Obsah (11)

§ 164§ 346§ 654§ 217§ 394§ 230§ 200§ 103§ 651§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2022, Tallinn Kohtuas

§ 164

lõike 11 esimese lause kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Sama sätte lõige 3 sätestab, et kohus võib ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

1. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
2. 27.10.2021 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva menetluse raames kandnud menetluskulusid kokku summas 2092.75 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud järgmisi kulusid: tõlkekulud summas kokku 505 eurot; ekspertiisikulud 171 eurot; Prantsusmaa kohtutäituri tasu summas 48.75 eurot; õigusabikulud summas 1368 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 euro, millele lisandub käibemaks. Hageja teatab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Hageja taotleb, et kohus märgiks lahendis tema kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohustuse tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
4. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2092.75 eurot (tõlkekulud 505 eurot + kohtutäituri tasu 48.75 eurot + ekspertiisikulud summas 171 eurot + õigusabikulud 1368 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
5. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras. APELLATSIOONKABEUS
6. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega saata kohtuasi uueks arutamiseks maakohtule. Kostja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses. Maakohus rikkus otsuse tegemisel olulisel määral menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
7. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja põlvneb kostjast. Materjalide kohaselt on isaduse fakt tuvastatud, kuid põlvnemise tuvastamisel rikkus maakohus oluliselt

§ 346lõiget 2, 5 2-18-17136 kui ei korraldanud kostja ärakuulamist.

Materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kohtule kättesaamatu ja tema ärakuulamine oleks võimatu.

1. Kostja esindaja on seisukohal, et elatise kindlaksmääramine on võimalik alles siis, kui jõustub põlvnemise tuvastamise otsus. Praegu ei ole veel tuvastatud, et hageja põlvneb kostjast. Sellega kohus rikkus PKS § 96 ja §
3. Elatise nõue on põhjendatud vaid osaliselt. Otsuse tegemisel peab kohus kontrollima vanemate sissetulekuid ja väljaminekuid. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pea ta igakuiseid ülalpidamiskulusid tõendama ja oluline ei ole kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid enda igakuiste ülalpidamiskulude kohta. Kostja sellega ei nõustu. Kohus ei ole analüüsinud hageja seadusliku esindaja sissetulekuid ega kostja võimalusi elatise tasumiseks. Kostja palus kohtul võimalust esitada täiendavaid tõendeid oma varalise seisundi kohta, kuid maakohus selleks võimalust ei andnud.
4. Kohus otsustas välja mõista igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja määras, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 2172 kohaselt, kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Seega selguse mõttes oleks mõistlik jätta kostjale elatisraha indekseerimine määramata, kuna see oleks vastuolus PKS uue versiooniga.
5. Täiendavaid tõendeid oli kostjal mõistlik esitada pärast põlvnemise otsuse jõustumist. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS-i kohaselt elatise baassummaks oleks 213 eurot (koos indeksiga). Seega eelmise aasta lõpus tehtud otsus on vastuolus PKS uue redaktsiooniga ja halveneb kostja majandusliku olukorda.
6. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud olulisi menetlusõiguse rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Kolleegium jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud. 38. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Iseenesest õige on kaebuse viide

§ 346

lõikele 2, mille kohaselt kohustab maakohus mh põlvnemisasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Sellest sättest tulenevalt on kohtu kaalutlusõigus otsustada menetlusosaliste isikliku kohaloleku vajaduse üle kohtuistungil piiratud. Samuti on piiratud menetlusosalistel oma menetlusõiguste käsutamisõigus, kuid siiski mitte täielikult. Praeguses asjas on maakohtu 25.10.2021 istungi protokolliga tõendatud, et kohus küsis istungi alguses kostja lepinguliselt esindajalt selgelt, kas kostja soovib olla isiklikult ära kuulatud seoses põlvnemise asjaga (ajamärk 00:01:31) ja kostja esindaja teatas, et asjaga saab edasi minna ning 6 2-18-17136 kostja ei vaidle vastu, et kohus teda isiklikult ära ei kuula, kuna kostja elab Prantsusmaal ja seoses covidiga on reisimine raskendatud (ajamärk 00:02:15).

§ 217

lõike 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega on tõendatud, et kostja loobus õigusest olla isiklikult ära kuulatud kohtuistungil, tuues põhjuseks covidi tõttu Prantsusmaalt tuleku raskendatuse. Kostja vandeadvokaadist lepinguline esindaja pidi olema teadlik

§ 346

lõike 2 regulatsioonist ja seda vaatamata asjaolule, et maakohus istungil viitas ekslikult sama sätte lõikele

1. Selliselt maakohus küll rikkus menetlusõigust, kuid tegemist ei ole olulise rikkumisega, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise.
2. Maakohus asus 25.10.2021 istungil õigesti seisukohale, et nii põlvnemise tuvastamise kui elatise väljamõistmise nõuded on võimalik lahendada ühes sisulises lahendis, st elatise nõude lahendamiseks ei pea ootama ära põlvnemise tuvastamise kohtulahendi jõustumist. Kuna praeguses asjas ei ole hageja sünnitunnistusel isakannet, siis on maakohtu seisukoht kooskõlas Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-1-130-14, mille punktist 16 nähtuvalt on isaduse tuvastamise ja tuvastatud isalt elatise saamise õiguse tekkimine seotud isa kande olemasolu või puudumisega sünniaktis. Praeguses asjas on tõendatud, et hageja sünniaktis isakanne puudub (t I kd lk 8). Seega ei olnud põlvnemise tuvastamise korral takistusi teha otsus ka ülalpidamiskohustuse kohta.
3. Maakohtu seisukoht, et kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pea ta igakuiseid ülalpidamiskulusid tõendama ja oluline ei ole kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid enda igakuiste ülalpidamiskulude ja ema sissetulekute kohta, on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-174-16 (punkt 13), 3-2-1-165-13 (punkt 15)). Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lõike 2 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-15909, punkt 12). Kostja väide, et maakohus ei andnud talle võimalust esitada täiendavaid tõendeid oma varalise seisundi kohta, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Toimikust nähtub, et maakohus andis kostjale 03.10.2019 ja 21.05.2021 kirjalikus eelmenetluses tähtajad esitada väiteid ja tõendeid PKS § 102 lõike 2 kohaldamiseks, kuid kostja oli seisukohal, et ta ei pea tõendeid esitama enne, kui ei ole jõustunud põlvnemise tuvastamises. Seejuures oli 21.05.2021 tähtaja andmisel juba olemas ka eksperdiarvamus, millest nähtuvalt oli tuvastatud kostja isadus >99,999999999% ulatuses.

§ 394

lõike 2 punktin 3 kohaselt peab kostja vastuses hagile teatama mh kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab kumbki hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Praeguses asjas on kostja esindajaks vandeadvokaat, kes peab olema esiletoodud menetlusõiguse normidest teadlik. Kuna kostja õigeaegselt oma tõendamiskoormust ei täitnud, ei olnud maakohtul kohustust anda kohtuistungil talle veelkordselt tõendite esitamiseks tähtaega.

§ 200

lõike 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

1. Maakohus tegi vaidlustatud otsuse 06.12.2021, seega enne PKS-i praeguse redaktsiooni kehtima hakkamist, mistõttu ei olnudki kohtul võimalik kohaldada veel mitte kehtivaid materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et alates 01.01.2022 muutus õiguslik olukord ja seadusandja muutis PKS-s alaealise lapse elatise arvestamise regulatsiooni selliselt, et sidus väljamõistetava elatise suuruse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast, too praeguses asjas kaasa vajadust maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4 muutmiseks. Vastavalt PKS § 2172 lõikele 1 loetakse alates 01.01.2022, et vanem on kohustatud elatist maksma 292 eurot kuus.
2. Ringkonnakohus ei näe alust muuta maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust. Maakohtumenetluse ajal kehtinud redaktsioonis ei reguleerinud

§ 164

lõige 1 7 2-18-17136 ülalpidamisasjas kantud menetluskulude jaotust, kuna selliseid vaidlusi ei saa samastada hagiliste abieluasjadega. Vastavad mõisted on avatud

§ 103lõikes 4 ja § 102 lõikes 1.

Asjaolu, et alates 01.01.2022 on seadusandja laiendanud

§ 164

lõiget 1 ülalpidamisasjadele, võib omada

§-st 6 tulenevalt tähendust apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel. Samuti tuleb menetluskulude jaotamisel võtta arvesse, et lisaks elatise nõudele on samas menetluses põlvnemise nõue ja selle hagi rahuldamise korral kannab kostja menetluskulud

§ 164lõike 11 esimese lause alusel.

Asjaolusid, mis teeksid menetluskulude väljamõistmise kostjalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks

§ 164lõike 11 teise lause mõttes, praeguses asjas ei esine.

43. Kindlaksmääratud kulude rahalisele suurusele kostja kaebuses alternatiivseid vastuväiteid ei esitanud, mistõttu puudub kolleegiumil alus selles osas maakohtu lahendi kontrollimiseks (

§ 651lõige 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 44. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta alates 01.01.2022 kehtiva

§ 164

lõike 1 redaktsiooni ja lõike 11 alusel elatise nõude osas kummagi poole enda kanda ja põlvnemise tuvastamise nõude osas kostja kanda. Kolleegium hindab kaebuse sisust ja mahust lähtudes, et põlvnemise tuvastamise nõude vaidlustamine hõlmab apellatsioonimenetlusest 1/3 ja elatise nõude vaidlustamine 2/

1. Seega jäävad kostja apellatsioonimenetluse kulu tema enda kanda, 1/3 hageja kuludest kostja kanda ja 2/3 hageja kuludest tema enda kanda.
2. Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks apellatsiooniastmes lepingulise esindaja tasu kokku 6,75 h toimingute eest 1044 eurot (koos käibemaksuga), Nimekirja kohaselt tegi esindaja järgmisi toiminguid: tutvus maakohtu otsusega ja kohtus kliendiga 1,5h; tutvus apellatsioonkaebusega 1,5h; koostas vastuse kaebusele ja suhtles kliendiga 2h; tutvus kohtu 02.09.2022 kirjaga 0,5h; koostas lõplikud seisukohad 0,75h; koostas menetluskulude nimekirja 1h. Esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
3. Kostja hageja menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse kulud on osaliselt üle paisutatud nii tehtud toimingutele kulutatud aja kui esindaja tunnitasu suuruse osas. Arvestades esitatud kaebuse sisu ja mahtu ning tsiviilasja üldist (maakohtu- + apellatsioonimenetlused) sisu ja mahtu ei ole lepingulisel esindajal põhjendatud ega vajalik (

§ 175

lõige 1) kulutada kaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kokku enam kui 1,5h, kohtu kirjaga tutvumisele enam kui 0,25 h ja menetluskulude nimekirja koostamisele enam kui 0,5 h. Apellatsioonkaebuse põhjendused sisalduvad sisuliselt 1 lehel ja enamuses kordavad kostja seisukohti / taotlusi maakohtus, mille kohta oli hageja seisukohad eelnevas menetluses juba kujundatud ja kohtule teatavaks tehtud. Hageja vastus kaebusele kordab enamuses juba maakohtus esitatud seisukohti. Kohtu 02.09.2022 kirja näol pidi tsiviilkohtumenetluses kogenud lepingulise esindaja jaoks olema tegemist tavapärase teatega asja lahendamisest kirjalikus menetluses ja sellega seonduvatest tähtaegadest. Võrreldes maakohtus ja apellatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirju, on 19.09.2022 menetlusdokumendis lisatud juba maakohtus esitatule vaid täiendavate kulude kirjeldus ja arvestus, muus osas on tegemist sama dokumendiga. Eeltoodust tulenevalt vähendab kolleegium vajalikku ja põhjendatud ajakulu 2,75h võrra. Muude toimingute ajakulu vastab kolleegiumi hinnangul praeguse apellatsioonimenetluse sisule ja mahule. 8 2-18-17136 48. Hageja lepinguliseks esindajaks on Eesti Advokatuuri mitte kuuluv õigusteadmistega isik. Kohtupraktika kohaselt on sellise teenuse kohaseks tunnitasuks 80-120 eurot nii käibemaksuga kui selleta. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguse asja apellatsioonimenetluses (arvestades selle sisu ja mahtu) ei ole põhjendatud esinduse tunnitasu enam kui 90 eurot, millele lisandub käibemaks. 49. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada 1/3 apellatsioonimenetluse kuludest 4,5h x 90 = 405 + 20% (käibemaks) = 486 eurost, s.o 162 eurot. 50. Hageja on esitanud

§ 177lõike 4 kohase viivise taotluse, mis kuulub rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) 9