) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingud (liitumisleping, järelmaksulepingud ja seadmekindlustuslepingud). Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Tele2 Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata põhivõlgnevus osutatud teenuste eest summas 153,74 eurot ning järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 298,99 eurot, kokku 452,73 eurot, lisaks järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus 20,29 eurot. Tele2 Eesti AS loovutas 20.05.2020 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale etoimiku kaudu, e-posti aadressil xxx ning tähtsaadetisena rahvastikuregistrisse kantud kostja lisa-aadressidel xxx (hagiavalduses märgitud kostja aadress) ja xxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja dokumente vastu võtnud ning e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole. Tähtsaadetisena edastatud dokumentide väljastusteated on tagastatud kohtule märgetega „Ei ela/asu sel aadressil“ ning “Saaja ei olnud kohal“. Rahvastikuregistris on kostja elukoha andmed märgitud üksnes linnaosa täpsusega. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaaanne avaldati 23.12.2022 ning see loeti kättetoimetatuks 08.01.2023. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (28.01.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule (4 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 175 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (480 eurot, mis vastab 4 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõnasõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind mõnevõrra madalam, 100 eurot (ilma käibemaksuta). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 175 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 275 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX viitenumbriga xxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.