX) peab olema kursis, kus tema asi asub, see tuleneb lepingust (III kd 117pö). Pink demonteeriti K töötajate poolt peale XXX esindajate käimist (2018 oktoobris käisid esindajad) Ks (K valduses). Türgi korraldas transpordi, tema pidi maksma. Türklaste osas, kellega suhtles tema eesnimesid teab, täisnimesid ei tea. Autojuht helistas talle, et on tulemas Eestisse, misjärel autole paigaldati seadme elektrooniline osa. Autojuht andis saatelehe aga ta ei tea, kas see alles on. Kirjalikult tema XXX ei informeerinud sellest. Autojuhiga arveldas sularahas, dokument selle kohta puudub, tasus 5600 eurot umbes. Eestist pakkumist ei leidnud. Kuna transpordib ka muid asju nii Türki kui Rumeeniasse, siis ei tea, kas R Ke e-kirjad puudutavad laserlõikeseadme transporti või midagi muud. Peale prokuratuuripoolset e- kirjade meenutamist (avaldamist) täpsustas, et ta ei usu hinda, mis seal hinnapakkumistes on ning et seal (e-kirjades) on laser kirjutatud (III kd tl 118 pö). Selgitab, et A pankrotiavaldus K-i vastu on täielikult fabritseeritud. Laserlõikekeskuse jõudmise osas Rumeeniasse selgitab, et teab, et seade ei jõudnud Rumeeniasse sinna ettevõttesse, kuna Šveitsi peakontor (B) ütles, et enne vaja arve tasuda. Seetõttu saatis juba teel oleva laserlõikekeskuse Türki. Ta ei tea ettevõte nime kuhu see Türgis viidi. Ei saa väita, et see oli B Türgi esindus. Esialgu läks üks koorem (laserlõikekeskusest), pärast saatsid teise veel järgi. Teise koorma transpordi korraldas ka Türgi pool. Türgis tehti mingid testid ja selgus et see remontimise summa läheb väga suureks. Tema kandis Türki raha, kasutades Ameerika pankasid, füüsilistele isikutele Türgis. 2018 viibis väga palju ise Türgis ja elas seal 2019-
4. Pink asus Türgis kui sai politseilt teada et XXX otsib seadet. XXX-ga ühendust ei võtnud. Tahtis lahendada kõike pankrotimenetluse käigus. Kuid pankrotimenetlus ei pruukinud veel alustatud olla tol ajal. Osad laserlõikekeskuse asjad (osad) viidi kohe Soome. Üldse Soome viidi Kst palju tema isiklike asju. Soome viidi koorem xxx aadressile, milline on tänaseni tema kasutuses. Türgist viidi laserlõikekeskuse detailid Soome 2019 talvel enne jõule, et oleks läbirääkimisteks olemas. Türklased korraldasid veo. Seadme tõstsid enda treileri peale Türgi autojuhi abiga kahekesi, autojuhi kontakte ei ole. Kinnitab, et osad laserlõikekeskuse raamaid on seniajani Türgis. Soome politsei ei ole teda läbiotsimisest kordagi teavitanud. Osad laserlõikekeskuse detailid jäeti politsei poolt lattu ning on seal siiani, need kuuluvad XXX-le. Haagis, milles detailid asusid, on tema isiklik, kuid see ei ole enam arvel. Mida märtsis 2019 selle haagisega veeti ta ei tea, kuna veeti väga palju. Ta ei saanud neid Eestisse jätta, sest kõiksugu inimesed hakkasid helistama, nt xxx soovis hakata realiseerima kinnistut (xxx). Ta viis Kst kõik endale kuuluvad asjad Soome, kuid ei oska öelda, miks ta viis osad laserlõike asjad ka sinna viis. Lepingu ülesütlemise teadasaamise kohta XXX poolt selgitab Hendrik Indrek Saar, et tema isiklik e-posti aadress töötas sel ajal, kuid info ja sekretäri oma enam ei töötanud (III kd tl 120). Lepingu ülesütlemisest sai teada, kui teda politseisse kutsuti, varasemaid e- kirju näinud ei ole. Toimikus oleva e- kirjavahetusega tutvudes vastab, et info, et leping üles öeldi, oli tal juba 2018 võibolla oktoobris, kui nad seal kohapeal käisid. Ta ütles neile, et „pink on siin ja võtmed“, kuid XXX oli huvitatud rahast, mitte ise pingi realiseerimisest. 21.01 kirja ei ole näinud, talle tuleb 60000 e-kirja aastas. Ta ei oska seletada, kuidas ei ole näinud kehtivale e- posti aadressile saadetud kirju. Kohtu hinnangul saab Hendrik Indrek Saare ütlustest usaldusväärseteks pidada seda, et ta soovis isiklikult K kaudu B S Cist osta kasutatud laserlõikekeskust, kuid K-il puudusid endal 7 1-21-8904 laserlõikekeskuse ostuks vajalikud rahalised vahendid. Sellest tulenevalt sõlmiti kolmepoolne leping, kuhu oli kaasatud finantseerijana ka XXX. Ristküsitlusel Hendrik Indrek Saar möönis, et sõlmitud kolmepoolse ostumüügilepingu kohaselt oli laserlõikekeskuse omandiõigus XXXl. Samuti selgitas ta, et laserlõikekeskuse demonteeris B S C, kuid K keeldus selle eest K-le väljastatud arvet tasumast. Laserlõikekeskuse transpordi K ruumidesse korraldas tema ise ehk K K Ki kaudu. Hendrik Indrek Saar kinnitas, et delegeeris erinevate hinnapäringute (monteerimine, hooldus, parandus) küsimise Bst ning et B keeldus töid teostamast, kuni esitatud arve tasumiseni. Süüdistatav möönis, et laserlõikekeskus asus K territooriumil osaliselt sise- ja välistingimustes. Süüdistatav möönis, et andis korraldudes K töötajale laserlõikekeskus ise kokku panna ja et tema ise võttis B Läti töötaja M Giga ühendust, kelle juhendamisel laserlõikekeskust tööle pandi ja kes püüdis seda käivitada, kuid tuvastas erinevaid vigu. Laserlõikekeskust tööle ei saadud. Spetsialist soovitas seda kas kohapeal remontida või Rumeeniasse viia remonti (kus on ka B esindus). Hendrik Indrek Saar möönis, et tema korraldas laserlõikekeskuse äraveo xxx aadressilt ning ei teavitanud XXX-i kirjalikult laserlõikekeskuse asukohast ega kavatsusest see riigist välja viia. Hendrik Indrek Saar möönis, et ei avaldanud XXX-le ega politseile laserlõikekeskuse asukohta. Hendrik Indrek Saar selgitas, et lasi laserlõikekeskuse toimetada Soome, xxx, endaga seotud aadressile, et see oleks XXX-ga läbirääkimiste jaoks olemas (advokaadi soovitusel). Hendrik Indrek Saar selgitas, et laserlõikekeskust K ruumides tööle ei saadudki ning et K-l tekkis võlgnevus XXX-i ees, mida ta (K) ei suutnud tasuda. Hendrik Indrek Saar kinnitas, et küsis pangast maksepuhkust, kuid ei saanud seda. Ülejäänud osas peab kohus Hendrik Indrek Saare ütlusi ebausaldusväärseks. Tema ütlused on sisemiste vastuoludega ning ei lähe kokku kirjalike tõendite ja kannatanu ning tunnistajate ütlustega. Kohtu taoline siseveendumus on kujunenud järgmiselt. KarS § 201 lg 2 p 2 järgi on kvalifitseeritav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine suures ulatuses. Kohus analüüsib esmalt, kas süüdistuses etteheidetud laserlõikekeskus oli Hendrik Indrek Saarele võõras vallasasi (I), teiseks, kas see oli tema valduses (II), seejärel, kas ta pööras selle ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks (III) ja viimasena, kas tegemist oli suures ulatuses varaga (IV). I võõras vallasasi Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et laserlõikekeskus on TsÜS § 50 lg 1 ja lg 2 mõistes vallasasi (laserlõikekeskus ei ole maapinna piiritletud osa). Vastavalt AÕS § 68 lõikele 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega on asi isikule võõras, kui see ei ole tema omandis. Kohtus on tõendamist leidnud, et 21.04.2017 sõlmisid B S C OÜ (registrikood xxx) kui müüja, C L & F OÜ (praeguse ärinimega OÜ C F; registrikood xxx; edaspidi XXX) kui ostja ning K P T OÜ (registrikood xxx; pankrotis alates 18.10.2019; edaspidi K) kui liisinguvõtja ostumüügilepingu nr 10384-16JKP OM (I kd tl 106-109), mille alusel XXX omandas B S C OÜ-lt K-i taotlusel laserlõikekeskuse B Bystar L4025-6,5 (VIN: XXX; ehitusaasta 2011, edaspidi laserlõikekeskus) hinnaga 246 000 eurot koos käibemaksuga (I kd tl 51-55). Vaidlus puudub selles, et müügisumma on ostja poolt müüjale tasutud. Samal kuupäeval, s.o 21.04.2017, sõlmisid liisinguandja XXX ja liisinguvõtja K kapitalirendil põhineva liisingulepingu nr 10384-16JKP (I kd tl 56-61), mille alusel XXX andis eelnimetatud laserlõikekeskuse K-i kasutusse (p 20.3 viimane lause). Liisingulepingu p 1.3 kohaselt jäi 8 1-21-8904 liisinguobjekt liisinguandja omandisse kuni kõigi liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täieliku täitmiseni (I kd tl 57). Seega kuulus ostu-müügi lepingu alusel laserlõikekeskuse omandiõigus XXX-le ning sõlmitud liisingleping K-ga kinnitas seda asjaolu, ehk omandiõigus jäi XXX-le kuni kohustuste täieliku tasumiseni. Kirjalikult sõlmitud leping ning selle sisu on leidnud kinnitust ka tunnistajate ja kannatanu ütlustega. Tunnistaja A Ni ütluste kohaselt (III kd tl 3pö-5pö) soovis K esindaja Hendrik Indrek Saar nende poolt kasutatud ja müüki pandud laserlõikekeskust osta. Sõlmiti algul kahepoolne leping, kuid see ei realiseerunud, K laserlõikekeskuse eest ei tasunud. Ostu-müügitehing sõlmiti tegelikkuses alles XXX kaudu. Laserlõikekeskuse eest tasus XXX ehk liisinguandja täies mahus. Tunnistaja ütluste usaldusväärust kinnitab (A.Ni) e- kiri selle kohta, et 06.02.17 ehk kahepoolse lepingu tema allkirjastas, kuid K ei tasunud selle alusel kauba eest, lisandus liisingufirma ja sõlmiti uus leping, mille alusel tasus laserlõikekeskuse eest liisingu firma (I kd tl 111-113). Kannatanu lepinguline esindaja A J (III kd tl 90pö-93pö) on kohtus kinnitanud kolmepoolse lepingu sõlmimist ja allkirjastamist. Samuti, et XXX tasus B S Cile laserlõikekeskuse eest täies mahus ning vara omandiõigused jäid liisinguandjale kuni kohustuste täieliku täitmiseni.
5. aastal saadeti esimene hoiatus K-le lepingu ülesütlemiseks seoses tekkinud võlgnevustega. Tunnistaja J S (III kd tl 132- 134) kinnitab, et vormistas liisinglepingu K-ga, millist esindas Hendrik Indrek Saar. K-poolsetest rahalistest probleemidest ehk tekkinud võlgnevusest sai tema teda võlamenetleja L O kaudu sügisel 2018.a. Tunnistaja L O kinnitab (III kd tl 37-42), et töötades XXX-s võlamenetlejana oli tema ühenduses K-i esindaja Hendrik Indrek Saarega nii isiklikult kui e-kirja teel. Ettevõttel olid tasumata liisingarved laserlõikekeskuse eest. Saadeti hoiatus, kui ühe kuu arved jäid tasumata. Tema käis oktoobris 2018 Hendrik Indrek Saare ettenäitamisel Ks laserlõikekeskust ise vaatamas ja see oli kohapeal „just nagu peaks töötama“, kuid Hendrik Indrek Saar vastas, et see ei ole kunagi töötanudki, mis oli neile imekspandav, sest sellist infot neile edastatud varem ei olnud. Hendrik Indrek Saarele edastatud hoiatuses oli kindlasti kirjas ja ta selgitas kohapeal, mis on tagajärjed, kui lepingumaksed ei laeku ja et liisinglepingu ülesütlemisel tuleb laserlõikekeskus tagastada. Tema saatis mitmeid e- kirju ja klient (süüdistatav) lubas võlgnevust tasuda, klient (süüdistatav) taotles maksepuhkust, kuid ei tasunud selle saamiseks ettenähtud makset ja XXX ütles lepingu üles. Vastuseks teatas klient, et tegeleb vara remontimisega, klient ei avaldanud laserlõikekeskuse asukohta. 2019 kohtutäituriga aadressi kontrollimas käies vara enam seal ei olnud. Kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka XXX süsteemi väljatrükk, K maksekäitumise ja edastatud teatiste kohta (III kd 139-143, II kd tl 180). Nimelt on kanded alates 22.07.2017 selles, et Hendrik Indrek Saar ei vasta telefonile, tekkinud maksehäired, 19.09.2018 mh märge, et tehtud hoiatus tähtajaga kuni 05.10.
6. 19.11.2018 klient käis kontoris, kirjutas avalduse, et soovib maksepuhkust kaheks kuuks, lubades 30.11.2018ks tasuda kahe kuu arved, kuid 04.12.2018 seisuga seda tehtud ei ole. Lisatud edastatud kättetoimetamatud kutsed (II kd tl 181-185, III kd tl 139-143). Märgitud ütluste usaldusväärsust ja sisu tõendavad ka e-kirjad Hendrik Indrek Saare ja XXX töötajate (L. O ja A. J) vahel, milles on antud erinevaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks (I kd tl 129-131; II kd tl 174-179). Märgitud teatest nähtub, et esmane teavitus on edastatud Hendrik Indrek Saarele 19.09.2018.a., samuti, et 12.12.2018 seisuga on tasumata võlgnevus kokku 104425.71 eurot (koos intressidega). Samuti XXX avaldus liisinglepingu erakorraliseks ülesütlemiseks 12.12.2018 (I kd tl 66, 73, 132). Pangakonto väljavõttest nähtuvalt teostas K P T OÜ liisingulepingust nr 10384-16JKP tulenevaid makseid C L & F OÜ alates 19.05.2017 (sissemakse), viimane osamakse teostati 20.07.2018 (asukoht CD- plaadil: 3.2-1_121689 1-21-8904 16%2010.07.2019), millest nähtuvalt kinnitab ka kontoväljavõte maksete katkemist liisinguandjale. Kohtu hinnangul 21.04.2017 XXX ja Hendrik Indrek Saare vahel sõlmitud käendusleping nr 10384-16JKP KL (I kd tl 62-63) tõendab juba lepingu sõlmimise ajal K-il piisavate rahaliste vahendite puudumist (vaja oli käendajat) ning osundab veelkord sellele, et laserlõikekeskuse omanikuks jäi lepingu kohaselt XXX. Harju Maakohus on 05.07.2019 tagaseljaotsusega rahuldanud XXX hagi K vastu kõnealuse laserlõikekeskuse liisinglepingu rikkumisega seoses (I kd tl 92), mis omakorda tõendab asjaolu, et liisinglepingust tulenevad kohustused ei olnud mh süüdistuse perioodil (ega tänasel päeval) täidetud. K maksejõuetust tõendab kaudselt samuti asjaolu, et K töötajate ja maksude osas kanded 01.10.2018-31.03.2019 puuduvad (II kd tl 85- 88). Ametlikest Teadaanded tehtud väljatrükid ilmestavad, et K vastu oli hulgaliselt nõudeid tasumata arvetega seoses (I kd tl 6872). Harju Maakohtu 18.10.2019 kohtumäärusega kuulutati välja K pankrott (I kd tl 87-91), mis tõendab samuti K-i üleüldist maksejõuetust ehk asjaolu, et K ei olnud võimeline lepingust tulenevaid liisingukohustusi täitma. Märgitud tõendite alusel on kohtul täielik veendumus selles, et Hendrik Indrek Saar (isiklikult käendajana) ja K ei olnud tasunud XXX-le liisingmakseid alates 2018 sügisest ning sellest tulenevalt ei olnud sõlmitud täiendavaid lepinguid laserlõikekeskuse omandiõiguse osas. Vastupidist ei ole ka pooled, sh süüdistatav ise, väitnud. Seega, kuivõrd ka lepingust tulenevad kohustused ei olnud täidetud, ei saanud ka teoreetiliselt sellel alusel omandiõigus üle minna ei Hendrik Indrek Saarele ega K-le. Lisaks sellele on Hendrik Indrek Saar ise möönnud, et laserlõikekeskuse omandiõigus kuulus lepingujärgselt XXX-le. Eeltoodu alusel leiab kohus, et laserlõikekeskuse omandiõigus süüdistuses märgitud perioodil kuulus 21.04.2017 sõlmitud lepingu alusel XXX-le, mistõttu oli laserlõikekeskus B Bystar L4025-6,5 Hendrik Indrek Saare jaoks võõras vallasasi. II laserlõikekeskuse asumine Hendrik Indrek Saare valduses Valduse üldmõiste tuleneb AÕS §-st 32, mille kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult lisaks eelnevale ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi. Kohtu hinnangul on ilmne, et juriidiline isik saab faktiliselt asja vallata üksnes füüsilise isiku kaudu. Karistusõiguslikult loetakse asja valdajaks füüsilist isikut, kelle kaudu juriidiline isik teostab tegelikku võimu talle kuuluvate asjade üle ja väljendab nende valitsemissoovi (RKL 3-1-1-46-08). Käesoleval juhul leiab kohus, et Hendrik Indrek Saar on laserlõikekeskust vallanud enda juhatuse liikme staatuse ja reaalse (füüsilise) ligipääsu kaudu laserlõikekeskusele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli Hendrik Indrek Saar K-i juhatuse liige kogu esitatud süüdistuse perioodil, ehk õiguslikult alates lepingu sõlmimisest 21.04.2017 kuni 28.05.2019 läbiotsimisel see politsei poolt äravõeti. Kohus jõudis tõendeid analüüsides järeldusele, et K juhatuse liikmena on just Hendrik Indrek Saar omanud tegelikku võimu laserlõikekeskuse üle ja väljendanud läbi enda tegutsemise ka selle valitsemissoovi. Kohus eelnevalt tuvastas, et laserlõikekeskuse omandiõigus kuulus süüdistuse perioodil XXXle. 21.04.2017 sõlmisid XXX ja K 21.04.2017 sõlmitud liisingulepingu nr 10384-16JKP juurde ka lisa nr 1, s.o liisinguobjekti üleandmise akti, mille alusel müüja ehk B S C OÜ andis liisinguobjekti valduse K-ile (I kd tl 64-65). Dokumentidest nähtub seega üheselt, et objekt anti K valdusesse üleandmise aktiga 21.04.2017, millisest ajast alates oli laserlõikekeskus seega õiguslikult K-i valduses. Märgitu tõendab veelkord ka kohtu poolt juba varem tuvastatut, et laserlõikekeskus jäi XXX omandisse, mis tuleneb otsesõnu ka liisinglepingu p 20.3 (liisingueseme otsene valdus antakse liisinguvõtjale üle müüja poolt; I kd tl 56pö). 10 1-21-8904 Kannatanu lepinguline esindaja A J (III kd tl 90 pö-93pö) kinnitab, et valduse üleandmine toimus aktiga. Seda kinnitab ka tunnistaja A N, kelle ütluste kohaselt (III kd tl 3pö-7pö) viidi laserlõikekeskus ära kevadel 2017, osade kaupa, resonaator viidi ära esimesena. Transpordi organiseeris K. Laserlõikekeskus sai üle antud K-ile, üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Kohtus vahetult ülekuulatud K töötajad on samuti tunnistanud nii laserlõikekeskuse transporti XXX ruumidesse, kui ka selle asumist, sh montaaži ja käivituspüüdlusi samas ja just Hendrik Indrek Saare korraldatuna. Tunnistajate ütlused on järgnevad. Tunnistaja K K (III kd tl 59pö- 61pö), kes töötas XXX, on oma ütlustes kinnitanud, et Hendrik Indrek Saar oli tema tööandja. Tema ülesanne oli korraldada laserlõikekeskuse transport müüja asukohast Ksse. Veo tellis ta Kist. Ks paigutati laserlõikekeskus kahe merekonteineriga ühte suurde siseruumi. Hendrik Indrek Saare korraldusel pidi tema tegema hinnapäringuid montaažiks, samuti tarkvara osas. Tema lahkumisel 2017 sügis asus laserlõikekeskus samas asukohas, seisukorras ja paigaldamata. Esitatud päringutest nähtuvalt on veo tellimisega tegelenud tõepoolest K K (I kd tl 99-100). K OÜ vastusest ja esitatud dokumentidest nähtuvalt toimus laserlõikekeskuse vedu K 41 aadressile 03.04.2017 (I kd tl 96), milline on Äriregistri andmetel üks K tegutsemiskohtadest (I kd tl 85). Märgitud veo eest on K tasunud 17.05.2017 (I kd tl 96-98). Et vedu 03.04.2017 aset leidis tõendab veotellimusleht (I kd 101). Antud juhul on oluline tähele panna, et tegelikkuses andis B S C laserlõikekeskuse K-le üle enne 17.04.2017 lepingu sõlmimist ning faktiliselt asus laserlõikekeskus juba alates 03.04.2017 K ja Hendrik Indrek Saare tegelikus valduses. Tunnistaja M N (III kd tl 61pö-63pö) kinnitab, et tema tööandja oli Hendrik Indrek Saar, töötas K-i jaoks ja töökoht asus xxx. Hendrik Indrek Saar küsis temalt, kas ta paneks selle laserlõikekeskuse kokku ja ta vastas eitavalt. Tunnistaja J T (III kd tl 65pö-70pö) ütluste kohaselt, töötas tema aadressil xxx K- i jaoks kuni 2018 lõpuni. Laserlõikekeskus asus eraldi ruumis, kuhu see paigaldati. Tunnistaja T S (III kd tl 70pö-71pö) kinnitab enda ütlustes samuti, et töötas K-is, Ks, Hendrik Indrek Saar oli tööandja. Seal asus laserlõikekeskus B. Tema nägi laserlõikekeskust kokkupandult. Tunnistaja T L (III kd tl 82-84) kinnitab enda ütlustes samuti, et tema töötas 2017 ja 2018 aastal xxx aadressil, K-s, tööle võttis ta Hendrik Indrek Saar. Laserlõikekeskus asus seal angaaris treileri peal ja tema pidi selle sealt välja organiseerima, see oli kevadel. Käsu sai ta läbi M N Hendrik Indrek Saarelt. Põhjuseks oli laserlõikekeskuse viimine teise hoonesse ja seda tema koos M N ka tegi. Seal tegelesid teised inimesed laserlõikekeskuse installeerimisega. Tunnistaja M L (III kd tl 84-85pö) kinnitab samuti enda ütlustes, et Hendrik Indrek Saar oli Kis tema tööandja, töökoht asus xxx, tema tõstis laserlõikekeskuse tõstukiga autolt maha, algselt nö peamajja, hiljem nö keevitushalli. Kui laserlõikekeskust hakati kokku panema, siis tema viis sinna osasid tõstukiga. Tunnistaja I T (III kd tl 88-90pö) tõendab samuti, et töötas Hendrik Indrek Saare jaoks K-s 2018 maist septembri lõpuni, aadressil XXX. Laserlõikekeskuse kokkupanek oli tema esimene ülesanne Hendrik Indrek Saare poolt. Laserlõikekeskus teisaldati kokkupanekuks teise tšehhi. Märgituga loeb kohus tõendatuks, et laserlõikekeskus asus alates 03.04.2017 ka tegelikkuses ning alates 17.04.2017 õiguslikult K ja Hendrik Indrek Saare valduses, XXX, Ks ning laserlõikekeskusega seonduvat korraldas Hendrik Indrek Saar isiklikult (andis töölistele korraldusi). 11 1-21-8904 Lisaks K töötajate ütlustele nähtub laserlõikekeskuse toimetamine ja asumine K ruumides ka teiste tunnistate ütlustest, täpsemalt: Tunnistaja ja asjatundja M Pi ütluste kohaselt (III kd tl 8pö-14) tuli temale A Ni kaudu info, mille tema edastas B Scandinaviale, et kõnealune laserlõikekeskus tuleb (B S Cis) demonteerida ja arve esitada Hendrik Indrek Saarele. Umbes kuu peale demontaaži sai ta hinnapäringu Ks, K ruumidesse laserlõikekeskuse paigaldamiseks, mistõttu käis koos M K R koha peal. Oli näha, et laserlõikekeskus asus endiselt treileritel ja jäi mulje, et seda ei ole puututud. Tema teada hinna tõttu teenust siiski ei ostetud (K poolt). Umbes veel aasta hiljem pöördus tema poole K K väitega, et laserlõikekeskus ei hakka tööle. Tunnistaja ütluste usaldusväärust kinnitab lisaks eelnevalt märgitud e- kirjadele jm ka e- kirjavahetus alates aastast 2016, millest nähtub Hendrik Indrek Saare huvi laserlõikekeskuse vastu, kuid ka M. Psi selgitused kõigi müügi asjaolude ja kaasnevate kulude osas, sh tarkvara ja paigalduse küsimustes ( II kd tl 169- 173). M K R (III kd tl 85pö-88), kes töötab, sh töötas
7. aastal, Scandinavia Bs, kinnitab, et nende ettevõtte töötajad demonteerisid laserlõikekeskuse B S Cis 2017 talvel. Hiljem tegi K päringu laserlõikekeskuse monteerimiseks ja ta esitas pakkumuse. Ka B Scandinavia spetsialist M G kinnitab, et 2018 suvel pöördus tema poole Hendrik Indrek Saar, et ta aitaks Bystari lõikekeskust käivitada, käis ise Ks kohal mitmel korral (II kd tl 137140). Märgitud tunnistajate ütlustega on tõendatud asjaolu, et laserlõikekeskus asus alates 03.04.2017 K territooriumil, xxx ning alates lepingutega tegelemisest (allkirjastamisest) kuni monteerimise ja käivitamise korraldamiseni tegeles laserlõikekeskusega K juhatuse liige Hendrik Indrek Saar ehk tõendatud on Hendrik Indrek Saare tegelik võim ja valitsemissoov laserlõikekeskuse üle. Nimelt tema isiklikult andis korralduse veo korraldamiseks, sealjuures tootjaga suhtlemiseks nii montaaži, kui tarkvara osas. Tema isiklikult otsis ja määras laserlõikekeskuse kokkupaneku K töölise poolt. Kõik laserlõikekeskusega seotud korraldused tulid algallikana temalt: veo korraldus, ruumi paigutus, erinevate hinnapäringute küsimine, alternatiivide otsimisega tegeles ta ise otseselt, laserlõikekeskuse kokkupanek oma töölise poolt. Selliselt oli Hendrik Indrek Saarel tegelik võim laserlõikekeskuse üle, kuivõrd töötajad pidasid teda pädevaks otsese tööandjana laserlõikekeskuse osas korraldusi andma. Kuivõrd Hendrik Indrek Saar ka realiseeris seda võimu, st andis korraldusi, siis manifesteeris ta selliselt enda valitsemissoovi. Eeltoodust tulenevalt oli laserlõikekeskus Hendrik Indrek Saare tegelikus valduses (ta oli K juhatuse liige, laserlõikekeskus asus temaga seotud ettevõtte K territooriumil, Harju maakonnas, xxx, tööandjana peeti teda pädevaks korraldusi andma, tema korraldusi täideti), millele temal isiklikult juhatuse liikmena oli vaba juurdepääs. Kohtule esitatud selgitusest nähtub, et väravat ei saanud n.ö. suvaline isik avada (II kd tl 127-129). Asjaolu, et laserlõikekeskus toimetati K töötajate poolt K territooriumile xxx ning tema andis laserlõikekeskusega seonduvalt korraldusi nii selle veo korraldamiseks, hinnapäringuteks, montaažiks ning et tal oli laserlõikekeskusele isiklik juurdepääs, ei ole vaidlustanud ka süüdistatav. III ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine Omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" sisustatakse kohtupraktikas nn manifesteerimisteooria alusel. Selle teooria kohaselt tähendab enda või kolmanda isiku kasuks pööramine tegu, mille põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või lasta seda teha kolmandal isikul (RKL 1-13-5173, p 17). Samuti on kohtupraktikas varasemalt leitud, et „liisingueseme teadmata asukohta toimetamine, selle varjamine ja asukoha avaldamisest keeldumine pärast liisingulepingu ülesütlemist muudab omaniku käsutusvõimaluse võimatuks. Niisuguses 12 1-21-8904 käitumises avaldub otseselt toimepanija tahe kasutada asja edasi omavaldajana, mis on käsitatav omastamistahte manifesteerimisena. Kui kohus tuvastab, et liisinguandja ja liisinguvõtja vahel oli sõlmitud liisinguleping, mille liisinguandja ütles õiguspäraselt üles liisinguvõtja olulise lepingurikkumise tõttu, siis on eeldatav, et liisingueseme tagastamata jätmise ja selle asukoha aktiivse varjamisega soovib toimepanija asja faktilise omanikustaatuse üle võtta. Sellises olukorras tuleb kaitsepoolel usaldusväärselt tõendada, et süüdistatav tagastas liisingueseme omanikule või et tagastamine oli süüdistatavast mitteolenevatel asjaoludel võimatu“. (RKL 3-1-1-49-16, p 18). Kohtu hinnangul käesolevas asjas viimati märgitud asjaolusid ei esine, küll aga on kohus tuvastanud, et liisinguandja on liisingulepingu üles öelnud õiguspäraselt ning H. I. Saar on liisingueseme ebaseaduslikult enda kasuks pööranud, varjates sealjuures ka liisingueseme tegelikku asukohta ehk muutis omaniku asja käsutus- ja kasutusvõimaluse võimatuks. Kohus eelnevalt tuvastas, et laserlõikekeskus omandiõigus kuulus XXX-le ning laserlõikekeskus ise asus (K juhatuse liikme) Hendrik Indrek Saare valduses. Kohus leiab, et Hendrik Indrek Saar on laserlõikekeskuse ebaseaduslikult enda kasuks pööranud järgmistel põhjustel. 12.12.2018 on XXX liisinglepingu K-iga ülesöelnud ja kohustanud K-i tasuma võlgnevus summas 104425.71 eurot, vältimaks laserlõikekeskuse müüki (I kd tl 66). Sõlmitud liisinglepingu punkt 9.
8. kohaselt (I kd tl 60), kohustub liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguobjekti 7 päeva jooksul arvates lepingu ülesütlemisest liisinguandjale üle andma. Samuti nähtub märgitud lepingust õigus leping erakorraliselt ülesöelda, nt p 8.1.5 (liisinguvõtja on viivituses vähemalt 1 kuu liisingmaksega täielikult või osaliselt ja ei ole võlgnevust likvideerinud 14 päeva jooksul), p 8.1.
9. (käendaja, antud juhul Hendrik Indrek Saar isiklikult, ei täida kohustust) ning samuti p 8.1.15 ( kui liisinguandja kaotab kontakti liisinguvõtjaga). Kuivõrd Hendrik Indrek Saar on isiklikult märgitud lepingule alla kirjutanud, olid need asjaolud talle teada. Arvestades veel Hendrik Indrek Saare ütlusi, et tal on 33-aastane ettevõtjakogemus ning et ta on enda sõnul massiliselt kokku puutunud liisingulepingutega, sh andjana, pidid märgitud asjaolud talle eriti hästi selged olema. Märgitu tähendab kohtu hinnangul seda, et hetkest, kui Hendrik Indrek Saarel (käendajana) ja K-l jäi tasumata ühe kuu liisingumakse, seda ei tasutud lepingu p 8.1.
10. ettenähtud 14 päevase tähtaja möödumisel samuti, pidi talle olema teada liisinguandja õigus (ja praktika) leping erakorraliselt üles öelda, mis talle teadaolevalt toob kaasa ka liisingobjekti üleandmise kohustuse 7 päeva jooksul omanikule. Samuti on süüdistatav möönnud, et 2018 sügisel, kui XXX esindajad Ks käis, oli tal info, et liisingleping öeldakse üles. Ühtegi mõistetavat põhjendust, miks ta ei olevat märganud lepingu ülesütlemise ja vara tagastamise osas e- kirju või vastanud kõnedele, süüdistatav esitanud ei ole. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on XXX lepinguline esindaja (I kd tl 83-84) nt 12.12.2018 (I kd tl 66) ja 24.01.2019 saatnud K ametlikele aadressidele, sh Hendrik Indrek Saare e-posti aadressile teated, et liisingleping on ülesöeldud 12.12.2018 ning meeldetuletuse, et objekt tuli sellest alates 7 päeva jooksul liisinguandjale üle anda. Mh palus esindaja esitada täpne info laserlõikekeskuse asukoha ja seisukorra kohta ning teavitas soovist liisinguvara enda valdusesse võtta ehk alustada koheselt vara demontaaži ja transportimisega (I kd tl 73). Uue samasisulise järelpärimise on esindaja K-le, sh Hendrik Indrek Saarele saatnud ka nt 30.01.2019.a. Lisadest nähtuvalt on XXX esindaja kontrollinud 20.03.2019, et liisinguobjekt ei asu kokkleppelises asukohas xxx (I kd tl 78-82, fotod tehtud 20.03.2019), kuigi see varasemalt asus seal (I kd tl 75- 77, fotod tehtud 12.10.2018 ). Samuti nähtub, et teated on saadetud K avalikult leitavatel kontaktidel teiste seas Hendrik Indrek Saarele ( I kd tl 74). Lisaks allkirjastatud lepingule, pidi asjaolu, et tekkinud on võlgnevus, mille tagajärjeks võib olla lepingu erakorraline ülesütlemine ja liisingueseme üleandmise kohustus, olema Hendrik Indrek 13 1-21-8904 Saarele, kui isiklikule käendajale ja K juhatuse liikmele ja laserlõikekeskuse tegelikule valdajale, teada olema ka läbi suhtluse XXX halduri L Oga. Märgitu on tõendatud nii tunnistaja L O ütlustega, kui ka seda kinnitavate e- kirja väljavõtetega, millistel kohus eelnevalt juba peatus ning millest nähtub korduv hoiatame ja Hendrik Indrek Saare poolselt korduvad lubadused võlgnevus tasuda. Arvestades, et Hendrik Indrek Saar nii käendajana kui K esindajana oli rikkunud olulisi lepingu tingimusi, jätnud liisingmaksed mitme kuu vältel, alates augustist 2018 tasumata, oli XXX poolt lepingu erakorraline ülesütlemine 12.12.2018 kohtu hinnangul õiguspärane. Lisaks märgitule, pidi kohtu hinnangul vähemalt hiljemalt 20.01.2019 Hendrik Indrek Saarele tegelikkuses teada olema kohustus liisinguese ehk laserlõikekeskus XXX-le üle anda. Märgitu nähtub XXX vastusest, mille kohaselt 20.01.2019 vastas Hendrik Indrek Saar replay vormis (eelnev kirjavahetus puudutas lepingu ülesütlemist ja vara tagastamist) e- kirjale, et vara (laserlõikekeskus) on demonteeritud ja edastatud vahendajale, sealjuures ei ole süüdistatav täpsustustanud ehk avaldanud laserlõikekeskuse tegelikku asukohta (I kd tl 128-135). Märgitud vastusega loeb kohus Hendrik Indrek Saare teadlikuks sellest, et liisingleping on erakorraliselt ülesöeldud ja laserlõikekeskus tuleb tagastada, kuigi süüdistatav sellele osale e- kirjast ei ole reageerinud sõnaselge vastusega, veel vähem liisingueseme tagastamise osas kokkulepete sõlmimisega, samuti ei ole süüdistatav avaldanud laserlõikekeskuse asukohta. Tunnistaja R K (III kd tl 63pö-65), kes töötab R OÜ juhatuse liikmena ja XXX-iga sõlmitud lepingu alusel, ei saanud kontakti võlgniku Hendrik Indrek Saarega. Lisaks eelnevale on kannatanu pöördunud ka kohtutäituri poole. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa õiend täitemenetluse kohta (täiteasi 014/2018/1792) 06.05.2018 kohtuasja nr 2-18-9691 alusel(I kd tl 119-125), tõendab samuti, et K esindajaga ei õnnestunud kontakti saada. 20.03.2019 toimus arestitud ruumidesse sisenemine. Kinnistu värav oli avatud, kõik uksed lukustamata, kinnistul kedagi ei viibinud. Kohtutäitur tegi fotod kinnistul paiknevatest hoonetest ja varast (fotod CDl) ning kõnealust laserlõikekeskust fotodel näha ei ole. Sama kinnitas ülekuulamisel ka kohapeal käinud tunnistaja L O. Kohtu hinnangul on kannatanu eelnevalt kirjeldatuga teinud kõik endast oleneva süüdistatavaga kontakti saavutamiseks ning lepingu ülesütlemise edastamiseks, kuid nagu öeldud, pidi lepingu ülesütlemine olema Hendrik Indrek Saarele teada hiljemalt 20.01.2019 e- kirjale vastates. Kohus märgib, et Hendrik Indrek Saare enda ütlused lepingu ülesütlemisest ja liisingavara tagastamise kohustuse mitteteadmise kohta ei ole usaldusväärsed. Hendrik Indrek Saar on selgitanud, et tema isiklik e-posti aadress töötas sel ajal (kui teated edastati), kuid info ja sekretäri oma enam ei töötanud (III kd tl 120). Lepingu ülesütlemisest sai teada, kui teda politseisse kutsuti, varasemaid e- kirju näinud ei ole. Toimikus oleva e- kirjavahetusega tutvudes on ta samas ise vastuoluliselt vastanud ja selgitanud, et info, et leping üles öeldi, oli tal juba 2018 võibolla oktoobris, kui nad (XXX esindaja) seal kohapeal (Ks) käisid. Ta ütles neile, et „pink on siin ja võtmed“, kuid XXX oli huvitatud rahast, mitte ise pingi realiseerimisest. 21.01.

§ 60mõistes.

Kohus ei saa kontrollida tõendi autentsust. Teiseks ei oma antud kirjavahetused ka sisulist väärtust. Esimene puudutab hindamisakti koostamist ja lepingu sõlmimist ning selles kontekstis ei oma A Ni võimalik väljend „kola“ mingisugustki sisulist tähendust, kuivõrd A N on andnud tunnistajana vahetult kohtuistungil ütlusi ja on selgitanud laserlõikekeskuse seisukorda ja demontaaži asjaolusid. E- kirjavahetusest M Piga nähtub vaid see, et M P ei ole Hendrik Indrek Saart telefonitsi tabanud ning B valmidus kompromissiks ehk demontaaži eest arve vähendamine 50%. Kuivõrd Hendrik Indrek Saar on läbivalt väitnud, et ta on edastanud teabe, et pink ei tööta, siis ei sisalda antud e-kiri uut teavet, mistõttu puuduks sellel samuti sisuline väärtus mh ütluste usaldusväärsuse hindamisel. A Ni teine e- kirjavahetus on sisuliselt koopia esimesest. Eeltoodu alusel jätab kohus e- kirjavahetused tõendikogumist välja. Kohus jätab tõendikogumist kui asjakohatud välja ka järgmised prokuratuuri poolt esitatud tõendid: T OÜ äriregistri väljavõtte (II kd 46-47); Töötamise otsing: T (II kd tl 48-81); Töötamise otsimine ( II kd tl 82); Töötamise otsing Xxx (II kd tl 84) ning samuti DFDS päringu vastuse veose väljaveo eest tasutud kaardi osas (II kd tl 133-136). Esimeste osas märgib kohus, et märgitud ettevõtetele ei ole käesolevas asjas süüdistust esitanud ning tunnistajad on selgitanud ülekuulamistel enda töötamise asjaolusid xxx. Laserlõikekeskuse omastamise asjaoludega neil väljavõtetel seos puudub. Teiseks märgib kohus, et märgitud kaardi osas ei ole 25 1-21-8904 tuvastatud selle omanikku ega seotust Hendrik Indrek Saarega, mistõttu ka see ei oma käesoleva asja süüdistuse kontekstis tõenduslikku väärtust. KARISTUS KarS § 201 lg 2 p 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Hendrik Indrek Saar on kinnitanud, et tal tööalast sissetulekut ei ole, tal on üks alaealine ülalpeetav ja üks xxx aastane ülalpeetav (xxx). Praeguses asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud ühe teise astme kuriteo. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole esitatud, kuid süüdistatava teosüü hindamisel arvestab kohus seda, et omastatud on laserlõikekeskus, mille ostuväärtus oli 246000 eurot. Sealjuures on suure ulatuse määr ületatud seadme ostuväärtust arvestades rohkem kui mitmekordselt. Kohus arvestab, et laserlõikekeskuse tegelikku väärtust süüdistuse perioodil ei ole võimalik hinnata süüdistatava enda tegevuse tõttu, kuid jõudis järeldusele, et see oli vähemalt 89754.48 eurot ehk ületas vähemalt kahekordselt suure kahju ulatuse, mis suurendab teosüüd. Kohus arvestab ka Hendrik Indrek Saare käitumist. Hendrik Indrek Saar on käesoleva kuriteo toimepannud rikkudes mitmeid lepingu tingimusi (jätnud kallihinnalise seadme nõuetekohaselt spetsialisti poolt paigaldamata, hooldamata, jätnud kannatanu lepingujärgse tähtaja jooksul seadmekahjustustest teavitamata, olles kannatanule kättesaamatud, viies seadme kannatanu kirjaliku nõusolekuta EL viia, andes seadme kolmandate isikute valdusesse, jättes seadme kannatanule tagastamata, selle asukoha teatamata). Kohtu hinnangul on kummastav, et väidetavalt 33 aastase ja rahvusvahelise ettevõtjakogemusega juhatuse liikmena hakkas Hendrik Indrek Saar tekkinud rahalisi probleeme (alates demontaaži eest tasumine, paigaldus, remont) lahendama ebaseaduslikult. Samuti lepingu tingimusi rikkuma, kuigi enda suurest kogemusest oli ta tegelikkuses teadlik tagajärgedest. Seega, arvestades kuriteotoimepanemise asjaolusid, on süüdistatava teosüü KarS § 201 lg 2 p 2 mõistes kogumis keskmäärast suurem. Kohtu hinnangul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Hendrik Indrek Saar ei ole enda süüd tunnistanud, ta on küll möönnud mõistmist, et laserlõikekeskuse omandiõigus kuulus XXX-le, kuid tema ütlused on kannatanut süüdistavad (pank ei tulnud kaasa, kui temal raske oli, pank ei küsinud laserlõikekeskust tagasi, ta pakkus seda ise pangale, kuid pank ei soovinud, tahtis raha), enda tegevust õigustavad ja pisendavad (soovis remontida, alusetult esitati demontaaži eest arve, sai rikkis seadme), samas jättis ise nii kannatanule kui ka politseile laserlõikekeskuse asukoha lõpuni avaldamata ega teavitanud kannatanut kohe tekkinud probleemidest. Sellest tulenevalt ei näe kohus, et Hendrik Indrek Saar lisaks sellele, et ta ei ole ka kahetsust väljendanud, seda ise sisuliselt tunneks või mingilgi moel avaldanud oleks. Küll aga leiab kohus, et Hendrik Indrek Saar on käesoleva kuriteo toime pannud raske isikliku olukorra mõjul, mistõttu esineb karistust kergendav asjaolu. Nimelt nähtub kohtuasjast üheselt, et K-il ehk seega ka Hendrik Indrek Saarel ning sealjuures tema teistel ettevõtetel olid tekkinud tõsised majanduslikud raskused. Käesoleva asja raames nähtub, et Hendrik Indrek Saar ei arvestanud lõpuni laserlõikekeskusega seonduvaid kulusid (demontaaž, montaaž, tarkvara ost), kuivõrd laserlõikekeskust ei hoiustatud nõuetekohaselt ja/või paigaldatud B spetsialist poolt, siis tekkisid täiendavad kulud, milliseid kõike ei suutnud K tasuda. K-l ja temal endal käendajana puudusid rahalised vahendid liisingmaksete tasumiseks, milliste suurusjärk oli siiski märkimisväärne. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et Hendrik Indrek Saar ei tasunud kas üldse või korrektselt töötasusid. Ka tänasel päeval on Hendrik Indrek Saar selgitanud, et tal sissetulek puudub. Hendrik Indrek Saare äride kehva majanduslikku seisu kajastavad ka Ametlikes Teadaannetes avaldatud nõuete hulk ning mh K pankroti väljakuulutamine. Hendrik Indrek Saar on ka ise möönnud, et hakkas xxx asju ära viima Soome, kuna mh Äripank soovis kinnistut realiseerida. Selliselt esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 4 mõistes. Küll aga vähendab selline asjaolu karistust minimaalselt, kuivõrd Hendrik Indrek Saar on 26 1-21-8904 vähemalt käesolevas asjas ennast ise olemasolevasse olukorda juhatuse liikmena viinud ega ole sattunud raskesse majanduslikku olukorda teistest sõltuvalt (kuigi ta ise selles teisi süüstab). Kohtus uuritud Hendrik Indrek Saare iseloomustavast materjalist selgub, et karistusregistri andmete kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata ning tal puuduvad ka väärteokaristused. Käesolev tegu on toimepandud ajavahemikus oktoobrist 2018 kuni 20.03.2019.a. Seega tuleb kohtul tõdeda, et nii enne kui ka pärast käesoleva teo toimepanemist on Hendrik Indrek Saar käitunud õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul käesolevas korrigeerimiseks puuduvad. asjas üld- ja eripreventiivsed kaalutlused karistuse Võttes kokkuvõtvalt arvesse, et süüdistatava teosüü on keskmisest määrast suurem, puuduvad karistust raskendavad asjaolud, esineb minimaalses määras karistust vähendav karistust kergendav asjaolu ning puuduvad üld- ja eripreventiivsed kaalutlused tema karistuse korrigeerimiseks, peab süüdistatava karistus olema keskmäärast mõnevõrra suurem, mistõttu on kohane karistada Hendrik Indrek Saart käesoleva kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi on võimalik karistuseks mõista rahaline karistus, millesse puutuvalt märgib kohus, et kohtul puudub veendumus, et see oleks täidetav ning kohus leiab, et Hendrik Indrek Saarele rahalise karistuse mõistmine oleks ilmselgelt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Kohus arvestab eelkõige, et tsiviilkorras on süüdistatava vastu esitatud hulgaliselt nõudeid, sh on käesolevas asjas kannatanu kasuks väljamõistetud märkimisväärselt suur summa (võlad ja viivised kokku kuni 186539,34 eurot). Hendrik Indrek Saar on väitnud, et temal puudub käesoleval ajal sissetulek. Kuid eelkõige arvestab kohus seda, et süüdistatava maksekäitumisest nähtuvalt on talle omane rahaliste kohustuste täitmata jätmine (Ametlikud Teadaanded, K pankrot, tunnistajate ütlused maksmata töötasu osas), mistõttu ei avaldaks taoline karistusliik juba iseenesest talle mingisugustki ootuspärast mõju. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks ega põhjendatuks Hendrik Indrek Saarele rahalist karistust mõista. Küll aga leiab kohus, et Hendrik Indrek Saarele mõistetud 3 aasta pikkust vangistust ei ole vajalik reaalselt täitmisele pöörata. Kohus arvestab, et Hendrik Indrek Saarel käesolevale asjale lisaks muid karistusi ei ole, seega on isik väljaspool käesoleva menetluse etteheiteid käitunud õiguskuulekalt. Samuti ei ole teda uutes kuritegudes kohtule teadaolevalt süüdistatud ning käesolev tegu on toime pandud pea neli aastat tagasi (oktoober 2018 kuni märts 2019). Märgitu näitab, et käesoleval ajal elab Hendrik Indrek Saar seadusekuulekalt. Samuti on Hendrik Indrek Saarel elukoht ning tegemist on täisealise töövõimelise meesterahvaga, mistõttu puuduvad tegelikkuses ka takistused tööle asumiseks ja sissetuleku teenimiseks. Märgitud asjaoludel, eelkõige arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud aega ning asjaolu, et uusi rikkumisi ei ole, leiab kohus, et on otstarbekas tema suhtes karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätta ning kontrollnõuete kohaldamine ei ole tema suhtes sealjuures vajalik. Samuti ei näe kohus muid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse käitumiskontrolli määramiseks täiendava kontrolli tarbeks või süüdistatava abistamiseks (nt alkohol, sotsiaalprogramm vms). Eelnevalt märgitud põhjustel puudub vajadus ja põhjendatus ka šokivangistuse kohaldamiseks. Kohtu hinnangul olukorras, kus kannatanu kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitanud, ei saa ka kohus omaalgatuslikult määrata tsiviilhagisse puutuvaid kohustusi, sh tagasimakseid. Käesoleval juhul on kannatanu enda nõuded maksma pannud tsiviilkohtus ning tsiviilkohtuotsus on jõustunud. Katseaja kestuse määramisel võtab kohus arvesse, et kuritegu ise on toime pandud pea 4 aastat tagasi ning isik ei ole uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu on võimalik mõista talle katseaeg kestusega 3 aastat ja 4 kuud. MENETLUSKULUD 27 1-21-8904

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud

§-s 175. Käesolevas kohtuasjas on järgmised menetluskulud. Määratud kaitsja tasu Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hendrik Indrek Saarele on riigi õigusabi korras osutatud määratud kaitsjana õigusabi kohtueelses ja kohtumenetluses Gerda-Johanna Aasmaa (endine nimi Pello). Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja kulud õigusabi osutamise eest olnud kokku 151,20 eurot (II kd tl 42-43, 44-45). Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu kokku olnud 3913,90 eurot (I kd tl 28-29, III kd tl 26-27, III kd tl 77, III kd lk 151-154) ehk kokku 4065.10 eurot. Märgitud kulust tuleb riigi kanda jätta

§ 180

lg 3 alusel kaitsja tasu Tartust Tallinnase tööl käidud aja- ja sõidukulu, s.o 1047 eurot (I kd tl 29; III kd tl 27, III kd tl 151-154), kuivõrd käesolev kulu ei ole sõltuv Hendrik Indrek Saarest (tema ei valinud kaitsjast teisest linnast ega põhjustanud ise kaitsjale ajakulu sõidu eest). Seega kokku tuleb Hendrik Indrek Saarel määratud kaitsja tasu ja kuludena

§ 180

lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda menetluskuluna riigituludesse 3018.10 eurot. Laserlõikekeskuse transport Soomest-Eestisse

§ 175lg 1 p 6 kohaselt on menetluskuluks ka asitõendi saatekulu.

Käesolevas kriminaalasja edastati Soome Vabariigist Eesti Vabariiki asitõendiks olev laserlõikekeskus B Bystar L4025-6,5. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et laserlõikekeskuse saatekulu oli kokku summas 2123,68 eurot (II kd tl 33-34, III kd tl 16-17). Laserlõikekeskuse toimetas Eestist välja ja Soome süüdistatav, seega vastutab tema otseselt tekitatud kulu eest. Eeltoodu alusel tuleb laserlõikekeskuse saatekulu Soomest Eestisse kokku summas 2123,68 eurot Hendrik Indrek Saarelt väljamõista. Sundraha Menetluskuluks on

§ 175lg 1 p 9 mõttes samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kar

S § 4 lg 3 arvestades on esitatud süüdistus teise astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 23.01.2023 kehtib Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määrus nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Seega tuleb Hendrik Indrek Saarel

§ 180

lg 1, § 179 lg 1 p 2 ning § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1087,50 eurot. Kokkuvõte Eeltoodu kokkuvõtteks mõistab kohus

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 4, 6 ja 9 alusel Hendrik Indrek Saarelt riigi kasuks menetluskuludena välja määratud kaitsja tasuna 3018.10 eurot, seadme transport Soomest-Eestisse 2123,68 eurot ning sundrahana 1087,50 eurot ehk kokku 6229.28 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jääb riigi kanda kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 1047 eurot. Menetluskulude hüvitamise tähtaeg

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 417

lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei 28 1-21-8904 ole

-is sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuigi ei süüdistatav ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult, et süüdimõistva kohtuotsuse korral võimaldaks kohus süüdistataval menetluskulusid tasuda pikema aja kui ühe kuu jooksul (III kd tl 165, 167-176), leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud anda süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud pikema perioodi jooksul. Siinkohal märgib kohus lisaks, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt

§ 423

, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.

1. a määrus nr 3-1-1-47-16, p 7 ja 07.12.
2. a määruse nr 3-1-1-120-12, p 7). Arvestades praegusel juhul Hendrik Indrek Saar riigi kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust – 6737, 58 eurot, ning asjaolu, et võrdlusena oli Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel
3. a III kvartalis 1679 eurot, oleks eelnimetatud menetluskulude summa tasumine ka töötavale ja Eesti keskmist palka teenivale isikule ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud (s.o sääste või muud vara kasutamata) või koguni mõeldamatu. Samuti on süüdistatav avaldanud, et tal puudub käesoleval ajal sissetulek ja töökoht, et tal on kaks ülalpeetavat (alaealine ja koolikohuslane). Samuti on kohtus tuvastatud märkimisväärses suuruses tsiviilnõuded Hendrik Indrek Saare ja temaga seotud ettevõtete vastu. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et

§ 180

lg 3 alusel võimaldab kohus Hendrik Indrek Saarel tasuda menetluskulud maksimaalse võimaliku perioodi ehk ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumist. ASITÕENDID JA MUUD KRIMINAALMENETLUSES ÄRAVÕETUD OBJEKTID

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsust tehes lahendama küsimuse ka sellest, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Süüdistusakti punktis 7 on prokurör märkinud eraldi alapealkirjade all asitõendid ja teabekandjad, mille suhtes tuleb võetavad meetmed otsustada. Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks laserlõikekeskus B Bystar L4025-6,5 (VIN-kood: XXX, (mittekomplektne). Kohus eelnevalt tuvastas C L & F OÜ (I kd lk 51-52) omandiõiguse laserlõikekeskuse üle. Laserlõikekeskus B Bystar L4025-6,5 (VIN-kood: XXX) on 29.04.2021 antud vastutavale hoiule OÜ C F (II kd tl 15-18) ning paigutatud OÜ C F koostööpartneri xxx OÜ territooriumile aadressil xxx (II kd lk 14-18). Arvestades, et kohtuotsuse jõustumisest alates puudub vajadus laserlõikekeskust asitõendina hoida, tuleb sõlmitud hoiuleping tühistada. Kuivõrd laserlõikekeskus B Bystar L4025-6,5 (VIN-kood: XXX) omanik käesoleval hetkel on C L & F OÜ (praeguse ärinimega OÜ C F), tuleb antud seade

§ 126

lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada omanikule OÜ C Fule, mille tagastamist on seadme omanik ka taotlenud. Vastuseks prokuratuuri taotlusele tunnustada OÜ C F omandiõigust laserlõikekeskusele B Bystar L4025-6,5 (VIN: XXX) vastab kohus, et käesoleva kriminaalmenetluse raames ei ole esitatud tsiviilhagi ega omandiõiguse tunnustamise osas hagi. Vastupidiselt on käesoleva kohtumenetluse lõpuks ka süüdistatav möönnud XXX omandiõigust laserlõikekeskuse üle ning kohus on eelnevalt tuvastanud, et laserlõikekeskuse omandiõigus kuulus süüdistuse perioodil ning kuulub käesoleval ajal XXX-le ning tegemist oli Hendrik Indrek Saare jaoks võõra varaga. Eeltoodu alusel puudub kohtul käesolevas menetluses pädevus ja vajadus tunnustada XXX omandiõigust. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et laserlõikekeskus kuulus ja kuulub käesoleval ajal XXX-le, tagastab kohus ehk jätab laserlõikekeskuse XXX-le. Märgitu tähendab, et XXX-l on seejärel kõik omaniku õigused enda omandit vallata, kasutada ja käsutada. 29 1-21-8904 Lõpetuseks selgitab kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule tuginedes, et kõikide DVD- või CD-plaatidel kohtule esitatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist

§ 126

lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega

§ 126

lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

§ 1601

lg 2 alusel on nimetatud materjalid kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi sellekohast otsustust. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 30