Obsah (6)

§ 2§ 121§ 44§ 38§ 45§ 48

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-91 Määruse kuupäev 23. mai 2022 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Arseni Jakovlevi (Jakovlev) kaebus Viru Vangla tegevuse peale RESOLUTSIOON 1. Tagasta

) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 2

lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

1. Kaebaja on oma kaebuse jaotanud kümneks eraldi osaks, pannes iga osa pealkirjaks kohtueelse menetluse dokumendi numbri, millega vastavas osas kirjeldatud probleem seondub. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kaebaja on soovinud dokumendi numbreid ära tuues näidata, et ta on igas osas kirjeldatud probleemiga seoses kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Seetõttu eeldab kohus, et erinevates osades esitatud kohustamis-, tuvastamis- ja hüvitamisnõuded on kaebaja eelnevalt esitanud selles kohtueelses menetluses, mille numbriga ta on osa pealkirjastanud. Samas ei tea kohus kohtueelses menetluses kaebaja esitatud pöördumiste tegelikku sisu, sest need on koostatud vene keeles ja kaebaja on keeldunud tõlkekulude kandmisest ning vangla ei ole pidanud põhjendatuks tõlkimist korraldada omal kulul. Kohus arvestab seda, et kahjunõudena registreeritud dokument võib sisaldada ka nõudeid, mida tuleks tõlgendada vaidena ning vaidena registreeritud dokument võib sisaldada ka kahjunõudeid.
2. Enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta seisukoha võtmist kontrollib kohus, kas kaebajal on kõikide kaebuses esitatud nõuete osas olemas kaebeõigus.

§ 121

lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 4 3-22-91 5.1. Kaebaja on palunud kohustada vanglat taotlema ekspertkomisjoni hinnangut meditsiinitöötaja K. Venela ja teiste meditsiiniõdede toimingutele, kes töötasid 25.10.2021 ja 03.11.2021 ning kes väljakutse peale ei tulnud. Samuti on kaebaja palunud kohustada vanglat algatama järelevalvemenetluse antud asjas väljatoodud rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et isikule peab mõnest õigusnormist tulenema subjektiivne õigus, mida ta kohtus kaitseb. Kohus leiab, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglas järelevalvemenetluse läbiviimist ega vanglatöötajate väidetavate rikkumiste osas eksperthinnangu andmist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal ka õigust selliseid nõudeid kohtule esitada. Niisiis tuleb kaebus eeltoodud nõude osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada

§ 121lg 2 p-i 1 alusel.

5.2. Kaebaja on palunud ka kohtul eraldi tuvastada, kas vanglaametnik A. Kongi tegevuses seonduvalt tema pikaajalise kokkusaamise taotlusega olid ATS § 51 lg-te 1 ja 2 ning valvurite eetikakoodeksi § 1.2 ja § 1.3 rikkumise tunnused. Kaebaja sõnul võimaldab antud asjaolude tuvastamine tal analoogsetes olukordades kohtu otsusele viidates suurema efektiivsusega kaitsta oma õigusi, aga samuti süüdlane vastutusele võtta, mis on omakorda vajalik vangla süstemaatilise ja õigusvastase praktika muutmiseks. Kaebaja on veel palunud tuvastada, kas õppimisega seonduvalt antud vastuse nr 6-10/26171-2 eest vastutavate ametnike tegevuses olid ATS § 51 lgte 1 ja 2 rikkumise tunnused. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebaja õiguse kaitseks (

§ 38

lg 4, § 44 lg-d 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2).

Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25.10.

1. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja 14.10.
2. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu 09.06.
3. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 02.04.
4. a määrus asjas nr 3-31-101-08, p 28). Kohtule ei nähtu praegusel juhul sellist ülekaalukat preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist vanglaametniku A. Kongi tegevuse õiguspärasuse osas. Soov võtta süüdlane vastutusele ei saa olla tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks, kuivõrd kinnipeetavatel isikutel puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Samuti ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik vastuse nr 6-10/26171-2 eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamine, kuivõrd kaebaja õiguste kaitseks on antud juhul sobivam esitada õppimisega seonduvalt kohustamisnõue, mille kaebaja on juba ka esitanud. Eelnevat arvestades kuulub kaebus kõnealuste tuvastamisnõuete osas

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

5.3. Kaebaja on palunud veel kohtul täiendavalt tuvastada, et vangla tegevus kaebaja võõrkeelsete pöördumiste menetlemisel on diskrimineerimine keele tunnustel ja selle tulemusena mitmete õigusaktide rikkumine. Kohus mõistab, et kaebaja peab silmas eelkõige vangla tegevust tema võõrkeelsete vaiete ja kahjunõuete menetlemisel. Kohus leiab, et kaebajal puudub ka sellise tuvastamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja saab iga kord pärast vaide või kahjunõude tagastamist kohtule esitada kaebuse põhinõudega ning kui kohus kontrollib kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, peab kohus muu hulgas hindama seda, kas vaide või kahjunõude tagastamine oli õiguspärane. Seega ei ole vangla sellekohase tegevuse eraldiseisvalt õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse nimetatud nõude osas

§ 121lg 2 p-i 1 alusel.

5 3-22-91 6. Ülejäänud nõuete osas (s.o erinevad kohustamis- ja hüvitamisnõuded) kontrollib kohus järgnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. 6.1.

§ 121

lg 1 p-i 4 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et allesjäänud nõuete osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning selles osas tuleb kaebus

§ 121lg 1 p-i 4 alusel tagastada.

6.2.

§-st 47 tuleneb, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus märgib, et arvestades VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatut, on kinnipeetaval vangla vastu esitatud kohustamis-, tühistamis- ja hüvitamisnõude puhul vaja enne halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus (Riigikohtu 17.06.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 17). 6.
2. Kaebusese nähtuvalt on kaebaja esitanud Viru Vanglale venekeelsed hüvitamisnõuded ja vaided nr 6-12/458-1, 6-16/248-1, 6-16/251-1, 6-16/256-1, 6-16/260-1, 6-16/271-1, 616/270-1 , 6-16/238-1, 6-16/239-1, 6-16/237-1, 6-12/410-1, 6-16/272-1, 6-16/249-1, 6-12/4891 ja 6-16/255-
3. Viru Vangla 02.11.
4. a, 20.12.
5. a ja 28.01.
6. a otsustega tagastati nimetatud kaebaja võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused PS §-de 6 ja 52, KeeleS § 12, HMS § 20 lg 1 ja justiitsministri 30.11.
7. a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 3 alusel. Viru Vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaiete ja kahjunõuete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget ning vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelsete kahjunõuete ja vaiete tõlkesse edastamist. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus vaiete ja kahjunõuete tagastamisel oli õigusvastane. 6.
8. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.
9. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.
10. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.
11. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.
12. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines vaiete ja kahjunõuete läbivaatamist takistav puudus. 6 3-22-91 6.
13. Kohus kontrollib järgnevalt, kas Viru Vangla tagastas õiguspäraselt kaebaja vaided ja kahjunõuded nr 6-12/458-1, 6-16/248-1, 6-16/251-1, 6-16/256-1, 6-16/260-1, 6-16/271-1, 616/270-1 , 6-16/238-1, 6-16/239-1, 6-16/237-1, 6-12/410-1, 6-16/272-1, 6-16/249-1, 6-12/4891 ja 6-16/255-
14. 6.
15. PS §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lg 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta
16. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lg 3). Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lg 2). Vähemusrahvusest isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lg 3). Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda eespool toodud sätete vastavuses PS-le. 6.
17. Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule 31.03.2022 esitatud vastuses, et seisuga 01.01.2021 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3171 isikut. Seisuga 01.01.2022 olid vastavad arvud 10 859 isikut ja 3176 isikut. Kohus võtab selle vastuse praeguse asja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud 01.01.
18. a ega ka 01.01.
19. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene keeles läbi viima. 6.
20. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE §
21. Vaiete ja kahjunõuete tagastamise otsuste tegemise ajal kehtinud VSkE redaktsiooni (VSkE v.r) § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE v.r § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE v.r § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata. VSkE v.r § 491 lg-st 4 tulenevalt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tasub tõlketeenuse eest ise, kui kinnipeetaval puuduvad 7 3-22-91 vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas sätestab VSkE v.r § 491 lg 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. VSkE v.r §-st 491 nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. 6.
22. Haldusasjas nr 3-22-437 on halduskohus palunud Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud seisukohale, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Viru Vangla edastas kohtule selles asjas 11.03.
23. a vastusega nr 2-4/6047-6 kaebaja poolt varasemalt vanglale esitatud eesti keeles koostatud kirjalikud pöördumised, mis vangla arvates kaebaja keeleoskust kinnitavad. Kohus võtab need kaebaja pöördumised käesoleva haldusasja toimiku juurde. Tutvunud nimetatud kaebaja eestikeelsete pöördumistega, on kohus seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suuteline piisaval määral end eesti keeles väljendama. Vaie ja kahju hüvitamise taotlus ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi ega erialaväljendeid, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemi kirjeldust. Kohtule haldusasjas nr 3-22-437 esitatud kaebaja eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. Seega, kuna kaebaja on vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel keeldunud tõlketeenuse eest tasumisest oma vanglasiseselt isikukontolt, on vangla õiguspäraselt 02.11.
24. a, 20.12.
25. a ja 28.01.
26. a otsustega kaebaja vaided ja kahjunõuded nr 6-12/458-1, 6-16/248-1, 6-16/251-1, 6-16/256-1, 6-16/260-1, 6-16/271-1, 6-16/270-1 , 6-16/238-1, 6-16/239-1, 6-16/237-1, 612/410-1, 6-16/272-1, 6-16/249-1, 6-12/489-1 ja 6-16/255-1 tagastanud, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi.
27. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas esitatud kaebus kuulub tervikuna tagastamisele.
28. Kaebaja on esitanud ka taotluse liita praegune kaebus asjas nr 3-21-2261 esitatud kaebuse juurde. Kohtus haldusasjana nr 3-21-2261 registreeritud kaebus on ettevalmistava menetluse staadiumis.

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus tagastab käesoleva määrusega praeguses haldusasjas esitatud kaebuse. Kohtu arvates ei ole põhjendatud liita teisele haldusasjadele praegust haldusasja, mille menetlus lõppeb. Samuti ei lihtsustaks ega kiirendaks kaebuste liitmine mitte kuidagi kaebuste lahendamist, kuna nii praeguses haldusasjas esitatud kaebus kui ka asjana nr 3-21-2261 registreeritud kaebus sisaldavad mõlemad rohkelt nõudeid ja taotlusi seoses vangla erinevate toimingute ja haldusaktidega. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. 9. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus kaebaja tõendite kogumise taotluse (võtta praeguse asja materjalide juurde joonised, fotod ja 01.11.2021. a salvestused 8 3-22-91 kartserikambrist K-510, nimekiri kaebajat külastanud isikute kohta, S. Sakase ja J. Valemi vaheline 03.11.2021. a ametikirjavahtus ning kuulata tunnistajatena üle vanglaametnikud ja meditsiinitöötajad) ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2022 lahendis toodud muudatustega 07. veebruaril 2023. 9