Obsah (4)

§ 424§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2018 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8758 (kohtueelses menetluses 18230200290) Kohtukoosseis kohtun

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Z.L , isikukood XXX; elukoht xxxx; Eesti kodakondsus; kõrgharidus; emakeel vene keel; töökoht Xxxx OÜ 26.04.2018 elukohast lahkumise keeld 1 väärteokaristus ja 1 kriminaalkaristus – viimati karistatud Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1850

§ 424järgi. Katseaeg 07.03.2016-06.03.2017. Veera Tolli-Baskin Tõkend Karistatus Kaitsja Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. Z.L süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 69

lg 1 alusel asendada Z.L-ile mõistetud 8 kuu pikkune vangistus 240 (kahesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4 kohaselt peab Z.L üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Z.L kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Z.L kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

§ 69

lg 4 ls 2 kohaselt üldkasuliku töö tunnid võib lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Z.L suhtes lisakaristusena sõidu ki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. Kui Z.L jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

1. Z.L-i suhted kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Z.L-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 125.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 44.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot.
3. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 919.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda 76.58 eurot ja viimasel
4. kuul tuleb tasuda 76.62 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700058468 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-8758“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Z.L süüdistatakse selles, et tema olles 07.03.2016.a karistatud Harju Maakohtu 07.03.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1850

§ 424

järgi, juhtis uuesti, so korduvalt ja tahtlikult 14.04.2018.a kella 06.08 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 540T kohaselt tuvastati Z.L-i veres alkoholisisaldus ühes grammis veres 3,07 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g). Sellise käitumisega rikkus Z.L LS § 69 lg 1, so juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras, LS § 69 lg 2 p 1, so alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, ning KorS § 36 lg 1, so joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, nõudeid. Sellise käitumisega pani Z.L toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav Z.L ja tema kaitsja Veera Tolli-Baskin sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Z.L kuulub

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. ( ) Anne Rebane kohtunik 3