1-16-5408/16

1 Kriminaalasi nr 1-16-5408 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5408 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.O , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 03.10.2014 ja lõpp 05.02.2018 RESOLUTSIOON Jätta B.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.O kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5408 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud . KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus (vangistus 6 kuud) kaetuks 29.09.2015 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1051 mõistetud 2 raskema karistusega, s.o vangistusega 3 aastat 4 kuud ja 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.10.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest kehtivaid karistusi on
3. Reaalset vanglakaristust kannab isik kuuendat korda. Varasemalt on isik süüdi mõistetud varguste, omavolilise grupiviisilise sissetungi, kehalise väärkohtlemise, avaliku korra rikkumise (vägivallaga), ametiisiku laimamise/solvamise, arvutikelmuse ja omastamise eest. Käesolevat karistust kannab isik varguse ja arvutikelmuse eest. Viimane kuritegu on eelmistest kergem. Teod on toime pandud enamasti majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames osales isik perioodil 09.05.2016-09.08.2016 majandustöödel koristajana. Alates 15.08.2016 omandab kinnipeetav xxxx puidupingioperaatori eriala. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 3 kuud vangistust. Kinnipeetaval on Viru distsiplinaarkaristust. Vangla 14.09.2016 iseloomustuse kohaselt 3 kehtivat Peale vabanemist soovib isik asuda elama oma venna, viimase elukaaslase ja nende 2-aastase poja juurde aadressile xxxx. Tegemist on 2- toalise ahiküttega korteriga, mille omanik on J K. J K ja N K on andnud nõusoleku kinnipeetava nende juurde elama asumiseks elektroonilise valve alla. Tehnilised tingimused selleks on olemas. B.O lõpetas xxxx
4. klassi ja asus siis õppima xxxx, kus õppis 2 aastat ja lõpetas
5. klassi. Edasi suunati ta xxxx, kus ta lõpetas
6. klassi. Põhihariduse omandas ta enda sõnul xxxx, kuid eksamid sooritas xxxx. Isiku enda sõnul on ta vabaduses töötanud mitteametlikult saekaatris, maalrina ja tislerina, kuid ametliku töö kogemus tal puudub. Peale vabanemist on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxx pottsepa abitöölisena, mille kohta on firma väljastanud ka garantiikirja. Täitise andmetel on isikul võlgnevusi ca 20 691 eurot. Kinnipeetava lähivõ rgustiku moodustavad ema A K, vennad J. K ja S. K, õed E. K , H. K ja K. K. Isiku vanemad olid alkoholi liigtarbijad, isa on surnud. Kinnipeetav omab vabaduses kriminaalse taustaga tuttavaid , kuid enda sõnul ta praegu enam nendega ei suhtle. Korduv karistatus viitab varasemale hoolimatule ja riskeerivale elustiilile. Koos kaaslastega toimepandud kuriteod viitavad isiku mõjutatavusele. Kinnipeetav väidab, et viimase vabaduses viibimise ajal ta alkoholi ei tarvitanud. Isik tunnistab, et varasemalt oli ta alkoholi ja uimastite segatarvitaja. Kuritegusid pani isik toime enamasti alkoholijoobes. Varasema vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Usk ja teadmine, Õige hetk, Eluviisitreening ja EQUIP. Kinnipeetav ise väidab, et viimase 4-5 aasta jooksul ei ole ta narkootikume tarvitanud ning käesoleval hetkel see enam tema jaoks probleemne valdkond ei ole. Narkootikumide tarvitamist alustas ta enda sõnul 19-aastaselt. Isik tunnistab, et varasemalt tarvitas ta narkootikume sageli, et tal oli sõltuvusprobleem ja seoses sõltuvusainete tarvitamisega läksid ühel perioodil kuriteod raskemaks. Ta on läbinud sõltuvusprobleemiga tegelevaid programme ning motivatsioon sõltuvusainetest loobumiseks on tal olemas. Vanglas läbis ta
7. aastal suitsetamisest loobumise teemalise nõustamise ja loobu s suitsetamisest. Käitumisprobleemid on alguse saanu d lapsepõlvest. Isik on hea suhtleja, osaleb aktiivselt vestluses ning on valmis osalema aruteludes oma senise käitumise ja taasühiskonnastamise teemadel. Korduv tahtlike vägivallakuritegude toimepanek viitab varasematele kuritegelikele hoiakutele, varavastaste kuritegude toimepanek alkoholijoobes viitab impulsiivsusele. Kinnipeetav tunnistab ka ise enda senise käitumise juures avaldunud impulsiivsust ja kärsitust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab suutmatusele leida oma probleemidele seaduslikke lahendusi ja oskamatusele mõelda empaatiliselt. Tulevikuks on kinnipeetav püs titanud reaalsed eesmärgid: asuda tööle, saavutada majanduslik iseseisvus, tasuda 3 haginõudeid. Varasemalt on isik käitumiskontrolli ajal pannud toime uue kuriteo. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on isikul enda sõnul olemas, samas senised kuriteod osutavad kalduvusele pöörduda tagasi harjumuspärase (kuritegeliku) käitumise juurde. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 64%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Kui kohus otsustab Gabriel Kuusemäe vabastada ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, siis teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 05.02.2018 ning kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 3 kuud. Kriminaalhooldusa metnik oma arvamuses märgib, et B.O lähedas teks vabaduses on tema vend J K koos oma elukaaslase N K ning isiku ema A K. B.O on pärit paljulapselisest perest. Väike-Maarja valla lastekaitsespetsi alisti Tiia Kaselo sõnul on J K ja tema pere valla sotsiaaltöötajate järelevalve all. Antud peres on Tiia Kaselo sõnul probleemid, valla töötajad aitavad peret nende 2-aastase poja kasvatamises, et laps saaks kasvada oma vanemate juures. Valla töötajad ei pea õigeks, et antud perekonna juurde soovib vabaneda B.O . Isiku vabanemine oma venna J K juurde võib kaasa tuua lisap robleeme, mis juba antud perel on. Samuti lisas lastekaitsetöötaja, et tuge ei ole B.O le ka oma ema A K, kellel endal on tugiisik, kes aitab tal igapäevaeluga toime tulla. B.O omab vabaduses valdavalt kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega koos on varasemalt sooritanud kuritegusid. J K ja N K on andnud omapoolsed kirjalikud nõusolekud, et B.O võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valvega asub elama nende elukohta aadressil e xxxx . Väike-Maarja valla sotsiaalosakond pigem leiab, et antud elukohta ei tohiks B.O elama asuda võimaliku vabanemise korral. J K ja tema pere elukohaks on 2- toaline väike korter, peres on probleemid, perekond on sotsiaa ltöötajate järelevalve all. J K töötab ametlikult xxxx vallavalitsuse juures haljastustöölisena, tema elukaaslane on lapsega kodune. Isiku ema A K, kes elab samuti xxxx, sotsiaalkorteris, on töövõimetuspensionär, väikese lapsega kodune. Telefonivestlusest M L xxxx selgus, et ta garanteerib B.O le tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral töökoha. Töö objektid asuksid esmalt LääneVirumaal, tegu oleks abitöölise ametikohaga. Juhul, kui isikul puudub vabanedes töökoht, tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Varasem tingimuslik karistus (isiku ennetähtaegse vabanemise korral) ei õnnestunud. B.O rikkus kontrollnõudeid, jätkas uute kuritegude toimepanemist. Korduvad distsiplinaarkaristused vangistuses ei näita, et isik oleks asunud muutuste teele, tekib küsitavus isiku suutlikkuse ja tahte osas täita vabanedes elektroonilise valve nõudeid ja tingimusi. Juhul kui kohus leiab, et B.O tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 05.02.2018, kohustades teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. B.O kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on kursis sellega, et Väike-Maarja valla sotsiaaltöötajad ei nõustu sellega, et ta venna juurde elama asub. Vend tegeleb selle probleemiga. Venna elukaaslane lahkub kodust lapsega, millal tahab ja sellega seoses on vaja sekkuda lastekaitsetöötajatel. Vend on alustanud kohtuteed, et saada lapse hooldusõigus endale. Kinnipeetava väitel ei ole tema eesmärgid kriminaalsed. Ta on loobunud vanast seltskonnast, sest on aru saanud, et see ei vii teda paranemise teele. Ta on suuteline kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Jalavõru annab talle lisamotivatsiooni. See on piisav aeg, et olla 4 distsiplineeritud, sest ta ei saa ise otsustada, millal ja kuhu läheb, see annab võimaluse ühiskonda naasta. Varasemalt on tal olnud probleeme sõltuvusainetega. Nüüd on ta loobunud suitsetamisest ja võtnud eesmärgi loobuda ka alkoholist. Ta on aru saanud, et need on viinud teda halvale teele. Ta palub kohtul anda talle see võimalus. Ta tahab tõestada, et suudab õiguskuulekalt jätkata. Tal on paar head tuttavat, kes ei ole kriminaalkorras karistatud ja kes on talle toeks. Ta on õppinud oma vigadest. Jalavõru annab võimaluse, et ta ei saa kohtuda varasemate tuttavatega. Ta on peaaegu 10 aastat oma elust veetnud vanglas. Ta tahab edaspidi elada seaduskuulekat elu, tahab rahulikult sulanduda ühiskonda. Kindlasti ei ole ta ühiskonnale ohtlik. Vanglas on tulnud ette rikkumisi, viimane oli eelmise a asta lõpus. Ta on vanglas suhe lnud sotsiaaltöötajaga, et leida lahendust oma muredele, et vältida vigu, mida ta on varem teinud. Ta peab arvestama sellega, et uue kuriteo toimepanemine viib ta järgmise karistuseni, mida ta kindlasti ei soovi. Ta soovib väljas jätkata õppimist, omandada keskhariduse, sest on aru saanud, et ilma hariduseta ei jõua kaugele. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa B.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabast amise küsimuse läbivaatamisest . Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 14.09.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla B.O ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitse korda. Vanglas viibib ta kuuendat korda. Varasematele karistustele vaatamata on B.O jätkanud kuritegelikku tegevust, millest tuleneb, et mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Eeltoodu taustal on kaheldav, et käesolev vangistus oleks olnud varasematest mõjusam ning kinnipeetav ei paneks vabanedes toime uusi kuritegusid. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1- 91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Enne vangistust oli B.O probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on B.O poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 64% ja 52%. Seega on tema puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Ta on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Prokurör peab vajalikuks rõhutada, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur B.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.O ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest kehtivaid karistusi on 3, reaalset vanglakaristust 5 kannab ta kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Materjalidest nähtuvalt on isikut varasemalt tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ning jätkas uute kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et elektrooniline valve ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt tõhusad vahendid, et hoida ära katseajal uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Enne vangistust oli isikul probleeme narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega, mi da võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid 20 691 euro ulatuses ning kuivõrd kuriteod on toime pandud enamasti majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus Gabriel Kuusemäe poolt järgmise kahe aasta jooksul 64% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Seega on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta B.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et B.O suhtes selliseid asjaolusid käesolev al ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning asunud omandama puidupingioperaatori eriala. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik