) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav J.R, ik.XXX, xxx Kaitsja Lepinguline kaitsja vandeadvokaat Eve Grass, süüdistatav taotleb kaitsja osavõttu kohtuistungist RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada J.R kuriteos
2.
lg 7 alusel pöörata täitmisele J.R-ile Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 20.09.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 (kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 6 (kuus) kuud vangistust Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 20.09.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 (kolm) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 9 (üheksa) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.
järgi vangistusega 6 kuud, millega liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mis
alusel asendati 298 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat, millest on ära kandmata 3 (kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva, 29.mail 2017 kella 19.30 ajal, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega pani toime Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, juhtis xxx maantee 2.kilomeetril J.J ule kuuluvat, kuid enda seaduslikus valduses olnud mootorsõidukit – sõiduautot X Y registreerimismärgiga XXX – isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumbriga ARDF-0055 mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,14 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,04 mg/l kohta, mistõttu 2 Kriminaalasi nr 1-17-7523 tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis J.R mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega J.R , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus J.R’ele nõutud karistus:
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 7 alusel pöörata täitmisele J.R-ile Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 20.09.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 (kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 6 (kuus) kuud vangistust Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 20.09.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 (kolm) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 9 (üheksa) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda J.R-i poolt karistuse kandmisele asumine pärast kohtuotsuse jõustumist. Süüdistatav J.R andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Kahetseb. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kokkulepitud karistusega nõus. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab J.R’e süüdi kuriteos
Kokkulepitud karistus vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ja jääb sanktsioonide piiresse.
alusel karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. J.R-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. J.R varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. 12.05.2015 a
01.07.2015 a kohtuotsusega karistati J.R
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud, mis jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta, J.R pani katseajal toime uue kuriteo ja 2016 a septembris karistati teda taas
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud, varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega kogumis mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga. Vähem kui aasta hiljem viimasest karistusest (8 kuud) pani J.R taas toime
Eeltoodust nähtub, et varasemad leebemad karistused ei ole mõjutanud J.R seadusekuulekale elule ja ta jätkab kuritegude toimepanemist ja seega on J.R-ile reaalse vangistuse mõistmine põhjendatud. Asitõendid – Käesolevas kriminaalasjas fotografeeritud esemed Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. puuduvad asitõendina vaadeldud ja 3 Kriminaalasi nr 1-17-7523 Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (
MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2017.a. 470.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x470 eurot = 705 EUR-i. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.