Obsah (7)

§ 106§ 83§ 55§ 81§ 193§ 79§ 103

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-3640 Koh

) § 106 lg 2 alusel. Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ ei nõustunud pankrotihalduri selgitustega ja esitasid 21. jaanuaril 2022 täiendava taotluse, nõudes sel korral üksnes hageja nõude teistkordset läbivaatamist

§ 106lg 2 alusel.

Pankrotihaldur pidas uut taotlust põhjendatuks, ühines sellega ja kutsus

§ 106lg 2 alusel kokku võlausaldajate üldkoosoleku.

Võlausaldajate üldkoosolek toimus

1. märtsil
2. Koosoleku päevakorrapunktis 3 vaadati

§ 106lg 2 alusel teistkordselt läbi hageja nõue.

Koosolekul esitasid hageja nõudele terves ulatuses vastuväited pankrotihaldur ning Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ. 1.2. Hageja on seisukohal, et kaitstud nõude teistkordselt kaitsmisele panemine ei olnud õiguspärane ja põhjendatud, kuna ei esinenud

§ 106lg-s 2 sätestatud aluseid.

Seega on võlgniku võlausaldajate

1. märtsi
2. a üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 arutamine ja selle raames vastu võetud otsused – korraldada hageja nõude kaitsmine ja tuvastada pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt hageja nõudele esitatud vastuväited – kehtetud. Praegusel juhul ei ole esmase nõuete kaitsmise koosolekuga võrreldes ilmnenud mis tahes uusi asjaolusid, samuti puuduvad viited ja tõendid selle kohta, et nõue põhineks võltsitud andmetel. Asjaolu, et nõude sisulise põhjendatuse üle võiks teoreetiliselt vaielda, ei anna alust

§ 106lg 2 kohaldamiseks.

Argumendid, millega pankrotihaldur võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt põhjendas

§ 106

lg 2 kohaldamist ja hageja nõude uuesti kaitsmisele panemist, ei ole asjakohased.

1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. 2.
2. Kostja arvates puudub hagejal kaebeõigus, mistõttu hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Praegusel juhul ei esine

§ 83lg-s 1 toodud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks.

Hageja on põhjendanud kaebeõiguse olemasolu sellega, et tema nõude uuesti läbivaatamiseks puudus

§ 106lg-s 2 sätestatud õiguslik alus.

Samas ei ole hageja nõude 2 2-22-3640 aluseks olevate asjaolude üle võimalik vaielda praeguses menetluses, vaid seda tuleks teha nõude tunnustamisele suunatud hagi menetluses. 2.2.

§ 106

lg-st 2 ei tulene, et alusetult tunnustatuks osutunud nõude uueks läbivaatamiseks suunamist õigustaks mingite uute asjaolude ilmnemine, mida ei olnud ega saanudki olla teada nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajal. Aluseks on üksnes see, et nõude tunnustamine võltsitud andmetele tuginedes või nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise või pidamise korra rikkumine saab konkreetsele võlausaldajale või haldurile teatavaks pärast algse nõuete kaitsmise toimumist. Praeguse menetluse raames ei ole võimalik hakata sisuliselt hindama hageja nõude olemasolu ega selle aluseks olevate andmete või nõude tõendamiseks esitatud dokumentide võltsitust. Juhul, kui

§ 106

lg 2 alusel on taotletud konkreetse nõude uuesti läbivaatamist ja haldur on pidanud seda talle esitatud info valguses põhjendatuks, siis ongi

§ 106lg-s 2 toodud kriteerium nõude korduvaks kaitsmiseks täidetud.

Olukorras, kus uuesti kaitsmisele suunatud nõuet ei tunnustata, peab võlausaldaja taotlema nõude tunnustamist üldises korras. Üksnes sellise nõude tunnustamisele suunatud hagi menetlemise raames saab hinnatakse nõude tõendatust, selle aluseks olevate andmete või dokumentide võltsitust jms. 2.

1. Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ poolt
2. detsembril 2021 ja
3. jaanuaril 2022 esitatud taotlustes toodud põhjenduste õigsust eeldades saab pidada usutavaks, et hageja nõue põhineb võltsitud andmetel. 2.
4. Hageja poolt kostja pankrotimenetluses esitatud rahaline nõue tuleneb tegelikult müügilepingu lisana vormistatud dateerimata kokkuleppest leppetrahvide tasumise kohta. Kostja saab aru nii, et Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ esitatud seisukohad seonduvad peamiselt trahvide kokkuleppe ja selle alusel hageja poolt väidetavalt esitatud leppetrahvinõuete võltsitusega. Trahvide kokkuleppe ja leppetrahvinõuete võltsimise või tagantjärele vormistamise eesmärk on vältida olukorda, kus hagejal tuleks teha kostja pankrotipessa makseid
5. juunil 2018 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Viidatud lepingu kohaselt loovutas kostja oma rahalise nõude Mutual Properties OÜ vastu hagejale ning hageja kohustus omandatud nõude eest kostjale tasuma vastavalt lepingu lisale. Sellist lisa ei ole vormistatud, kuid kostja seaduslik esindaja AL on
6. veebruaril 2020 tsiviilasjas nr 2-19-4619 tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et hageja on suuliselt sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustatud tasuma kostjale 50% loovutatud nõude summast. Müügilepingu, trahvide kokkuleppe ja leppetrahvinõuete võltsimise eesmärk on vabaneda selle tulevikus tekkida võiva rahalise kohustuse täitmisest, kuna kui hageja saavutaks oma nõude tunnustamise, oleks tal võimalik täita oma kohustus kostja ees tasaarvestuse teel. Maakohtu otsus ja põhjendused
7. Harju Maakohus ei rahuldanud kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks, jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. 3.
8. Maakohus selgitas, et

§ 83

lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 3.

1. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: 3 2-22-3640 -
2. aprillil 2021 kuulutati tsiviilasjas nr 2-18-7020 välja võlgniku pankrot; -
3. novembril 2021 toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, mille raames osutuks tunnustatuks hageja nõue summas 1 200 000 eurot; - pankrotihaldur kutsus kokku uue võlausaldajate üldkoosoleku
4. märtsil 2022, mille raames vaadati

§ 106

lg 2 alusel teist korda läbi hageja nõue; - hageja nõudele esitasid terves ulatuses vastuväited pankrotihaldur, Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ. 3.

1. Maakohus märkis, et hageja väitel on võlgniku võlausaldajate
2. märtsi
3. a üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 arutamine ja selle raames vastu võetud otsused kehtetud, kuna ei esinenud

§ 106lg-s 2 sätestatud aluseid hageja nõude teistkordseks läbivaatamiseks.

Maakohus leidis, et puudub alus võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kuna võlausaldajate üldkoosolek tegutses oma pädevuse piires. Pankrotimenetluses tuleb

§ 55

lg 2 kohaselt arvestada kõigi võlausaldajate huvidega, kuid lähtudes seaduses sätestatud reeglitest. Üheks nõudeks on see, et nõue võidakse seaduses sätestatud eelduste esinemisel uuesti läbi vaadata. 3.4. Praeguses asjas kohaldub kuni 31. jaanuarini 2022 kehtinud

redaktsioon.

§ 106

lg 2 sätestab, et nõue võidakse uuesti läbi vaadata juhul, kui ilmnevad uued asjaolud ja ilmnenud asjaoludest nähtuvalt põhineb nõude varasem tunnustamine võltsitud andmetel. Kohus nõustus kostjaga, et oluline on see, et nõude tunnustamine võltsitud andmetele tuginedes või nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise või pidamise korra rikkumine saab konkreetsele võlausaldajale või haldurile teatavaks pärast algse nõuete kaitsmise toimumist. Selle asjaolu üle vaidlust ei ole. 3.5. Maakohus leidis, et kostja taotlus asja läbi vaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise tõttu tuleb jätta rahuldamata. Hageja on toonud hagiavalduses esile faktilised asjaolud, mida tuleb hinnata, selgitamaks

§ 81lg 1 sätestatud eelduste täidetust.

3.6. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tema nõude uuesti läbivaatamiseks puudus

§ 106lg-s 2 sätestatud õiguslik alus.

Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldajad Virbus Unitis OÜ, Syndicate Holding OÜ ja Thetis OÜ esitanud

1. detsembril 2021 pankrotihaldurile taotluse nõuete uueks läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Taotluse põhjenduste kohaselt selgitasid võlausaldajad, et hageja nõudeavalduse aluseks olevad leppetrahvinõuded on võltsimistunnustega, olles koostatud tagantjärele varasema kuupäevaga. Pankrotihalduril oli kohtu hinnangul piisav alus uue koosoleku kokkukutsumiseks ja sellekohane teade avaldati
2. veebruaril 2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ega seadust, hagejal oli võimalik valida kohane õiguskaitse viis oma väidetava nõude tunnustamiseks. 3.
3. Kohus nõustus kostjaga selles, et hageja nõude aluseks olevate asjaolude üle sisulise vaidluse pidamine ei ole praeguse menetluse esemeks, vaid seda tuleks teha eraldiseisva nõude tunnustamisele suunatud hagi menetluses. Seega ei ole asjakohased kostja kohtuistungil esitatud taotlused ekspertiisi korraldamiseks seoses müügilepingu ja trahvide kokkuleppega. 3.
4. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kohus märkis, et praeguses asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 4 2-22-3640 Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja tunnistada võlgniku võlausaldajate
6. märtsi
7. a üldkoosoleku otsus nr 3 kehtetuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.
8. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme ning teinud seetõttu ebaõige kohtulahendi. Kohus on tõendeid valesti hinnanud ning kohus oleks asjas esitatud tõendite korrektse hindamise korral pidanud jõudma teistsuguse kohtulahendini. 4.
9. Maakohus leidis, et hagi rahuldamine ei ole võimalik, kuna võlausaldajatel oli seadusest tulenev pädevus otsustada nõude teistkordne kaitsmine ning kuna praegusel juhul esinesid alused nõude teistkordseks läbivaatamiseks

§ 106lg 2 alusel.

Mõlemad seisukohad on väärad. 4.

1. Hageja ei ole väitnud, et võlausaldajate üldkoosolekul puuduks pädevus nõude teistkordse kaitsmise korral nõude tunnustamise üle otsustada. Hageja on seisukohal, et puudus alus selle pädevuse rakendamiseks. Kuigi võlausaldajatel on õigus nõue teist korda läbi vaadata, saab seda enne
2. jaanuari
3. a kehtinud

§ 106

lg 2 kohaselt teha juhul, kui ilmnevad uued asjaolud ja neist nähtuvalt põhineb varasem nõude tunnustamine võltsitud andmetel. Kui neid aluseid ei esine, ei ole alust panna nõuet teist korda kaitsmisele ning võlausaldajate üldkoosolekul selle teistkordset tunnustamist arutada ja otsustada. Praegusel juhul ei olnud nõude teistkordse läbivaatamise eeldused täidetud ja puudus alus panna see küsimus hääletusele. 4.4. Hageja on seisukohal, et päevakorrapunkti 3 osas ei vasta üldkoosoleku kokkukutsumine ja otsuse tegemine

§ 106lg-le 2.

Seetõttu on võlausaldajal

§ 83lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus.

Pankrotihalduril puudus alus panna nõue teist korda kaitsmisele ning võlausaldajatel selle üle hääletada, kuna

§-s 106 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Samal põhjusel ei vasta vaidlusalune üldkoosoleku otsus seadusele. 4.5.

§ 83

lg 1 alusel esitatava hagi korral peab kohus kontrollima, kas otsus vastab seadusele ning kas selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda või mitte. Maakohus seda teinud ei ole. Kohus oleks pidanud hindama, kas esines alus panna nõue teist korda kaitsmisele. 4.

1. Väär on maakohtu järeldus, et üldkoosoleku otsus ei saa võlausaldaja huve kahjustada. Vaidlusaluse otsusega on võlausaldaja huve kahjustatud, kuna tema tunnustatud nõue pandi uuesti kaitsmisele, mille käigus see jäi tunnustamata. Tunnustatud nõude muutumine vaidlustatud nõudeks, mille tunnustamist tuleb eraldi hageda, on võlausaldaja jaoks negatiivne tagajärg. 4.
2. Kohtu tähelepanek, et pankrotimenetluses tuleb arvestada kõigi võlausaldajate huvidega, on küll korrektne, kuid ei puuduta praegust vaidlust. Hageja ei ole tuginenud üldkoosoleku otsuse vaidlustamise alusena sellele, et sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja on tuginenud

§ 83

lg-s 1 sätestatud alustele, mille kohaselt otsus ei vasta seadusele või selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. 4.8. Kohus on jõudnud ebaõigele seisukohale, nagu oleks praegusel juhul täidetud

§ 106lg-s 2 sätestatud eeldused nõude uueks läbivaatamiseks.

Kohus ei ole oma seisukohta ega 5 2-22-3640 järelduste kujunemist põhjendanud, samuti ei käsitlenud kohus poolte sellekohaseid väiteid ega andnud neile hinnanguid. Hageja on seisukohal, et

§ 106lg-s 2 sätestatud eeldused ei olnud täidetud.

Samuti olid võlausaldajad minetanud õiguse nõuda nõude uut kaitsmist, mistõttu puudus alus koosoleku kokkukutsumiseks ja päevakorrapunkti 3 üle hääletamiseks. 4.9. Riigikohtu praktika (lahend tsiviilasjas nr 2-18-13386, p 12) kohaselt on

§ 106

lg 2 alusel nõude teistkordsele kaitsmisele panek võimalik üksnes juhul, kui asjaolud, mis nõude võltsitusele viitavad, ei olnud teada ei pankrotihaldurile ega ka koosoleku korraldamist nõudvatele võlausaldajatele ajal, mil toimus esmakordne nõuete kaitsmise koosolek. Selle eesmärk on säilitada tunnustatud nõudega kaasnevat õiguskindlust ja vältida

§ 106

lg 2 kasutamist pahatahtlikult, sooviga võlausaldajate või halduri meelemuutuse korral vaidlustada juba tunnustatud nõuet. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kõik Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ poolt pankrotihaldurile esitatud asjaolud, mis väidetavalt viitavad nõude võltsitusele, olid neile teada juba esimese nõuete kaitsmise koosoleku ajal

1. novembril
2. Seega, isegi kui need asjaolud oleks olnud uued pankrotihaldurile, millega hageja ei nõustu, ei olnud alust panna nõuet teist korda kaitsmisele. Olukorras, kus hageja vaidlustas uute asjaolude ilmnemise, oleks maakohus pidanud kontrollima, kas nõuete kaitsmist nõudnud võlausaldajatele olid väidetavalt võltsimisele viitavad asjaolud juba varasemast teada või mitte. Kohus seda ei teinud. 4.
3. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, miks koosoleku kokkukutsumise aluseks olnud asjaolud ei olnud uued ja miks need ei viita võltsitud andmetele. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokollist nähtuvad pankrotihalduri välja toodud asjaolud, mis andsid aluse nõude teistkordseks kaitsmisele panemiseks, ei viita nõude aluseks olevate dokumentide võltsitusele. Tegemist on sisuliste vastuväidetega nõudele ja selle mõistlikkusele. Seega on maakohtu otsus igal juhul sisuliselt väär. 4.
4. Maakohus on vaidlustatud lahendi p-s 15 märkinud, et asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldajad Virbus Unitis OÜ, Syndicate Holding OÜ ja Thetis OÜ
5. detsembril 2021 esitanud pankrotihaldurile taotluse nõuete uueks läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. See ei vasta tõele, kuna ükski nimetatud võlausaldajatest ei ole viidatud taotlust esitanud. Taotluse nõuete tunnustamise uueks läbivaatamiseks esitasid Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ. Selline eksimus ühes peamises asjaolus viitab hageja hinnangul üheselt, et maakohus ei ole olnud asja lahendamisel tähelepanelik ning otsus on koostatud läbimõtlematult ja kiirustades. 4.
6. Maakohus on rikkunud ka menetlusõiguse norme, eelkõige kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta poolte kõiki faktiliste ja õiguslike väidete suhtes ega selgitanud, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei ole kohus oma järeldusteni jõudmist põhjendanud. Kohus on märkinud, et antud juhul esines alus

§ 106

lg 2 kohaldamiseks, kuid otsusest ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt kohus sellise järelduseni jõudis. Samuti ei ole kohus hinnanud kummagi poole väiteid

§ 106kohaldamise võimalikkuse kohta.

Kohus ei ole esitanud oma seisukohta, kas ja milline uus asjaolu on ilmnenud ning miks see viitab nõude võltsitusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses 6 2-22-3640 valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
2. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
5. Esitatud hagis taotleb hageja võlgniku võlausaldajate
6. märtsi
7. a üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 3 raames tehtud otsuste – korraldada hageja nõude kaitsmine ning tuvastada pankrotihalduri ja võlausaldajate poolt hageja nõudele esitatud vastuväited – kehtetuks tunnistamist. Hageja tugineb sellele, et
8. novembril 2021 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul oli tema nõuet tunnustatud summas 1 200 000 eurot, ning leiab, et kuna

§ 106

lg 2 eeldused ei olnud täidetud, ei olnud pankrotihalduril alust panna hageja nõuet teist korda kaitsmisele ning võlausaldajatel ei olnud alust

1. märtsi
2. a üldkoosolekul hageja nõuet teist korda läbi vaatada ja selle üle otsustada. Seetõttu on hageja arvates rikutud
3. märtsi
4. a üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja tehtud päevakorrapunkti nr 3 kohta otsus, mis ei vasta seadusele, mistõttu on alus tunnistada see otsus

§ 83lg 1 järgi kehtetuks.

8.

§ 83

lg 1 järgi on mh võlausaldajal õigus nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kuna praeguses asjas on pankrotiavaldus võetud menetlusse enne 2021. a 1. veebruari, kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele

§ 193

lg 5 järgi

1. ptk
2. jao redaktsiooni (sh § 106), mis kehtis
3. a
4. jaanuarini. Sel ajal kehtinud

§ 106

lg 2 sätestas, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.

1. Kolleegium leiab, et hageja esile toodud asjaoludel ei oleks võimalik hagi ja seega ka apellatsioonkaebust rahuldada.
2. Hageja on esile toonud, et võlausaldajad Mutual Properties OÜ ja Aptitude Invest OÜ nõudsid

§ 106

lg 2 alusel hageja nõude ülevaatamist ning et haldur pidas nende taotlust põhjendatuks ja ühines sellega.

§ 106

lg 2 võimaldab nõuete kaitsmise koosolekul vaadata nõude tunnustamise uuesti läbi, kui seda samas sättes nimetatud alustel nõuab võlausaldaja või haldur. Riigikohus on selgitanud, et

§ 106

lg 2 alusel nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise otsustamise pädevus on halduril (vt ka

§ 79

). Kui võlausaldaja arvates põhines teise võlausaldaja nõude tunnustamine võltsitud andmetel, tuleb tal taotleda haldurilt nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist nõude taasläbivaatamiseks 7 2-22-3640 (Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-07, p-d 11–12). Seega oli pankrotihalduril praegusel juhul õigus kutsuda kokku võlgniku võlausaldajate
3. märtsi
4. a üldkoosolek hageja nõude uuesti läbivaatamiseks. Hageja nõude uuesti läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumine ei ole võlausaldajate üldkoosoleku otsus, mida saaks

§ 83lg 1 järgi vaidlustada.

Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et võlausaldajate

1. märtsi
2. a üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud koosoleku kokkukutsumise või otsuste tegemise korda puudutavaid nõudeid.
3. Kolleegium märgib, et sisuliselt soovib hageja vaidlustada võlausaldajate
4. märtsi
5. a otsust või otsuseid, millega jäeti tema nõue tunnustamata. Riigikohus on selgitanud, et nõuete kaitsmise kohta ei tehta otsuseid häälteenamusega ning tegemist ei ole võlausaldajate üldkoosoleku otsusega, mida oleks võimalik vaidlustada

§-s 83 sätestatud korras. Nõuete kaitsmine pankrotimenetluses toimub

1. ptk
2. jaos (§-d 100–107) sätestatu kohaselt ja TsÜS §-s 38 juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatu ei ole kohaldatav (
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-15, p 13). Seega ei saa hageja vaidlustada oma nõudele vastuväidete esitamist
5. märtsi
6. a üldkoosolekul

§-s 83 sätestatud korras. Ringkonnakohus selgitab, et enne 1. veebruari 2021. a kehtinud

§ 103

lg 2 esimesest lausest tulenevalt loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub.

§ 106

lg-st 1 tulenes, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.

§ 103

lg 5 kohaselt ei võeta pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse, välja arvatud sama seaduse § 106 lg-s 2 nimetatud juhul.

§-st 105 tulenes, et nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud

§ 106lg-s 2 nimetatud juhul.

Eelnevast tuleneb, et olukorras, kus hageja nõue jäi selle uuel läbivaatamisel tunnustamata, tulnuks hagejal enne 1. veebruari 2021 kehtinud

§ 106lg 1 alusel esitada kohtusse hagi oma nõude tunnustamiseks.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja seda ka teinud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-22-4800 on hageja esitanud

1. aprillil 2022 hagi Mutual Properties OÜ, Aptitude Invest OÜ ja pankrotihaldur Kristo Tederi vastu oma nõude tunnustamiseks, mille Harju Maakohus on
2. aprilli
3. a määrusega menetlusse võtnud. Viidatud tsiviilasjas on võimalik lahendada ka küsimus sellest, kas

§ 106lg-s 2 sätestatud eeldused hageja nõude uuesti läbivaatamiseks olid täidetud.

Juhul, kui need eeldused täidetud ei olnud, ei tuleks võlausaldajate

1. märtsi
2. a üldkoosolekul esitatud vastuväiteid hageja nõude kohta selle tunnustamise üle otsustamisel arvesse võtta.
3. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et praeguses asjas on hageja valinud vale õiguskaitsevahendi ning hagiga ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Maakohtul oleks olnud ka alust jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata või § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.
4. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades hageja kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. 8 2-22-3640
5. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda.
6. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
7. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (420 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik, Meeli Kaur, Villem Lapimaa 9