← Eesti

2-20-2549/27

Obsah (17)§ 657§ 651§ 456§ 463§ 238§ 654§ 477§ 5§ 631§ 659§ 173§ 172§ 171§ 174§ 176§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2549 Ts

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 (koosmõjus

§-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada. 8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebuse resolutsioonist nähtuvalt vaidlustab avaldaja maakohtu määruse osas, milles maakohus tuvastas

  1. detsembri
  2. a üldkoosoleku otsuse p 4 (protokollis 3) tühisuse (maakohtu määruse resolutsiooni p 3), samuti osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 4) ning menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 5).
  3. augustil 2022 täpsustas avaldaja määruskaebust, selgitades, et avaldaja ei vaidlusta maakohtu määruse resolutsiooni p 3, milles maakohus tuvastas
  4. detsembri
  5. a üldkoosoleku otsuse p 4 (protokollis 3) tühisuse. Seega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles maakohus tuvastas korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 1, millega otsustati kinnitada
  6. a majandusaasta aruanne, ning korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 4 (protokollis 3), millega otsustati kinnitada
  7. a majanduskava täies ulatuses, tühisuse (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Selles osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) alusel jõustunud. 5

(11)
  1. Korteriühistu esitas
  2. juulil 2022 uute dokumentaalsete tõenditena kaamerad paigaldanud ettevõttega MAV Tehniks OÜ sõlmitud lepingu, valvuritega sõlmitud töövõtulepingud nr 17, 20, 22, ja 24, fotod valvurite ametiruumist, seadmest, kaamerate teavitussiltidest, kaameravaatest
  3. korrusele ning politsei
  4. jaanuari
  5. a,
  6. oktoobri
  7. a ja
  8. mai
  9. a päringud.
  10. juulil 2022 esitas korteriühistu uute tõenditena MAV Tehniks OÜ hinnapakkumise, kaamerate seadistamise ja paigaldamise üleandmisakti ning kaamerate ja salvesti tehnilised andmed. Neid tõendeid maakohtu menetluses ei esitatud. Arvestades asja sisu, on esitatud tõendid asjassepuutuvad ja need tuleb võtta asja juurde (

§ 238lg 1).

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja

§ 654

lg 6 alusel (koosmõjus

§-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

  1. Määruskaebuses palub avaldaja jätkuvalt tunnistada kehtetuks
  2. detsembri
  3. a üldkoosoleku otsus nr 5, millega korteriomanike üldkoosolek otsustas nõuda korteriomandite nr 621 ja nr 622 sundvõõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise päevast. Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et KrtS § 32 lg 1 alusel esitatud võõrandamisnõude põhjendatust saab kohus kontrollida hagimenetluses. Avaldaja leiab, et korteriühistu juhatus on üldkoosolekul esitanud valeandmeid, mille tulemusena võeti vaidlustatud otsus vastu. Samuti ei ole avaldaja arvates üldkoosoleku otsuses selgelt välja toodud, mis põhjusel korteriomandite võõrandamist nõutakse. Kolleegium avaldaja seisukohtadega ei nõustu. 11.
  4. KrtS § 29 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise kohta TsÜS-s juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut sama paragrahvi erisustega. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust sätestava TsÜS § 38 lg 1 esimene lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg-s 2 on esitatud võõrandamisnõude alused. KrtS § 33 lg 1 kohaselt otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. 11.
  5. Maakohtu menetluses leidis avaldaja, et võõrandamisnõude aluseks olev põhivõlgnevus ei ole tõendatud ning tegelik võlgnevus oli väiksem. Arvestades KrtS-i regulatsiooni, leiab kolleegium, et vastuolu seadusega, mis annaks alust võõrandamiseks kohustamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ei saa seisneda selles, et korteriomanik, kellelt korteri võõrandamist nõutakse, ei ole tegelikult oma kohustusi rikkunud või need rikkumised ei ole piisavalt kaalukad võõrandamisnõude esitamiseks. Neid asjaolusid peab kohus hindama KrtS § 33 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel. Seda seisukohta toetab ka KrtS-i seletuskiri, kus on selgitatud, et kui korteriomanik võõrandamise nõuet vabatahtlikult ei täida, peab üks korteriomanik või korteriühistu pöörduma hagiga kohtu poole. Seega ei pea korteriomanik, kelle vastu võõrandamisnõude esitamine on otsustatud, tingimata ise vaidlustama tehtud otsust. Seejuures, kui võõrandamise otsustab kohus, kaalub ta kõiki asjaolusid (vt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE) seletuskiri, lk 62). 11.
  6. Lisaks on maakohus õigesti viidanud, et TsÜS § 38 lg 1 järgne kontroll ei ulatu kaugemale sellest, et kohus kontrollib otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga selle sisulist põhjendatust. Seetõttu ei saa kohus viidatud sätte alusel asuda kontrollima, kas juriidilise isiku liikmed oleks pidanud võtma vastu teistsuguse sisuga otsuse. Seda seisukohta on ringkonnakohus varasemates analoogsetes vaidlustes korduvalt väljendanud (vt nt Tallinna 6

(11)Ringkonnakohtu
  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-11261, p-d 27 ja 32; Tallinna Ringkonnakohtu
  3. jaanuari
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5559, p 9.2.2). 11.
  5. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium, et asja materjalidest ei nähtu, et korteriühistu juhatus oleks üldkoosolekul korteriühistu liikmetele pahauskselt valeandmeid esitanud. Korteriühistu on selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-20-16364 oli korteriühistu esialgne põhinõue 4316,15 eurot ning viivise nõue 2061,48 eurot. Tsiviilasjas nr 2-20-18261 oli korteriühistu esialgne põhinõue 1835,61 eurot ja viivise nõue 1118,89 eurot (kd I, tl 155 pöördel). Asja materjalidest nähtub, et korteriühistu vähendas viidatud kohtuasjades asja kiirema lahendamise huvides oma nõudeid, kuivõrd osa võlgnevusest oli aegunud. Kolleegiumi hinnangul ei viita kohtumenetluses nõuete vähendamine (aegumise tõttu) sellele, et juhatus oleks teadlikult ja pahauskselt esitanud korteriühistu liikmetele valeandmeid. Seega on avaldaja sellekohased väited põhjendamatud. 11.
  6. Ka on asjakohatu avaldaja väide, mille kohaselt ei ole üldkoosoleku otsuse p-i 5 põhjendatud. Iseenesest on õige avaldaja viide KrtS-i seletuskirjale, kus on selgitatud, et otsuses peab olema selgelt välja toodud, mis põhjusel võõrandamist nõutakse. Seletuskirjas on ka selgitatud, et näiteks kui otsuses on põhjusena nimetatud ainult majandamiskulude võlgnevus, siis ei saa korteriühistu hiljem kohtumenetluses hagi täiendada muude põhjustega, isegi kui need iseenesest võiksid olla võõrandamisnõude esitamise aluseks (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE) seletuskiri, lk 61-62).
  7. detsembri
  8. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et sundvõõrandamise nõude põhjuseks on majandamiskulude tasumisega viivitamine, lisaks on välja toodud võlgnevuse suurused. Seega on üldkoosoleku otsus p-i 5 nõuetekohaselt põhjendatud. 11.
  9. Maakohus ei tuvastanud muud kehtetuse alust ja seda ei tuvasta ka ringkonnakohus. Selguse huvides märgib kolleegium, et kuigi avaldaja on palunud tunnistada üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks, on maakohus hinnanud ka otsuse tühisuse aluseid. Hagita menetluses pole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega (

§ 477

lg 5), aga ka üldisemalt pole kohtul takistust juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude korral tuvastada selle tühisus (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17.1). Maakohus ei tuvastanud otsuse p 5 osas tühisuse aluseid. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
  3. Määruskaebuses vaidlustab avaldaja jätkuvalt ka
  4. detsembri
  5. a üldkoosoleku otsust nr 2, millega otsustati „paigaldada majas 40 valvekaamerat, väliskaamerad paigaldada hiljem“. Avaldaja leiab, et kaamerate paigaldamine ei ole käsitatav KrtS § 35 lg 1 mõttes tavapärase valmistemise küsimusega, mille üle saaksid korteriomanikud otsustada häälteenamuse alusel. Seejuures on avaldaja määruskaebuses väitnud, et kaamerate paigaldamisega on rikutud tema õigust privaatsusele.
  6. Kolleegium leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud

§ 5

lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimispõhimõtet, jättes avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud välja selgitamata. Seejuures on hagita asja lahendamisel kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 18). Maakohus on vaidlustatud määruses viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võib korteriomanike kokkulepe vajalik olla juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele. Maakohus ei olnud privaatsuse küsimust menetlusosalistega arutanud, kuid märkis lõpplahendis, et avaldaja ei toonud esile, et kaamerate paigaldamine riivab tema privaatsust. Kolleegium selgitab, et menetlusosalisele ei tohi tulla otsusest üllatusena, et tema hagi jäeti rahuldamata põhjusel, et ta ei toonud kohtu ette mingeid asjaolusid, mille kohtu ette toomise kohustusest hageja teadlik ei olnud, või põhjusel, et hageja ei tõendanud asjaolusid, mille tõendamiskoormisest ta teadlik ei olnud (vt Paal, K.

§ 631, komm 3.4.3, alapunkt b. – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. 7

(11)Tallinn: Juura 2018). Nimetatud põhimõte kohaldub ka hagita menetluses (

§ 477lg 1 ja § 659).

Eelnevast tulenevalt pidi maakohus avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud välja selgitama, sh selgitama välja, kas videokaamerate paigaldamine riivab avaldaja õigust privaatsusele. 13.

  1. Maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine ei ole iseenesest määruse tühistamise aluseks. Kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus võimaluse korral selle rikkumise kõrvaldada, andes pooltele vajaduse korral võimaluse esitada apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-7379, p 23). See põhimõte kehtib ka määruskaebuse menetlemisel (

§ 659). Ringkonnakohus tegi menetlusosalistele 8.

juuli

  1. a selgitava kirja ning andis neile võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid (kd I, tl 205). Korteriühistu esitas
  2. juulil 2022 ja
  3. juulil 2022 seisukoha ja tõendid (kd II, tl 1–32, 37–41). Avaldaja esitas
  4. augustil 2022 seisukoha korteriühistu seisukohale ja tõenditele (kd II, tl 45–46). 13.
  5. Arvestades asjas esitatud täiendavaid selgitusi ja tõendeid, nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega, et käesoleval juhul sai kaamerate paigaldamise otsuse vastu võtta üldkoosolekul korteriomanike häälteenamusega. Kuivõrd maakohus ei käsitlenud vaidlustatud määruses avaldaja privaatsuse rikkumise küsimust, täiendab kolleegium maakohtu põhjendusi alljärgnevaga. 13.
  6. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate kaamerate paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega vähemalt siis, kui järgitakse teiste korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust tagavaid meetmeid. Korteriomanike õigust privaatsusele aitab tagada nt see, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavad kaamerad paigaldab ühistu ja kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada. Sellistel tingimustel valvekaamerate paigaldamiseks piisab üldjuhul korteriomanike häälteenamusest (Riigikohtu
  7. oktoobri
  8. a määrus tsiviilasjas nr 2-1811279, p-d 11 ja 12). Viidatud Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka käesolevas vaidluses. 13.
  9. Kolleegium leiab, et korteriühistu on võtnud kasutusele piisavalt meetmeid, et tagada videokaamerate paigaldamisel avaldaja ja teiste korteriomandeid kasutavate isikute privaatsus. Korteriühistu on selgitanud, et kaamerad paigaldas ja neid hooldab pikaajalise kogemusega turvasüsteemidega tegelev ettevõte. Korteriühistu on valvuritega sõlminud töövõtulepingud, mille lisad sisaldavad erinevaid kohustusi seonduvalt töö käigus teatavaks saanud isikuandmetega (kd II, tl 1 pöördel, 5–14). Valvur ja monitor asuvad suletud uste taga valvuri tööruumis, mille aknad on osaliselt toonitud ning kaetud ruloodega. Korteriühistu on oma väidete kinnitamiseks esitanud fotod valvuri tööruumist (kd II, tl 15–16). Samuti on korteriühistu selgitanud, et valvuritel puudub võimalus salvestiste tegemiseks ja video taasesitamiseks. Sellised võimalused on tagatud vaid korteriühistu juhatuse liikmele. Seade, millega on ühendatud kõik kaamerad, on lukustatud kapis juhatuse ametiruumis, mis on varustatud turvauksega (kd II, tl 2, 17–18). Videosalvestusi avalikustatakse vaid piiratud juhtudel. Korteriühistu on esitanud tõendid, millest nähtub, et videosalvestisi on väljastatud politsei palvel süütegude ja muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks (kd II, tl 27–32). Ka on elamusse ja selle territooriumile paigutatud märgistused videovalve kohta (kd II, tl 19–25). 13.
  10. Kolleegiumi hinnangul ei lükka avaldaja
  11. augusti
  12. a seisukohas esitatud väited ümber korteriühistu esitatud tõendeid korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust tagavate meetmete kohta. Kolleegiumi hinnangul on see tavapärane, et valvuritele on tagatud juurdepääs kaamerapilti edastavale monitorile. Lisaks sisaldavad valvurite töövõtulepingud seonduvalt isikuandmete kaitsega erinevaid kohustusi. Ka ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kas korteriühistu võis valvurid tööle võtta või mitte. Asjaolu, et korteriühistul on viis juhatuse liiget, 8

(11)ei tähenda automaatselt seda, et kõikidel juhatuse liikmetel on juurdepääs videosalvestistele. Korteriühistu on selgitanud, et videosalvestistele on juurdepääs juhatuse esimehel. Põhjendamatu on avaldaja väide, et juhatuse ametiruumis võivad vabalt viibida võõrad isikud, mistõttu ei ole videosalvestiste turvalisus tagatud. Asjaolu, et mingil ajahetkel viibisid juhatuse ametiruumis valvur ja D. Štšerbin, kes on ühtlasi käesolevas asjas korteriühistu esindaja, ei tähenda, et juhatuse ametiruum oleks kogu aeg kõigile avatud. Korteriühistu on selgitanud ja tõendanud, et seade asub lukustatud kapis. Lõpetuseks märgib kolleegium, et asjaolu, et kaamerad on paigaldatud üksnes välisukse ja liftide juurde, ei tõenda avaldaja väidet, et kaamerate paigaldamise eesmärk on korteriomanike jälgimine. Korteriühistu avaldatu kohaselt on tegemist endise ühiselamu tüüpi hoonega, kus on kõrgendatud vajadus turvalisuse tagamiseks, sest paljud korterid on välja üüritud ning hoones on korduvalt nähtud liikumas narkomaane (kd I, tl 39 pöördel). Kaamerate abil on võimalik korrarikkumise korral välja selgitada, millisele korrusele isikud, kes välisuksest sisenesid, läksid. Kuna korteriühistu eesmärgiks on tagada korteriomandeid kasutavate isikute turvalisus ja kindlustunne, nt tabada teolt võimalikud vargad, siis on kaamerate paigaldamine selliselt, et need suunatakse välisukse ja liftide ustele, põhjendatud, sest nendes alades ei viibita pikemalt kui hoone sissepääsu ja korruste läbimiseks. 13.6. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul riivab valvekaamerate paigaldamine korteriomanike õigusi vähemal määral, piisas nende paigaldamiseks korteriomanike häälteenamusest, s.t et kaamerate paigaldamine on KrtS § 35 lg 1 mõttes käsitletav tavapärase valitsemise küsimusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14. Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja vaidlustas

  1. detsembri
  2. a üldkoosolekul vastu võetud otsustest neli otsust. Kuivõrd maakohus rahuldas avalduse kahe otsuse osas, s.t et kohus rahuldas avalduse 50% ulatuses ning 50% ulatuses jäi avaldus rahuldamata, on menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda põhjendatud.
  3. Maakohus jättis avalduse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 172

lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda ja sellest tulenevalt neid kindlaks ei määranud. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Sellises olukorras leiab kolleegium, et on põhjendamatu, et maakohus määrab

§ 174lg 4 järgi kindlaks üksnes ringkonnakohtu menetluskulud.

Seega määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud.

15.1. Määruskaebemenetluses on puudutatud isik palunud avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1449 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Menetluskulude nimekirja (täiendatud

  1. augustil 2022) järgi tegi esindaja puudutatud isikut esindades tunnitasuga 90 eurot (käibemaksuta) kokku toiminguid 16,1 tunni ulatuses, sh: maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrusega tutvumine ja aruandlus kliendile 0,25 tundi; tutvumine
  4. aprilli
  5. a kohtunõudega, aruandlus kliendile 0,10 tundi; tutvumine määruskaebusega 1 tund; määruskaebusele seisukoha esitamine, aruandlus kliendile 1,50 tundi; maakohtu
  6. juuni
  7. a määrusega tutvumine, aruandlus kliendile 0,25 tundi; ringkonnakohtu
  8. juuli
  9. a määrusega tutvumine, kokkuvõtte tegemine, aruandlus kliendile ja tähtaja fikseerimine 1 tund; vastavalt ringkonnakohtu
  10. juuli
  11. a selgitustele seisukoha koostamine, sh tõendite kogumine 5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi; ringkonnakohtu
  12. juuli 9

(11)
  1. a määrusega tutvumine, kokkuvõtte tegemine, aruandlus kliendile ja tähtaja fikseerimine 0,25 tundi; täiendavate tõendite ja selgituste esitamine ringkonnakohtule, aruandlus kliendile 0,75 tundi; tutvumine avaldaja
  2. augusti 2022 seisukohaga, õiguslik analüüs, aruandlus kliendile, täiendava seisukoha esitamise kaalumine 1,25 tundi; avaldaja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, analüüs ja seisukoha esitamine 1,75 tundi ning täiendava menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 15.
  3. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu, et puudutatud isiku esindaja oli juba maakohtu menetluses tutvunud tsiviilasja materjalidega, on kolleegiumi hinnangul vaidlustatud määrusega tutvumise, määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud kaebusega tutvumise (
  4. juuli
  5. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 1–6) ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 2,1 tunni ulatuses. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh tõendite mahtu, loeb kolleegium puudutatud isiku
  6. juuli
  7. a ja
  8. juuli
  9. a seisukohtade koostamisega seotud (
  10. juuli
  11. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 7 ja 8 ning
  12. augusti
  13. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 10 ja 11) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3,5 tundi. Avaldaja
  14. augusti
  15. a seisukohaga tutvumise (
  16. augusti
  17. a menetluskulude nimekirjas märgitud toiming nr 13) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb kolleegium 0,5 tundi. Kolleegium selgitab, et menetlusosalise esindajal on õigus ja kohustus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks täiendava seisukoha koostamise analüüsile kulunud aega, sest ringkonnakohus ei määranud menetlusosalistele täiendavat tähtaega seisukohtade esitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirjade koostamise ning avaldaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha koostamise (
  18. juuli
  19. a menetluskulude nimekirjas märgitud toiming nr 9 ning
  20. augusti
  21. a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud nr 13 ja 14) vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium 0,75 tundi. Puudutatud isiku esindaja tunnitasu määr 90 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 616,50 eurot (= 6,85 tundi x 90 eurot). Kuigi puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, ei taotle ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 10

(11)Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.04.2023 määrusega RESOLUTSIOON
  1. Tühistada nii Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
  4. augusti
  5. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549 osas, milles jäeti rahuldamata X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu
  6. detsembri
  7. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks osas, millega oli otsustatud paigaldada valvekaamerad (otsuse p 2). Teha selle kohta uus määrus, millega rahuldada X avaldus ning tuvastada, et Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu
  8. detsembri
  9. a üldkoosoleku otsus on eelnimetatud osas tühine.
  10. Jätta muutmata sama ringkonnakohtu sama määrus osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas, milles maakohus oli jätnud rahuldamata X avalduse tunnistada kehtetuks Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu
  11. detsembri
  12. a üldkoosoleku otsus osas, millega oli otsustatud nõuda korteriomandite nr 621 ja nr 622 omanikult korteriomandite võõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise päevast (otsuse p 5).
  13. Tühistada ringkonnakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
  14. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
  15. Keelduda dokumentaalse tõendina vastu võtmast Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu
  16. veebruaril 2023 esitatud määruskaebuse vastusele lisatud dokumenti
  17. augustil 2022 tsiviilasjas nr 2-20-18261 esitatud hageja vastuse kohta.
  18. Jätta menetluskulud Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda. 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.