1-16-49/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-49 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 21.12.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid T.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.M, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta T.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.04.2016 kohtuotsusega KarS § 424, §199 lg 2 p 4 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 7 kuu 27-päevase vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga. Viru Maakohtu 05.09.2017 määrusega kandmata vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 15.08.2017 ja lõpp 11.04.
2. Kinnipidamisasutuses T.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale ITK -d koostatud. Käitumine vangistuses oldud aja jooksul on olnud nõuetekohane, intsidente aset leidnud ei ole, ametnikesse suhtub hästi. Vabanedes asub elama aadressil xxx. Eriala omandamie jäi pooleli kuna läks tööle, et ema aidata. Kinnipeetava sõnul on ta töötanud 5 a ametlikult xxx mis tegeles xxx alt xxx. On 2013a olnud arvel ka Töötukassas. Vabanedes on garanteeritud töökoht xxx xxx. Kinnipeetava tunnistab, et alustas alkoholi tarbimist umbes 14-aastaselt. 17-18 aastaselt tarbis palju käies baarides ja restoranides (2009 on kaks korda karistatud AS rikkumise eest). On juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes
3. Katseajal rikkus kohustust mitte tarbida alkoholi. Kinnitab, et nüüd alkoholiga probleeme ei ole ja tahab üldse sellest vabaneda. Sõltuvust ei ole diagnoositud. Esimene tarvitamine 2002 aastal koos sõpradega, kui oli 11-12-aastane. On 1 suitsetanud kanepit ja tarvitanud ka amfetamiini, mida on ka süstinud. Vangla meditsiinikaardi andmeil on tarvitanud amfetamiini ja heroiini viimase 2 aasta jooksul iga päev, viimane tarvitamine enne vangistust, samuti kanepit igapäevaselt
4. Kokaiini tarvitanud mõnikord ja proovinud on ka seeni. Ise väidab, et rääkis seda xxx selleks, et saada vanglas endale unerohtu, kuna olid uneprobleemid. T.M on karistatud sõiduki narkojoobes juhtimise eest, samuti NPALS alusel 2016-2017 neljal korral. Diagnoositud on sõltuvus narkootikumidest, kuid T.M ise ei näe suurt probleemi narkootikumide tarvitamises. 2012 xxx osalenud xxx tugirühma töös. Kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglas viibib teist korda. Kuritegude dünaamika on välja kujunenud - vargused ja joobes juhtimine. Teod toime pandud ette planeerimata, impulsiivselt. Soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 41%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 0%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. See on ühetoaline üürikorter, kus elab praegu kinnipeetava ema J. K. üksi. J. K. on nõus sellega, et T.M asub elama antud korterisse. Samuti kinnipeetava ema lisas, et T.M on olemas ka oma korter aadressil xxx alevik, kus on vaja remonti teha. Helistades xxx-sse kriminaalhooldusametnik selgitas, et T.M-ile on garanteeritud töökoht xx xxx Töökoht asub xxx linnas. Töötasu on xx eurot. Varem kinnipeetav on töötanud antud firmas. T.M oli määratud kriminaalhooldusele 3 korda 2010, 2012 ja 2016.a. Viimast käitumiskontrolli kriminaalhooldusametnik hindab mitterahuldavaks, kuna T.M on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja tema karistus oli pööratud täitmisele. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, T.M-i ennetähtaegset vabastamist. T.M avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda, tahab tööd teha, peab emad abistama, enam ei tarvita alkoholi ja narkootikume, palub usaldada tema sõnu ja lubab käituda korralikult. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu leiab, et T.M’i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Lühikese karistusaja tõttu ei ole T.M-ile individuaalset täitmiskava koostatud. Viru vangla ja prokurör toetavad T.M-i ennetähtaegset vabastamist. Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). 2 Kohtu arvates on vangla ja prokuröri argumendid ebapiisavad ennetähtaegse T.M-i ennetähtaega vabastamiseks. Vabaduses on süüdimõistetul olemas kindel elu- ja töökoht. Kohus hindab positiivselt, et T.M ei ole vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud ning tema käitumine on olnud nõuetekohane, ametnikega on suhelnud viisakalt. Samas süüdimõistetu õiguskuulekas ja ametnikega viisakas käitumine vangistuse kandmise ajal ning vabaduses töö- ja elukoha olemasolu ei ole iseenesest piisavad ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. Sama tööandja juures (xxx) on süüdimõistetu töötanud ka enne vanglasse sattumist, mis näitab, et töökoha olemasolu ei välista veel T.M-i poolt uute kuritegude toimepanemist. Varasemalt oli T.M allutatud käitumiskontrollile ning kontrollnõuete rikkumiste tõttu pöörati vangistus täitmisele. Seejuures esimese erakorralise ettekande jättis kohus rahuldamata, andes isikule täiendava võimaluse karistuse kandmiseks vabaduses. T.M aga ei õigustanud talle antud võimalust ning jätkuvalt eiras käitumiskontrolli nõudeid. Kohus järeldab sellest, et ka praegu vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral ei pruugi süüdimõistetu olla motiveeritud täitma käitumiskontrolli nõudeid. Vastavalt vangla iseloomustusele isik oli karistatud joobes juhtimise ja narkootikumide tarvitamise eest, mis ilmestab tema riskivat ja hoolimatut elustiili. On diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Arvestades T.M-i sõltuvusprobleeme ja käitumist eelneval katseajal puudub kohtul veendumus, et ta suudab ka seekord läbida edukalt katseaega. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus vangla ega prokuröri seisukohaga ning leiab, et antud juhul puuduvad alused T.M-i tingimisi ennetähtaja vabastamiseks. Ohuprognoos T.M-i puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu T.M tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. / Deniss Minzatov Kohtunik / 3