Obsah (7)

§ 372§ 371§ 338§ 132§ 3§ 340§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2909 Tsiviilasi K. K. hagi M. P. vastu isaduse vaidlustami

) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 3.

§ 371

lg 1 p 9 järgi jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus ei võta

§ 371

lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagiavaldus ei vasta

§ 338ja § 363 sätestatud vorminõuetele.

Hageja ei ole esitanud selget nõuet, samuti hageja ei ole piisavalt selgelt esile toonud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid nende õiguse korral hagi rahuldada. Kuna hageja ei ole kaasanud menetlusse last, ei ole võimalik hagiavaldust sellisel kujul menetledes taotletud eesmärki saavutada, kuna asjas tehtav lahend ei oleks siduv menetlusvälise isiku jaoks. 4. Samuti on tasumata riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 ning

§ 132lg 1 alusel tuleb hagilt isaduse vaidlustamiseks tasuda riigilõivu 420 eurot.

Kohtule esitatud avaldusest ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu tasunud. 5.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 3

lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1 järgi võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hageja toodud asjaoludest nähtuvalt on hageja minetanud õiguse hagi esitamiseks PKS § 93 lg 1 sätestatud tähtaja möödalaskmise tõttu. Seda tõendab ka asjaolu, et rahvastikuregistrist nähtuvalt on menetlusosalised kohtuväliselt vahetanud lapse perekonnanime
2. aastal. Seega ei ole hagejal võimalik enda nimel sellist hagi esitada.
3. Arvestades, et kõiki hagi puudusi ei ole võimalik kõrvaldada, ei ole vajalik jätta avaldust

§ 340¹ lg 1 alusel käiguta ja määrata tähtaega nende puuduste kõrvaldamiseks.

8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 9, 10 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

9. Kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 10. Kohus selgitab, et PKS § 93 lg 3 sätestab, et kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik