1-16-5408/24

1 Kriminaalasi nr 1-16-5408 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5408 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.M tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.M , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx vangistusest Karistuse kandmise algus 03.10.2014 ja lõpp 05.02.2018 RESOLUTSIOON Jätta B.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.05.2017 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava B.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.M kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5408 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus (vangistus 6 kuud) kaetuks 29.09.2015 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1051 mõistetud raskema karistusega, s.o vangistusega 3 aastat 4 kuud ja 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.10.
2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest 4 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv. Varasemalt on isikut süüdi tunnistatud varguste, omavolilise grupiviisilise sissetungimise, kehalise väärkohtlemise, avaliku korra rikkumise (vägivallaga), ametiisiku laimamise/solvamise, arvutikelmuse ja omastamise eest. Käesolevalt kannab isik karistust varguse ja arvutikelmuse eest. Viimane kuritegu on eelmisest kergem. Kuritegude toimepanemist soodustas alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Kinnipeetavale on esimene individuaalne täitmiskava koostatud. Selles e tte nähtud tegevused on läbitud. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel. Eriala omandamine jäi pooleli temast mitteolenevatel põhjustel (teiste kinnipeetavate vähene huvi, mistõttu kool lõpetas eriala õpetamise ). Vesteldud on toetavate lähisuhete hoidmisest ja kriminaalse taustaga i sikutega suhtlemisest loobu mise vajalikkusest ja mõjutatavusest, milles kinnipeetav ise r ääkis oma probleemkohtadest. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Kinnipeetav soovib vabaneda venna juurde aadressile xxxx. Valla sotsiaaltöötaja ei poolda seda, sest venna perel (naine ja xxxx laps) on tugiisik ja pere ise vajab abi. 2-toalises ahiküttega korteris on elektroonilise valve seadme paigaldamiseks võimalus olemas ja elanikud ise on selle paigaldamisega nõus. Isik lõpetas Järva -Jaanis
3. klassi, Päinurme Internaatkoolis
4. kl assi. Edasi suunati ta Puiatu Erikooli, kus lõpetas
5. klassi. Põhihariduse omandas kinnipeetav oma sõnul Viljandi Vene Gümnaasiumis, kuid eksamid sooritas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis.
6. aastal alustas isik vanglas puidupingioperaatori eriala omandamist, kuid eriala õpetamine lõpetati
7. a märtsikuus vähese huvi tõttu kooli otsusel. Enda sõnul ei ole kinnipeetav kunagi ametlikult töötanud , kuid töök ogemus on saekaatrist ning lisaks on ta töötanud ka tislerina ja maalrina. Isik ise tunnistab, et kuriteod pani ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vanglas on kinnipeetav töötanud koristajana. Täitis’e andmetel on kinnipeetaval võlgasid umbes 19 600 eurot, mis annab tunnistust sellest, et isik ei ole suutnud ise majanduslikult hakkama saada ning võlad avaldavad mõju ka edaspidisele toimetuleku le. Kinnipeetav tahab võlgadest vabaneda ja neid tasuma/kustutama hakata. M L xxxx kinnitab, et garanteerib B.M-ile töö peale vabanemist. Kinnipeetava lähedasteks on ema, vend ja poolvennad -õed. Emal ja venna perekonnal on valla poolt tugiisikud, suhted venna J on head. Kinnipeetav v äidab, et tema suhtlusringkonnas ei ole enam palju kriminaalseid tuttavaid (seda kinnitab ka telefonikõnede väljavõte). Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad vargused – varastas teiste tagant enda heaoluks, lisaks on toime pannud kelmuse. Kinnipeetav väidab, et viimase vabaduses viibimise ajal ta alkoholi ei tarvitanud. Tunnistab, et varasemalt oli alkoholi ja uimastite segatarvitaja. Kuritegusid pani toime enamasti alkoholijoobes. Varasemate vangistuste ajal on isik läbinud mitmeid sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramme. Kinnipeetava sõnul ei ole ta 6 viimast aastat narkootikume tarvitanud ning käesoleval hetkel narkootikumide tarvitamine enam tema jaoks probleemne valdkond pole. Narkootikumide tarvitamist alustas ta enda sõnul 19-aastaselt (meditsiiniosakonna andmetel aga 11-aastaselt). Kinnipeetav tunnistab, et varemalt tarvitas ta narkootikume sageli. Ta on proovinud amfetamiini, heroiini, ecstasyt, seeni. Tunnistab, et sõltuvusprobleem oli ja seoses sõltuvusainete tarvitamisega läksid ühel perioodil kuriteod raskemaks. Motivatsioon sõltuvusainete mitte tarbimiseks on olemas. Käitumisprobleemid on alguse saanud lapsepõlvest. Väärteod, eriti aga LS korduvad (10 korda) rikkumised viitavad impulsiivsusele. Isik tunnistab ka ise enda senise käitumise juures avaldunud impulsiivsust. 3 Korduv kriminaalkorras karistatus viitab suutmatusele leida oma probleemidele seaduskuulekaid lahendusi ja oskamatusele mõelda empaatiliselt. Tulevikuks on kinnipeetav püstitanud reaalsed eesmärgid: asuda tööle, saavutada majanduslik iseseisvus, tasuda võlad, luua perekond. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kriminaalsete hoiakute olemasolule ja hoolimatule suhtumisele üldtunnustatud normidesse. Varasemalt on isik käitumiskontrolli ajal pannud toime uue kuriteo. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on enda sõnul olemas, samas senised korduvad kuriteod osutavad kalduvusele pöörduda tagasi harjumuspärase (kuritegeliku) käitumise juurde. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 a asta jooksul 70%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetava B.M vabastamist ennetähtae gselt elektroonilise valve alla. Kui kohus otsustab B.M vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud k ohustusi. Vangla teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud ning katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 05.02.
8. Kriminaalhooldusametniku arvamusest , et nähtub B.M lähedasteks vabaduses on tema vend J K oma elukaaslase N K ning isiku ema A K. Kinnipeetava isa on surnud. B.M on pärit paljulapselisest perest. Väike -Maarja valla xxxx T K sõnul on J K ja tema pere vall a sotsiaaltöötajate järelevalve all. Antud peres on T K sõnul probleemid, valla töötajad aitavad peret nende xxxx poja kasvatamises, et laps saaks kasvada oma vanemate juures. Perel on eraldi tugiisik. Valla töötajad ei pea õigeks, et antud perekonna juurde soovib vabaneda B.M. Isiku vabanemine oma venna J K juurde võib kaasa tuua lisaprobleeme, mis juba antud perel on. Samuti lisas lastekaitsetöötaja, et tuge ei ole B.M-ile ka tema ema st A K, kellel endal on tugiisik, kes aitab tal igapäevaeluga toime tulla. B.M omab vabaduses valdavalt kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega koos on varasemalt sooritanud kuritegusid. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega soovib Gabriel Kuusemäe asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on 2- toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku vennale J K. Antud elami spinnal elavad igapäevaselt J K, tema elukaaslane N K ja nende ühine xxxx poeg. Eluase on püsiv ja vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. J K ja N K on andnud omapoolsed kirjalikud nõusolekud, et Gabriel Kuusemäe võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valvega asub elama antud elukohta. Väike-Maarja valla sotsiaalosakond pigem leiab, et antud elukohta ei tohiks B.M elama asuda võimaliku vabanemise korral. J K ja tema pere elukohaks on 2toaline väike korter, peres on probleemid, perekond on sotsiaaltöötajate järelevalve all. Soovitatakse kaaluda võimalust suunata isikut juba vangistuse ajal tugiteenusele vanglast vabanejatele. J K töötab ametlikult xxxx juures xxxx, tema elukaaslane on lapsega kodune. Isiku ema A K, kes elab samuti xxxx, sotsiaalkorteris, on xxxx , väikese lapsega kodune. Telefonivestlusest M L xxxx selgus, et ta garanteerib B.M-ile tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral töökoha. Juhul, kui isikul puudub vabanedes töökoht, tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, töö kuulutused, haigekassa, koolitused jne). Varasem tingimuslik karistus (isiku ennetähtaegse vabanemise korral) ei õnnestunud. B.M rikkus kontrollnõudeid, jätkas uute kuritegude toimepanemist. Korduvad distsiplinaarkaristused vangistuses ei näita, et isik ole ks asunud muutuste teele, mistõttu tekib küsitavus isiku suutlikkuse ja tahte osas täita vabanedes elektroonilise valve nõudeid ja tingimusi. Juhul, kui kohus leiab, et B.M tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata B.M-ile, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise 4 t õenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni, s.o kuni 05.02.
9. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 3 kuud. B.M ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve alla. Eelmine kord vabanes ta ka tingimisi enne tähtaega. See ebaõnnestus, sest ta ei leidnud töökohta ja hakkas suhtlema vanade tuttavatega. Ta on teinud sellest endale vastavad järeldused. Ta on lõpetanud kõik suhted vanade tuttavatega. Seal piirkonnas ei ela tema vanu sõpru ega tuttavaid. Ta on vennaga seda probleemi arutanud, et valla sotsiaaltöötaja ei toeta tema vabanemist venna juurde. Ta arvab, et see ei too venna perele rohkem probleeme, sest tal ei ole seal piirkonnas kriminaalkorras karistatud tuttavaid ning ta läheks tööle. Poole aasta pärast, kui ta tähtaegselt vabaneb, asuks ta ka venna juurde elama. Ta on teinud lõpparve sõltuvusainetega. Ta on aru saanud, et neid kasutades ei ole võimalik seaduskuulekalt elama hakata. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa B.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabast amise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 03.05.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla B.M ennetähtaegset vangistusest vabastamist. B.M tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.07.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust. Isikul on 4 kehtivat kriminaalkaristust, vangistust kannab kuuendat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat B.M korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi erinevate rikkumiste eest on
10. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ei ole õiguskuulekas, sest ta ei allu vanglateenistuse ametnike korraldustele asuda tööle. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada B.M vangistusest enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et B.M on olnud nii alkoholi - kui ka narkosõltuvus, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Ohtu, et B.M vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on B.M ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 70% ja 65%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. B.M vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav B.M puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur B.M vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. 5 KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuul anud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.M ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest 4 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks . Kinnipeetaval on võlgasid 19 600 euro ulatuses, mis näitab, et ta ei ole suutnud iseseisvalt majanduslikult hakkama saada. Kahtlemata mõjutavad võlad tema toimetulekut vabanemisel. Isik on tunnistanud, et kuritegusid pani ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vabanemisel plaanib kinnipeetav elama asuda oma venna ja tema pere juurde. Arvestades, et venna J K perekond on Väike-Maarja valla sotsiaaltöötajate järelevalve all, siis ei toetata sealt kinnipeetava vaba nemist venna juurde, kuna see võib venna perele kaasa tuua lisaprobleeme. Materjalidest nähtub, et B.M on varasemalt vabanenud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ja jätkas uute kuritegude toimepanemi st. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab täita ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 70%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta B.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Lisaks märgib kohus , et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et B.M puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välj a tuua, et vangistuses on ta olnud hõivatud majandustöödel ning temaga on vesteldud toetavate lähisuhete hoidmisest ja kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest loobumise vajalikkusest ja mõjutatavusest. Samuti selle, et vabanemisel on talle garanteeritu d töökoht xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määr usttehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
11. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik