Obsah (15)

§ 398§ 396§ 164§ 170§ 179§ 82§ 108§ 8§ 9§ 16§ 20§ 11§ 29§ 259§ 1028

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja number

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

1. Maakohus tuvastas, et kostja on omandanud hagejalt
2. oktoobril 2015 sõlmitud notariaalse lepinguga korteriomandi asukohaga Tallinn, Nõmme linnaosa, Tungla tn 8–23 ja C-lt
3. augustil 2019 sõlmitud notariaalse lepinguga korteromandi asukohaga Tallinn, Mustamäe linnaosa, A. H. Tammsaare tee 99–
5. Maakohus tuvastas, et hageja on
6. oktoobril 2015 kirjalikult pöördunud notari poole sooviga teostada ostu-müügitehing Tallinnas, Tungla tn 8-23 korteriomandi osas, viidates et tasumine toimub läbi notari deposiitkonto. Hageja pöördumine on
7. oktoobril 2015 koos lepingu projektiga edastatud kostja e-posti aadressile.
8. oktoobril 2015 sõlmisid pooled korteriomandi müügilepingu, milles on kokku lepitud ka ostuhind 200 000 eurot (lepingu p 3.1). Lepingu p-s 2.3.1 on Gamma Investeeringud OÜ kinnitanud, et on hoiustanud notarikontole 200 000 eurot ostja (s.o kostja) lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ning palub nimetatud rahasumma välja kanda vastavalt müüja ja ostja poolt kokkulepitule.
9. oktoobril 2015 on Gamma Investeeringud OÜ kandnud 200 000 eurot üle notarikontole.
10. Maakohus leidis, et hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja pidas Gamma Investeeringud OÜ juhatuse liikmena kostjaga
11. aastal läbirääkimisi laenulepingu sõlmimiseks ja poolte vahel sõlmiti suuline, tähtajatu, tagatisteta ning intressita laenuleping. Maakohus leidis, et eluliselt on usutavad hageja vande alla antud ütlused selle kohta, et kuna poolte vahel olid lähedased suhted (nad olid abielus) ja kostja soovis kinnisvara soetada, siis soovis hageja kostjat aidata, laenates raha kinnisvara ostmiseks läbi hagejale kuuluva osaühingu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt asus Gamma Investeeringud OÜ täitma laenulepingust tulenevat raha üleandmise kohustust, kandes notari deposiitkontole 200 000 eurot selgitusega „Tungla 8-23/Z laen“. Gamma Investeeringud OÜ on kajastanud kande lühiajalise laenuna raamatupidamises ning
12. aasta majandusaasta aruande peatükis „Rahavoogude aruanne“ on nähtav, et
13. aastal on Gamma Investeeringud OÜ andnud laene välja kokku summas 1 464 400 eurot ning saanud laenude tagasimakseid koguväärtuses 489 093 eurot. Maakohus asus seisukohale, et kui üks isik on andnud suulise kokkuleppe alusel teisele raha millegi ostmiseks, siis on tegemist laenulepinguga (vt Riigikohtu
14. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-17, p 13). Ka ülekande selgitus viitab laenulepingu olemasolule. Kostja on saadud laenu asunud koheselt eesmärgipäraselt kasutama, s.o sõlminud
15. oktoobril 2015 korteromandi võõrandamistehingu. Kostja ei ole tõendanud oma väited selle kohta, et tegemist oli tasuta raha üleandmise kokkuleppega. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et korteriomandi tasuta võõrandamise tehingu teostamine oleks mingil põhjusel olnud takistatud. Kostja ja Gamma Investeeringud OÜ vaheline laenuleping tuleb lugeda sõlmituks hiljemalt
16. oktoober 2015, mil kostja oli teadlik notari deposiitkontol olevatest vahenditest ja tehingu toimumise võimalikkusest. Pooled on asunud lepingut täitma ning laenuleping tuleb lugeda konkludentselt suuliselt sõlmituks.
17. Maakohus tuvastas, et
18. juunil 2019 on hageja ja kostja pöördunud notari poole sooviga teostada ostu-müügitehing Tallinnas, A. H. Tammsaare 99–119 korteriomandi osas.
19. augustil 2019 sõlmitud korteromandi müügilepingus on pooled kokku leppinud ostuhinnas 82 000 eurot (lepingu p 3.1). Lepingu p-s 3.2 on pooled kinnitanud, et ostuhind on müüjale tasutud. 3 2-21-1798
20. Hageja vande all antud ütlustega luges maakohus tõendatuks, et hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi laenulepingu sõlmimiseks
21. aastal ja poolte vahel sõlmiti suuline, tähtajatu, tagatiseta ning intressita laenuleping. Hageja vande all antud ütlusi kinnitab ka poolte kirjavahetus, milles kostja küsib hagejalt, milline on poolte vahel kokkulepitud laenu periood ja intress ning millele järgneb kostjapoolne maksekorralduse väljavõte raha eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks. Poolte ühine tahe oli sõlmida laenuleping ja selliselt mõistsid tehingut nii hageja kui kostja. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja
22. juulil 2019 teinud kostjale ülekande 82 000 euro selgitusega „Laen“. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja poolt kostjale kantud raha oli kantud muu eesmärgiga, s.h kompensatsiooniks abielu lahutamisel. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oli tasuta üleandmise kokkuleppega. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et tasuta võõrandamise tehingu teostamine oleks mingil muul põhjusel olnud takistatud. Laenuleping tuleb lugeda sõlmituks hiljemalt
23. juulil 2019, mil kostja sai teada laenusumma laekumisest ja tehingu toimumise võimalikkusest. Seega on pooled asunud lepingut täitma ning laenuleping tuleb lugeda konkludentselt suuliselt sõlmituks.
24. Kuna puudusid tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud laenu tagastamise tähtaegades, siis on laenulepingud sõlmitud tähtajatutena, sest suulise laenulepingu puhul eeldatakse tähtajatust (vt Riigikohtu
25. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-17, p 12).
26. Maakohus tuvastas, et hageja on
27. oktoobri 2020 e-kirjaga saatnud kostjale avalduse laenulepingute ülesütlemise kohta ning teate Gamma Investeeringute OÜ nõude loovutamisest hagejale. Tulenevalt

§ 398lg-st 1 jõustus laenulepingute ülesütlemine 2.

detsembril 2020, milliseks kuupäevaks tuli kostjal hagejale laenusummad tagastada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et laenusumma 282 000 eurot oleks hagejale tagastatud. Seega on hageja nõue põhjendatud. Kuna kostja on olnud põhivõla 282 000 euro tasumisega viivituses, siis on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras. Perioodil

1. detsembrist 2020 kuni
2. jaanuarini 2022 on viivisekalkulaatori abil arvutatud väljamõistetava viivise summa 25 027,43 eurot. Apellatsioonkaebus
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu
4. jaanuari 2022 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub tühistada hagi tagamise abinõud.
5. Maakohus on asja lahendamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. Maakohus andis tõenditele ebaõige hinnangu ja pani menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda. Maakohtule oli teada, et menetlusosalised vaidlevad suuliste laenulepingute olemasolu üle – hageja väitel need sõlmiti ja kostja väitel ei sõlmitud, kuid maakohus andis vaid hagejale võimaluse vande all oma väiteid tõendada.
6. Kostja ei ole Gamma Investeeringud OÜ-ga ega hagejaga laenulepinguid sõlminud ega laenu saanud. Kosta ei ole suuliselt laenutingimustest rääkinud ega neid kokku leppinud. Kostja ei ole kunagi kokku leppinud, et tal oli kohustus summad tagastada. Vastavalt poolte kokkuleppele ei olnud kostjal kohustust neid summasid tagastada. Raha ülekannete puhul oli eesmärgiks hageja arvel, kostja jaoks tasuta, võõrandada kostjale kaks korterit. Hageja tegi seda vastavalt poolte kokkuleppele abieluliste suhete tõttu. Kostja majandustehingutes ei orienteeru ja tehingute struktuurid pani kokku hageja. Hageja ei soovinud Tallinnas, Tungla 8–23 korterit kostjale kinkena vormistada, vaid soovis seda teha läbi ostu-müügitehingu. Kostjale ei olnud tehingustruktuur oluline, vaid tema huviks oli saada korter tasuta ja seda ta tehingu raames sai. Laenulepingust ega laenu andmisest kostjale Gamma Investeeringud OÜ poolt ei räägitud. 4 2-21-1798 Kuivõrd Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 99–119 korter kuulus hageja emale, siis hageja andis kostjale tagastamiskohustuseta abielu lahutamise kompensatsioonina 82 000 eurot, et kostja tasuks selle summa korteri eest hageja emale. Mõlema korteri puhul on tegu töötava abikaasa poolt lapsi kasvatavale abikaasale antud varaga – mitte aga töötava abikaasa poolt kodus lapsi kasvatavale ning sissetulekuta abikaasale 282 000 euro laenamisega.
7. Isegi kui kostja ja Gamma Investeeringud OÜ vahel sõlmiti suuline laenuleping, siis hagejal kui lepingupooleks mitteoleval isikul ei olnud võimalik seda üles öelda. Samuti ei olnud Gamma Investeeringud OÜ-l võimalik laenulepingut üle anda ja laenuandjana ennast hagejaga asendada. Maakohus oleks pidanud tuvastama laenulepingu ülevõtmise ja laenulepingu üles ütlemise tühisuse. Gamma Investeeringud OÜ ei ole laenulepingut üles öelnud. Ka eluliselt ei saa olla Gamma Investeeringud OÜ poolt tegemist reaalse laenusuhtega, kus äriühing annab ilma tagatiseta ja intressi maksmise kohustuseta laenu.
8. Kui kostja oleks hagejaga sõlminud laenulepingu, siis oleks puudunud vajadus pärast laenu saamist küsida laenulepingu sõlmimise kohta informatsiooni, et mis on laenu pikkus ja intress. Kostja ei ole intressi tasunud ja hageja ei ole seda nõudnud.
9. Kostja ei saanud mõjutada Gamma Investeeringud OÜ maksekorralduse selgitust, kuid asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks makseselgitusest olnud üldse teadlik. Kostja ei saanud mõjutada ka hageja poolt tehtud ülekande makseselgitust, mille tegemine oli tervikuna hageja kontrolli all. Maakohus ei oleks tohtinud õigussuhte tuvastamisel juhinduda makseselgitustest. Vastustaja seisukoht
10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
12. Ringkonnakohus tuvastab ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
13. oktoobril 2015 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt müüs hageja kostjale 200 000 euro eest korteriomandi Tallinnas, Tungla 8-23 (I kd, tl 8–12); -
14. oktoobri 2015 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 2.3 kohaselt hoiustas Gamma Investeeringud OÜ notarikontole 200 000 eurot ostja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, mille palus välja kanda vastavalt müüja ja ostja poolt lepingus kokkulepitule, lepingu p 3.2 kohaselt leppisid lepingupooled kokku hoiustatud raha müüja kontole kandmises; -
15. augustil 2019 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt müüs hageja ema kostjale 82 000 euro eest korteriomandi Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 99–119 (I kd, tl 14-19); -
16. augustil 2019 sõlmitud notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 3.2 kohaselt on ostja müüjale ostuhinna 82 000 eurot tasunud pangaülekandega, korteri eest tasumiseks sai kostja
17. juulil 2019 raha hagejalt (I kd, tl 20); 5 2-21-1798 - kostjale anti üle eelnimetatud korteriomandite omandiõigus (I kd, tl 6, tl 13).
18. Hageja on esitanud kostja vastu kahest laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude. Sellise nõude õiguslik alus on

§ 396

lg 1.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja kaks suulist tähtajatut laenulepingut. Esimese laenulepingu kohaselt laenas Gamma Investeeringud OÜ
2. oktoobril 2015 kostjale 200 000 eurot. Teise laenulepingu kohaselt laenas hageja
3. juulil 2019 kostjale 82 000 eurot.

§ 398

lg 1 järgi saab tähtajatu laenulepingu puhul nõuda laenu tagasimaksmist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui ka laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. 27. Asjas tuleb eelkõige tuvastada, kas Gamma Investeeringud OÜ on hagejale loovutanud Gamma Investeeringud OÜ ja kostja vahel väidetavalt suulisest laenulepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud nõude. 28.

§ 164

lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 170

järgi on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi võlgnikule. Hagiavaldusele on lisatud Gamma Investeeringud OÜ kinnitus ja teade nõude loovutamise kohta (I kd, tl 22–25). 29. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa lepinguga seotud kujundusõigusi loovutada

§ 164järgi.

Selliseid õigusi saab üle anda üksnes teise poole nõusolekul lepingu ülevõtmise korras

§ 179alusel (vt Riigikohtu 10.

juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-09, p 10).

1. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja
2. oktoobri 2020 e-kirjaga, milles hageja saatis kostjale avalduse laenulepingute ülesütlemise ja teate nõude loovutamise kohta, saab lugeda Gamma Investeeringud OÜ ja kostja vahel vaidlusaluse laenulepingu üles öelduks (I kd, tl 24– 26). Maakohus ei ole võtnud seisukohta selle kohta, kas e-kirjaga ütles laenulepingu üles Gamma Investeeringud OÜ või hageja. Hageja on maakohtu istungil
3. detsembril 2021 väitnud, et hageja ütles laenulepingu(d) üles (I kd, tl 185). Hagejal ei olnud õigust Gamma Investeeringud OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemiseks, sest hageja selle laenulepingu pooleks ei ole. Lepingu ülesütlemise kui kujundusõigust saab teostada vaid lepingu pool ise (

§ 398lg 1 ja § 195 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (Ts

ÜS) § 69 lg 1).

1. Hageja ei ole tõendanud, et Gamma Investeeringud OÜ on kostjaga sõlmitud vaidlusaluse laenulepingu üles öelnud. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui teate nõude loovutamisest on allkirjastanud hageja ka Gamma Investeeringud OÜ seadusliku esindajana, siis sellest järeldub Gamma Investeeringud OÜ tahteavaldus laenulepingu üles ütlemiseks. Laenulepingu ülesütlemise avalduses ja teates nõude loovutamisest nähtub selgesõnaliselt, et nii Gamma Investeeringud OÜ kui hageja sõlmitud laenulepingud ütles üles hageja. Samas dokumendis on selgelt eristatud hagejat ja Gamma Investeeringud OÜ-d. Hagiavaldusele lisatud Gamma Investeeringud OÜ ja hageja vahelisest kirjalikust kinnitusest, mis on allkirjastatud
2. oktoobril 2020, nähtub, et
3. oktoobril 2015 toimus Gamma Investeeringud OÜ poolt nõude loovutamine hagejale, mille eest on hageja tasunud kokkulepitud tasu (I kd tl 22–23, tl 99, 6 2-21-1798 tl 111). Kinnituse p-de A., B., 1.1 ja 1.2 alusel on võimalik järeldada, et Gamma Investeeringud OÜ ja hageja on kokku leppinud kostjaga sõlmitud laenulepingust tuleneva laenu põhiosa tagastamise nõudeõiguse loovutamises. Asjaolust, et
4. oktoobri 2020 nõude loovutamise kinnituses on Gamma Investeeringud OÜ hagejale kinnitanud, et nõue on kehtiv ja sissenõutav, ei ole võimalik järeldada, et Gamma Investeeringud OÜ on teinud enne nõude loovutamist kostjale tahteavalduse laenulepingu ülesütlemiseks (I kd, tl 22–23). Hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamise kinnituskirja esitamise ajaks oleks Gamma Investeeringud OÜ kostjaga sõlmitud laenulepingu üles öeldud, s.o esitanud kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse, mille kostja on kätte saanud. Ka kostjale
5. oktoobril 2021 e-kirjas saadetud teatest nõude loovutamise kohta ja laenulepingute ülesütlemise avaldusest nähtub, et kõigepealt teatati selles Gamma Investeeringud OÜ nõude loovutamisest hagejale ja alles seejärel ütleb hageja mõlemad laenulepingud, sh Gamma Investeeringud OÜ laenulepingu, üles. Seega on põhjendatud järeldada, et Gamma Investeeringud OÜ laenulepingu ülesütlemiseks on tahteavalduse teinud siiski hageja, mitte Gamma Investeeringud OÜ, nagu väidab hageja. Kostja laenulepingu üleandmiseks nõusolekut andnud ei ole, mistõttu ei saanud Gamma Investeeringud OÜ ühepoolselt üle anda laenulepingust tulenevat laenu tagastamise nõudeõigust. Kuna Gamma Investeeringud OÜ ei ole vaidlusalust laenulepingut üles öelnud, siis ei ole vaidlusaluse laenulepingu alusel laenu tagastamise kohustus muutunud sissenõutavaks (

§ 82

lg 7) ja kostja ei ole rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust (

§ 108lg 1).

1. Ülaltoodule tuginedes ei ole hageja tõendanud, et tal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu, mistõttu hagi kostja vastu tuleb ainuüksi seetõttu jätta rahuldamata 200 000 euro ja sellelt arvestatava viivise nõudes, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas ja mis õiguslikul alusel on kostja kohustatud Gamma Investeeringud OÜ-le tagastama 200 000 eurot.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja on sõlminud suulise tähtajatu laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja
3. juulil 2019 kostjale 82 000 eurot ja mille hageja on
4. oktoobril 2020 üles öelnud. 34.

§ 8

lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 11

lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

1. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega. TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib laenulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu
2. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-197 2-21-1798 11650, p 11 ja
3. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu
4. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-11650, p 11 ja
5. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115, p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
6. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hagejalt saanud
7. juulil 2019 82 000 eurot, et see summa tasuda hageja emale korteriomandi Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 99–119 müügilepingu sõlmimisel.
8. Hageja pidi esile tooma asjaolud ja tõendama, et pooled leppisid kokku, et hageja annab kostjale korteriomandi ostmiseks laenu 82 000 eurot ja kostja kohustub saadud laenu hagejale tagastama. Kostja on sellise kokkuleppe olemasolu eitanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hagejaga laenulepingut sõlminud, vaid raha on kostjale üle antud poolte abielu lahutamiseks mõeldud kompensatsioonina. Seega pidi hageja tooma esile, millal ja milliste tahteavalduste tegemisega on vaidlusalune laenuleping sõlmitud. Hageja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole.
9. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et laenulepingu sõlmimise saab lugeda tuvastatuks ühe poole, s.o hageja maakohtus antud seletusele tuginedes, mille kohaselt on hageja kostjale laenu andnud, mistõttu põhimõtte kohaselt tuleb laen tagastada. Ringkonnakohtus andis kostja vande all seletuse, mille kohaselt ei ole kostja hagejaga laenulepingut sõlminud ega kostjale üle kantud summade tagastamises kokku leppinud. Kolleegiumi arvates ei ole aga põhjendatud eelistada ühe poole seletust teise poole seletusele.
10. Ka kohtule esitatud muud tõendid hageja seletust laenulepingu sõlmimise kohta ei kinnita. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda hageja ülekanne kostjale, kirjavahetus notariga ja sõnumivahetus poolte vahel, et pooled sõlmisid laenulepingu. Esiteks on raha maksmine sooritus, mitte tehing. Teiseks on makse tegemine selgitusega „laen“ vaid hageja kontrolli all ning ülekande saajal puudub igasugune võimalus selgituse sisu mõjutada, mistõttu ei saa hageja poolt kostjale ülekande tegemisel selgitusega „laen“ eeldada, et see tehti laenulepingu alusel. Riigikohus on rõhutanud, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks (vt Riigikohtu
11. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 32-1-109-11, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esitatud kirjavahetusest notariga võimalik järeldada mistahes poolte tahteavaldusi laenulepingu sõlmimiseks, sh kostja tahteavaldust olla laenulepinguga seotud (I kd, tl 108). Poolte sõnumivahetusest peale korteriomandi müügilepingu sõlmimist ei ole võimalik tuvastada poolte tahteavaldusi olla seotud väidetava varem sõlmitud laenulepinguga, millest tuleneks kostjale kohustus tagastada hagejalt saadud rahasumma (I kd, tl 109–110). Andmete küsimisega hagejalt pangaankeedi täitmiseks raha päritolu kohta viitab asjaolule, et kostja ei olnud siiski teadlik väidetava laenulepingu tingimustest, sh laenu tagastamise kohustusest. Hageja ei ole tõendanud, millisest teost võiks järeldada kostja tahet saada hagejalt laenu korteriomandi ostmiseks või kostja nõustumust saada hagejalt raha laenuks, et see hagejale tagasi maksta. Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada iseenesest mõistetavaks, et kostja pidi aru saama, et kostja peab raha hagejale tagastama, kui hageja ja kostja ei olnud kokku leppinud raha saamises laenuna, et see tagastada. Kolleegium rõhutab, et laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus. Laenulepingud ei pea tõepoolest olema sõlmitud kirjalikult ja neis võib kokku leppida, et laenu 8 2-21-1798 antakse tähtajatult, intressita või tagatisteta, kuid kolleegiumi arvates ei saa anda laenu kellelegi, ilma et seda on küsitud ja jäetud selgesõnaliselt kokku leppimata laenu tagastamise kohustuses. Hageja esitatud tõendite põhjal ei ole vaidlusalust asjaolu, s.o laenulepingute sõlmimist, võimalik tuvastada. Tuvastamata millal ja missugused tahteavalduse on vaidlusaluse laenulepingu pooled teinud, ei saa ka kostjale ülekantud raha kasutamisele asumisega tuvastada laenulepingu sõlmimist.
12. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja oleksid

§ 9

lg 1 mõttes saavutanud kokkulepped laenulepingu sõlmimiseks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Hageja laenulepingust tulenev nõue ja sellega seotud viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. 41. Riigikohus on selgitanud, et

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka

§ 29

lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (

§ 29lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka

§ 29

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti

§ 29

lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu

1. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5143, p 13.2).
2. Kostja väidete kohaselt on pooled kokku leppinud seoses abielu lahutusega, et hageja annab kostjale kompensatsioonina ja tagastamiskohustuseta 82 000 eurot. Poolte seletuste ja maksekorraldusega 82 000 euro ülekandmisega on tõendatud, et pooled soovisid ühiselt, et hageja kannab selle raha kostjale ja kostja võtab selle raha hagejalt vastu. Poolte seletustega on tõendatud, et pooled leppisid kokku, et kostjale üle kantud raha eest omandab kostja endale sama väärtusega korteriomandi. Kuna tuvastatud on, et hageja on teinud kostjale 82 000 euro ülekande ja pooled ei ole kokku leppinud selle summa tagastamises, siis on kolleegiumi arvates põhjendatud järeldada, et hageja on soovinud kostjat vastutasuta rikastada, mistõttu on tegemist kinkelepinguga

§ 259lg 1 mõttes.

Kolleegiumi arvamust ei muuda asjaolu, et kostja on nimetanud temale tehtud ülekannet kompensatsiooniks abielu lahutuse eest, millega hageja ei ole nõustunud, sest hageja on ka eraldi teinud kostjale ülekande selgitusega „lahutus“. Ka kostja seletusest ei nähtu, et sellise kompensatsioonina on kostja silmas pidanud vastastikuseid abikaasade vahelisi kohustusi, vaid hageja soovi tasuda kostjale raha korteri soetamiseks. Oluline on, et hageja on teinud ülekande kostjale ilma vastutasuta, millega on kostjat rikastanud. 43. Hageja on palunud alternatiivselt juhuks, kui poolte vahel ei tuvastata laenulepingut, mõista sama summa välja alusetu rikastumise sätete alusel. 44. Riigikohus on selgitanud, et

§ 1028

lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab

§ 1028

lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära.

§ 1028

lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale

§ 1028

lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu

1. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10). 9 2-21-1798
2. Selleks, et hagi saaks

§ 1028

lg 1 alusel rahuldada, peab tegema kindlaks, missuguse oma arvatava kohustuse täitmiseks tegi hageja kostjale rahaülekanded. Kui hageja tõendab

§ 1028

lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest

§ 1028

lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu

1. juuni 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-7948, p 20).
2. Käesolevas asjas ei ole tegemist hageja poolt kirjeldatud alustel alusetu rikastumise olukorraga. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja praegusel juhul toonud esile ega tõendanud, et hageja tegi kostjale ekslikult ülekande, soovides täita mõnda oma kohustust, mida ei olnud olemas, ei tekkinud või mis langes hiljem ära

§ 1028lg 1 tähenduses.

Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda ka kostjalt

§ 1028lg 1 alusel alusetult saadud raha tagasi ega sellega seonduvalt viiviseid. 47. Ts

MS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu

1. veebruari 2021 määrusega on hagi tagamise korras seatud hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid kostjale kuuluvale korteriomandile (registriosa nr 19506901) summas 236 302,01 eurot ja korteromandile (registriosa nr 6689001) summas 97 768,82 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 ning § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (vt Riigikohtu
3. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22). (allkirjastatud digitaalselt) 10