KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2018.a Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7450
(18231601083)Kohtunik Aulike Salo Sekretär Mari Kirs Prokurör Katerin Hovi Menetluse liik kokkuleppemenetlus Süüdistatav: K.A (isikukood XXX; EV kodakondsusega; emakeel: eesti keel; keskeriharidusega; elukoht: xxx; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistamata, väärteokaristust) 2 kehtivat süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi K.A KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui K.A ei pane 1- (ühe) aasta ja 6- (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista K.A-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 750 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 90 eurot kohtuarstliku ekspertiisi kulu – 84 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 77 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU K.A süüdistatakse selles, et tema, viibides 26.05.2018 kella 05:52 ajal xxx juures, lõi kannatanu S Z kaks korda rusikas käega näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas tasakaalu. Seejärel lükkas süüdistatav kannatanut kahe käega kehapiikonnast ning kannatanu S Z kukkus selili maha asfaldile. Oma tegevusega põhjustas süüdistatava K.A kannatanule kolju- ja näoluude hulgimurrud, pealae lahtise haava ja ülalõualuumurru. Sellega pani Kimmo kraavik toime kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, mis on KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest K.A karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 järgi ei pöörata vangistust täitmisele, kui K.A ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. K.A nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 2 Arvestades eeltoodut tuleb K.A esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.A süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 3