Obsah (7)

§ 384§ 326§ 318§ 339§ 245§ 175§ 189

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1051 Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 29.09.2015 otsusega tunnistati Z.H kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 8, 9 ja 213 lg 1 järgi ning mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 21.03.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 26 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust alates 03.10.
2. Menetluskuludena mõisteti temalt muuhulgas välja ka ekspertiiside tegemise kulu kokku 2309 eurot.
3. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Z.H , kes palub tühistada maakohtu otsuse temalt DNA ekspertiisi tegemise kulu 1995 eurot ja jäljeekspertiisi tegemise kulu 314 eurot väljamõistmises, sest ta tunnistas enda süüd ning seetõttu polnud vaja nimetatud ekspertiise teha. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist. 5. Z.H on vaidlustanud temalt ekspertiiside tegemise kulu kokku 2309 eurot väljamõistmise. 5.1. Ringkonnakohus märgib, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppes märgitakse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana.

§ 175lg 1 p 3 kohaselt ekspertiiside tegemise kulu loetakse menetluskulude hulka.

5.

1. Toimikust nähtuvalt Z.H sõlmis 28.09.2015 kokkuleppe (III kd lk 94-97), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus Z.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saar nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras, tsiviilhagides ja menetluskuludes. Seejuures on kokkuleppes välja toodud, et kriminaalmenetluse kulud (siin pole arvestatud sundraha ja kaitsjatasu) kokku on 2314,48 eurot, millest DNA ekspertiiside eest 285+456+1254=1995 eurot ning jäljeekspertiisi eest 314 eurot. 5.
2. Maakohtu 28.09.2015 istungi protokolli kohaselt (III kd lk 92-93) kokkulepet kohtuistungil ei muudetud. Z.H vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta soovib kokkuleppe kinnitamist. Seejuures nähtub protokollist, et kohus ja kaitsja seletasid Z.H-le tema menetluskulude suurust ning vastuväiteid ta pole esitanud. 2 2 5.
3. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.5. Ringkonnakohus märgib, et Z.H puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ka selles, et

§ 245

lg 1 p 12 kui erinormi kohaselt on kokkuleppes märgitud süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Kuna see on kokkuleppe üks osa, siis ei saa seda vaidlustada ka

§ 189

lg 3 alusel, mis üldnormina näeb ette, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et seda antud juhul kohaldades kaotaks kokkuleppemenetluses välja toodud menetluskulude suuruse tunnistamine ja nendega nõustumine oma mõtte. 5.
2. Ringkonnakohus leiab, et Z.H puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.
3. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus Z.H apellatsiooni läbi vaatamata.

Mati Kartau Kohtunik 3 3