Obsah (13)

§ 428§ 429§ 172§ 371§ 168§ 663§ 657§ 456§ 171§ 174§ 175§177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-144216 Kohtuasi Loks

) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel avaldusest loobuda kuni avalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kuna avaldajal on võimalik avalduse aluseks olevat õigust käsutada, saab ta avaldusest ka loobuda. Praeguses tsiviilasjas esitas avaldaja puudutatud isiku vastu nõude kommunaalteenuste võlgnevuse eest perioodil

1. oktoober 2019 –
2. detsember
3. Tsiviilasjas nr 2-19-18414 sõlmisid menetlusosalised
4. novembril 2021 kompromissi, milles leppisid kokku, et puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees kõikide kommunaalteenuste eest perioodil
5. november 2018 –
6. september 2021 on summas 1300 eurot. Määrus jõustus
7. novembril
8. Maakohtu hinnangul oleks põhimõtteliselt olnud võimalik menetlus lõpetada ka puudutatud isiku poolt viidatud

§ 428

lg 1 p 2 alusel, sest tsiviilasjas nr 2-19-18414 kokku lepitud võlgnevuse summa kajastab ka käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude tekkimise perioodi. Kuna aga avaldaja on esitanud kohtule taotluse avaldusest loobumiseks, võttis maakohus selle taotluse vastu ja lõpetas asja menetluse

§ 429lg 1 alusel.

Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 ja § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus põhjendas otsustust sellega, et avaldaja ja puudutatud isik sõlmisid teises tsiviilasjas kompromissi, millega leppisid kokku puudutatud isiku võlgnevuse suuruse avaldaja ees ka praeguses asjas vaidluse all oleva perioodi eest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 8. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha uus määrus, millega jätta puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlus- ja materiaalõiguse norme ning kohus jättis korduvalt puudutatud isiku seisukoha hindamata. Maakohus ei oleks tohtinud avaldaja avaldust menetlusse võtta, kuna kohtu menetluses oli samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel (

§ 371lg 1 p 5).

Maakohus oleks pidanud menetluskulud jätma

§ 168lg 4 alusel avaldaja kanda.

Tsiviilasjas nr 2-19-18414 sõlmitud kompromissist ei nähtu, millist ajavahemikku ja milliseid kommunaalarveid kokkulepitud summaga kaetakse. 3 2-20-144216 Tsiviilasjas nr 2-19-18414 sõlmitud kompromiss katab sealses asjas esitatud nõuded ning menetluskulude jätmine poolte endi kanda on kohaldatav sealses asjas. Avaldajat esindas õigusteadmistega lepinguline esindaja, mistõttu pidi avaldaja teadma, et korduv pöördumine praeguse asja näol on alusetu. Puudutatud isiku menetluskulud tekkisid avaldaja hea usu põhimõtte vastase tegevuse tulemusena. 9. Avaldaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata. 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

12. Määruskaebuses on maakohtu määrust vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas, (määruse resolutsiooni p 3). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2).

13. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus jättis menetluskulud õigesti menetlusosaliste endi kanda.

§ 172

lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud säte annab kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Nimetatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14).
2. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Puudutatud isik leiab, et kuna avaldaja kohtusse pöördumine oli algusest peale alusetu, tuleb puudutatud isiku menetluskulud jätta avaldaja kanda. Samas ei ole puudutatud isik vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus võttis avaldaja avaldusest loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. Samuti ei ole puudutatud isik määruskaebuses väitnud, et maakohus oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama mõnel muul alusel (

§ 428

). Seetõttu on põhjendamatud puudutatud isiku etteheited, et avaldaja kohtusse pöördumine oli alusetu. Puudutatud isik on menetluses tuginenud sellele, et avaldaja ei oleks tohtinud avaldust esitada ja maakohus seda menetleda, kuivõrd menetlusosalistel oli pooleli vaidlus tsiviilasjas nr 2-19-18414, kus puudutatud isik palus tuvastada puudutatud isiku võla olemasolu, võla suurus ning puudutatud isiku väitel pidi kohus analüüsima mh ka kommunaalarvete arvestuste põhjendatust ja õigsust (dtl 96). Puudutatud isik on

1. märtsil 2021 esitanud tsiviilasjas nr 219-18414 hagi tervikteksti, kus on palunud mh tasaarvestada puudutatud isiku ajavahemikul
2. detsembrist 2019 –
3. maini 2020 tasutud 981,331 eurot avaldaja jooksvate kommunaalkulude nõudega perioodil
4. jaanuar –
5. detsember 2020 (dtl 113). Avaldaja esitas praeguses asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse
6. detsembril 2020 ja avalduse Harju Maakohtule
7. jaanuaril
8. Seega oli puudutatud isiku tasaarvestusavaldus, mis hõlmas mh osaliselt praeguses asjas vaidluse all olnud perioodi
9. oktoober 2019 –
10. detsember 2020, esitatud tsiviilasjas nr 2-19-18414 hiljem kui avaldaja avaldus praeguses asjas. Ringkonnakohtu 4 2-20-144216 hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt pidada avaldaja kohtusse pöördumist põhjendamatuks või alusetuks. Avaldajal oli õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevuse tasumist, kui see oli tekkinud.
11. Maakohus põhjendas menetluskulude jätmist menetlusosaliste endi kanda sellega, et nad sõlmisid kompromissi tsiviilasjas nr 2-19-18414, millega lepiti kokku puudutatud isiku võlgnevus perioodil
12. november 2018 –
13. september 2021 (sh praeguses asjas esitatud avalduses nimetatud periood). Praeguses asjas ei ole lõpetatud asja menetlust kompromissi kinnitamisega. Siiski on tsiviilasjas nr 2-19-18414 kinnitatud kompromissiga lepitud kokku, et puudutatud isiku võlgnevus kõikide kommunaalkulude eest perioodil
14. november 2018 –
15. september 2021 on summas 1300 eurot (dtl 167–170). Seega hõlmab kompromissis märgitud periood praeguses asjas vaidlusalust võlgnevuse perioodi
16. oktoober 2019 –
17. detsember
18. Puudutatud isik märgib õigesti, et kompromissist ei järeldu, kas see summa katab ka praeguses asjas nõutud võlgnevust ja ajavahemikku. Juhul kui kompromissis kokkulepitud summa ei hõlmaks kasvõi osaliselt praeguses asjas nõutud võlgnevust, oleks maakohus saanud jätta menetluskulud avaldaja kanda

§ 168lg 4 alusel, kuna avaldaja loobus avaldusest.

Teisalt kui kompromissis kokkulepitud summa hõlmaks ka praeguses asjas vaidluse all olevat võlgnevust, oleks kohtul õigus menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda lähtuvalt

§ 168

lg-st 5, kuna puudutatud isik oleks avaldaja nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud (vrd ka Riigikohtu 18. novembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5007, p 15). Tsiviilasjas nr 2-19-18414 sõlmitud kompromissi tulemusel lahendati ka praeguses asjas menetluses olnud vaidlus. Kuna kompromissis märgitud periood on pikem kui praeguses asjas vaidlusalune periood, ei ole alust jätta menetluskulusid tervikuna avaldaja kanda

§ 168

lg 4 alusel ega puudutatud isiku kanda

§ 168lg 5 alusel.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on praeguses asjas menetluskulud jaotanud õigesti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

17.

§ 174

lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.

1. Avaldaja esitas
2. märtsil 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja lepingulise esindaja kulud määruskaebemenetluses kokku 147,50 eurot (käibemaksuta). Avaldaja lepingulisel esindajal kulus määruskaebusega tutvumisele ja analüüsile 0,75 tundi ja kaebuse osas seisukoha koostamisele ning kohtule esitamiseks 0,50 tundi, mille puhul oli tunnihind 100 eurot. Lisaks kulus menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi, mille puhul oli tunnihind 90 eurot. Menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskulude nimekirjale vastuväite, leides, et arvestades Riigikohtu
3. novembri 2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13 p 11, on puudutatud isik kommunaalarvete tasumisel juba maksnud avaldaja menetluskulud ette ja neid kulusid topelt nõuda ei saa. Samuti ei ole avaldaja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu puudutatud isiku hinnangul põhjendatud menetluskulu.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasumäärad põhjendatud, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Praeguses vaidluses ei ole tegemist puudutatud isiku viidatud Riigikohtu lahendiga analoogse juhtumiga, kus kindlaksmääratud menetluskulude oleksid lisatud kommunaalarvetele. Seda, 5 2-20-144216 kas käesoleva vaidluse menetluskulusid peaks arvetele märkima, ei ole asjakohane hinnata enne, kui neid kulusid pole kindlaks määratud ja arvetele tasumiseks märgitud. Lähtuvalt kohtupraktikast saab ka avaldaja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks

§ 175lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 27.

mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15 viimane lõik). Seega mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 147,50 eurot. Lisaks peab puudutatud isik tulenevalt avaldaja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 6