Obsah (7)

§ 74§ 121§ 199§ 424§ 63§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 20.02.2023 Kriminaalasja number 1-22-690 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär He

) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 421 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Pöörata

§ 74lg 4 alusel täitmisele Martti Kägole Tartu Maakohtu 08.06.2022.

a otsusega nr 1-22-690 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Martti Kägo karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata Martti Kägole ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 08.06.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-690 tunnistati Martti Kägo süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta,

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud ning

§ 424

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti M.

Kägole üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja M.

Kägo kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74sätete alusel pidi M.

Kägo mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 7 kuud vangistust. Täitmisele pööramata jäeti osaliselt 10 kuud 28 päeva vangistust tingimusel, kui M. Kägo ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 5, 8 alusel ei tarvita alkoholi, ei oma ega tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (välja arvatud arsti poolt välja kirjutatud ravimid), pöördub psühhiaatri vastuvõtule ja allub ravile ning osaleb sotsiaalprogrammis. Katseaja kestus on 08.06.2022 – 08.06.2024. Kohtuotsus jõustus 28.06.2022. Tartu Maakohtu 23.09.2022 määrusega

§ 75lg 2 p 5 alusel määrati M.

Kägole kohustus pöörduda hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest enda poolt valitud raviasutusse alkoholisõltuvusravi määramiseks ning läbida määratud sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele, samuti pikendati M. Kägo katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega 4 kuu võrra, s.o kuni 08.10.

1. M. Kägo rikkus registreerimiskohustust, ta ei ole asunud elama kohtuotsusega määratud elukohta, on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja korduvalt kannatanu suhtes lähenemiskeeldu. Kohtumäärus jõustus 11.10.
2. 11.11.2022 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande M. Kägo karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu jätkuvalt rikub registreerimiskohustust, ta ei ole asunud elama kohtu määratud elukohta, hooldusalune on samuti jätkanud lähenemiskeelu rikkumist kannatanu suhtes ning ta ei ole ka pöördunud sõltuvusravile. AS Lõuna-Eesti Haigla 15.11.2022 päringuvastusest nähtub, et M. Kägo ei viibi Lõuna-Eesti Haiglas statsionaarsel ravil. Ta käis 12.10.2022 vaimse tervise õe vastuvõtul ning alustas osalemist programmis "Kainem ja tervem Eesti". Peale seda visiiti ei ole isik haigla infosüsteemi andmetel teenuseid saanud. Kriminaalhooldusametnik edastas 25.11.2022 kohtule teabe, et M. Kägo on statsionaarsel ravil Võru Haiglas alates 17.11.2022, milline informatsioon nähtub ka AS Lõuna-Eesti Haigla 18.11.2022 päringuvastusest. 06.12.2022 Lõuna-Eesti Haigla päringuvastuse kohaselt M. Kägo pöördus Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonda ravile "Kainem ja Tervem Eesti" programmi raames kainuse sissejuhatamiseks ja raviplaani koostamiseks. Haiglaravi lõpetamine sõltub isiku terviseseisundist. Patsient vajab peale haiglaravi lõppemist ambulatoorset ravi pikema ajaperioodi vältel, esialgne ravi pikkus on planeeritud üks aasta. Patsiendil on diagnoositud: XXX - XXX ning XXX - XXX. Patsiendile on raviks määratud nõustamisseansid, XXX ja XXX. Samuti on määratud alkoholi tarvitamise keeld. 27.12.2022 Lõuna-Eesti Haigla päringuvastuse järgi M. Kägo kirjutati LEH psühhiaatriaosakonnast välja neljapäeval, s.o 22.12.2022, kodusele ravile. Isik jätkab ambulatoorselt programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõttudega. 24.01.2023 andis M. Kägo maakohtule teada, et kuna ta on XXX ja sõltub vaid ühistranspordist, siis ta kuidagi Tartusse kohtuistungile ei jõua. Isik oli enda sõnul 5 nädalat Lõuna-Eesti haiglas ning nüüd 6-12 kuud statsionaarsel ravil tugevate ravimite ja teraapiaga. Välja kirjutati ta 23.
3. 20.02.2023 edastas M. Kägo maakohtule e-kirja, mille kohaselt ta küsib, kuidas peaks edasi toimima ja soovib konkreetsust. Enda sõnul andis ta XXX, lasi end end peaaegu aasta 2 "peedistada", organiseeris ja tegi XXX elamise korda, viis ja tõi neid XXX, osales XXX eest koosolekutel - tegi kõik. Isik ka tunnistab endal probleemi alkoholiga. 21.02.2023 kriminaalhoolduse päringuvastusest nähtub, et M. Kägo esitas taotluse elukoha vahetamiseks 05.07.
4. Elukoha kontroll tehti 14.07.2022 aadressil XXX. Korter on 2toaline ja asub kõigi mugavustega renoveeritud majas. Korteris käib remont. Kõige rohkem on tööd vannitoas ja köögis. R. A. arvas, et veel läheb vähemalt kuu aega, kuni saab sisse kolida. Edaspidi on plaanis koostada üürileping, maksta tuleb ühe kuu eest XXX eurot üüri, lisaks kommunaalkulud. Tagatisraha soovitakse saada ühe kuu üürisumma ulatuses. Teisi üürnikke peale M. Kägo korterisse võtta pole plaanis. Kui remont saab valmis, sobib elukoht kriminaalhoolduse läbiviimiseks. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles M. Kägo ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Hooldusalune ei ela temale kohtuotsusega määratud elukohas XXX, vaid perekonna kinnistul XXX. Isik on kahel korral rikkunud kontrollnõudeid.
5. veebruaril pidi M. Kägo tulema kriminaalhooldaja vastuvõtule, kuid ei tulnud ja ei teavitanud ka mittetulemise põhjusest. Hooldusalusel samuti ei ole võimalik käia käitumiskontrollis transpordi puudumise tõttu. Hooldust prooviti Põlvasse üle viia, kuid see ei olnud võimalik. Isik ei ole uut taotlust elukoha muutmiseks esitanud. Elukoha muutmiseks on piisav üürileping ja omaniku nõusolek. M. Kägo rikkumised on süstemaatilised. Haiglale tehtud päringutest ei nähtunud isiku haiglas viibimine. On jätkunud ka suhtlemine kannatanuga, kuigi süüdimõistetul on suhtlemiskeeld. Narkootiliste ainete tarvitamist tuvastatud ei ole. Peale viimast ettekannet on süüdimõistetu registreerimiskohustust rikkunud kümme korda. Seetõttu ei ole võimalik ka lisakohustusi määrata. M. Kägo selgitas, et praegu on tema elukoht XXX. XXX tänava elukohas on vannitoa remont tegemata. XXX ei anna maakodusse sissekirjutuseks aga luba. Notari juures on asjad pooleli. Isikul ei ole enda sõnul võimalik Tartus kriminaalhooldusel käia. Kui Põlvas saaks sissekirjutuse korda, saaks M. Kägo Põlvas kriminaalhooldusel käia. M. Kägol on tema sõnul tekkinud Põlvasse ka teise elukoha võimalus ning talle on pakutud elamis- ja töökohta ka XXX. Süüdimõistetu saab eluaseme Põlvasse hankida kahe nädala jooksul. M. Kägo on otsinud tööd ja korterit – ta ei soovi vangistuses viibida. Lisaks täidab ta kontrollnõudeid. Kohtu seisukoht

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud teise erakorralise ettekande, sest M. Kägo rikkus 28.09.2022, 03.10.2022, 10.10.2022, 17.10.2022, 24.10.2022, 28.10.2022, 07.11.2022 ja 10.11.2022 registreerimiskohustust. Kriminaalhooldajal ei olnud võimalik süüdimõistetult seletuskirja võtta, sest isik ei käi registreerimistel ja ei ole ka eelnevalt teavitanud ametnikku mittetulemise põhjustest. Telefonivestluse kohaselt oli hooldusalune enda sõnul haige, aga arstitõendit ei ole ta ametnikule selle kohta esitanud. 17.10.2022 kriminaalhooldaja helistas M. Kägole ja selgus, et tema ravi jätkub väidetavalt Võru Haiglas, aga arstitõendit hooldusalune selle kohta ei esitanud. 24.10.2022 ei olnud süüdimõistetu ametnikule ka telefoni teel kättesaadav. 31.10.2022 seletuskirjast selgub, et isik oli kodus, kuna tal olid suured valud ja palavik, aga arstitõendit ei ole hooldusalune esitanud. 28.10.2022 puudumisega seonduvast 31.10.2022 seletuskirjast nähtub, et hooldusalune oli maal ja eelneval päeval kokku lepitud transport ei jõudnud õigeks ajaks talle järgi. 07.11.2022 ja 10.11.2022 ei olnud süüdimõistetu 3 telefonitsi kättesaadav. 25.10.2022 sai kriminaalhooldaja e-kirja, mille kohaselt kannatanu sõnul M. Kägo saadab endiselt talle kirja teel erinevaid nõudmisi ja rikub lähenemiskeeldu. Seletuskirja ei olnud M. Kägolt võimalik võtta, sest isik ei käi registreerimistel. Kohtuotsusega määratud elukohas mitteelamist põhjendab süüdimõistetu 31.10.2022 kirjalikus seletuses sellega, et prokuröri poolt edastatud info XXX kohta oli ebamäärane ja ta nõustus kokkuleppemenetluses sellega vaid põhjusel, et oli tol hetkel kergesti mõjutatav. M. Kägo ei ole alates kriminaalhoolduse algusest, s.o 28.06.2022 asunud elama kohtuotsuses kindlaks määratud elukoha-aadressile ja ta ei ole ka esitanud elukoha vahetamiseks avaldust kriminaalhooldusosakonnale. M. Kägo ei ole samuti asunud täitma Tartu Maakohtu 23.09.2022 määrust ning ei ole pöördunud enda poolt valitud raviasutusse alkoholisõltuvusravi määramiseks ja asunud läbima määratud sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. Rikkumiste kohta ei ole kriminaalhooldusametnik saanud kirjalikke seletusi võtta, sest süüdimõistetu ei käi registreerimistel. Erakorralisest ettekandest nähtub samuti, et M. Kägoga on kokku aset leidnud ainult kolm registreerimist. Registreerimiskohustuse täitmisega saab süüdimõistetu väga halvasti hakkama, sest ta on seda rikkunud 13 korral ja talle on koostatud kaks kirjalikku hoiatust. M. Kägo ei ela kohtu poolt määratud elukohas – süüdimõistetu ei ole saanud luba elukoha vahetamiseks. Hooldusaluse sõnul elab ta jätkuvalt XXX juures aadressil XXX. 25.10.2022 sai ametnik ekirja, millest selgus, et kannatanu sõnul M. Kägo saadab endiselt talle kirja teel erinevaid nõudmisi. M. Kägo teatas, et ta pöördub psühhiaatri vastuvõtule oktoobris, aga vastavat dokumenti ei ole ametnikule esitatud. Kriminaalhooldajale teadaolevalt ei ole M. Kägo enda poolt valitud raviasutuses alkoholisõltuvusravi määramiseks aega kokku leppinud ning asunud läbima sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. Väidetavalt on isik asunud tööle, kuid töölepingut ta ei ole kriminaalhooldajale esitanud. E-kirja teel on M. Kägo soovinud ka registreerimisaegu muuta ja kaebab registreerimiskohustuse täitmise sageduse üle ning soovib, et kriminaalhooldusametnik vahendaks süüdimõistetu ja kannatanu vahelist suhtlemist. M. Kägo alkoholitarvitamist on kontrollitud neljal korral ja üks tulemus osutus positiivseks. Narkootikumide tarvitamist on kontrollitud samuti neljal korral ning tulemused olid negatiivsed. Süüdimõistetu on ametnikule tunnistanud, et tema impulsiivne käitumine on toonud kaasa käitumiskontrolli nõuete korduvaid rikkumisi. Kohtumistel kriminaalhooldusametnikuga käitub isik korrektselt, aga infot oma tegemiste kohta annab jätkuvalt puudulikult. Süüdimõistetule hoolduskava ja riskihindamise koostamine on korduvate registreerimiskohustuste rikkumiste tõttu edasi lükatud. Eelnevale tuginedes on kriminaalhooldus olnud väga probleemne. Ametniku hinnangul takistab kriminaalhoolduse teostamist asjaolu, et M. Kägo kuritarvitab alkoholi ja lisaks suurendab alkoholi tarvitamine uue kuriteo toimepaneku riski. Eelnevale tuginedes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata ärakandmata karistus täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub nagu M. Kägo ei saaks Tartus kriminaalhoolduses kohal käia, kuna elab XXX. Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse, pöörata karistus täitmisele, juurde, sest rikkumised on süstemaatiliselt jätkunud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et M. Kägo on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, ta ei ela kriminaalhoolduse algusest peale kohtu poolt määratud elukohas ja ta on ka rikkunud kannatanu suhtes lähenemiskeeldu. Küll aga on süüdimõistetu pöördunud ja seni allunud pikaajalisele ambulatoorsele ja statsionaarsele alkoholisõltuvusravile – selle eest tuleb M. Kägo tunnustada. Ta on ka ise endal alkoholiprobleemi esinemist tunnistanud. Narkootikumide tarvitamist hoolduse vältel tuvastatud ei ole. Samas kohtu seisukohalt on erakorralisest ettekandest siiski tuvastatav, et M. Kägo ei allu tegelikult kriminaalhooldusele. Kohtuistungil on samuti selgunud, et registreerimiskohustuse rikkumised on jätkunud ka peale erakorralise ettekande esitamist. Uut taotlust elukoha vahetamiseks süüdimõistetu kriminaalhooldajale esitanud ei ole. Viimane taotlus jäeti seoses tulevase elukoha remondiga rahuldamata. Siinkohal on oluline ka ära märkida, et M. Kägo ei 4 ole viimase 6-7 kuu jooksul esitanud ametnikule uut taotlust elukoha vahetamiseks. Seega ei saa kohus ka isiku kohtuistungil avaldatut, et tal on võimalik nüüdsest kahe nädala jooksul XXX endale uus elukoht leida ja isegi kolida XXX, tõesena. Kohus taunib M. Kägo selle eest, et ta just kohtuistungil on hakanud väitma, et saab enda elukohta muuta, kuigi mitme kuu vältel senini ta selleks valmidust üles näidanud ei ole. Hooldusaluse käitumist kriminaalhoolduse ajal tuleb hinnata kogumis. Süüdimõistetu on oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Ettekande alusena esitatud rikkumisteks mõjuvaid põhjusi ei esinenud. Transpordi planeerimine peab olema selliselt korraldatud, et süüdimõistetu saab tulla õigel ajal registreerimisele, liiati, et kohtuotsuse kohaselt peaks M. Kägo elama üldsegi XXX , milline elukoht temale kohtuotsusega määrati, mitte XXX. XXX elamiseks ei ole süüdimõistetule luba antud. Terviseprobleemide tõendamiseks tuleb esitada kriminaalhooldajale korrektne arstitõend koos konkreetse põhjendusega, miks ei olnud registreerimisele tulek võimalik. Mitte kõik terviseprobleemid aprioorselt ei tähenda seda, et näiteks registreerimiskohustuse täitmine oleks hooldusalusel võimatu. Kohtu seisukohalt M. Kägo senisest käitumisest kriminaalhoolduse vältel selgelt nähtub, et ta ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et käia korralikult registreerimistel, elada kohtu poolt määratud elukohas ja lõpetada kannatanuga suhtlemine. Et M. Kägo on kannatanuga suhtlemist jätkanud, on ta ka ise kinnitanud – samas lähenemiskeeld on süüdimõistetule järgimiseks, mis iganes põhjused selle rikkumiseks ei ole asjakohased. Süüdimõistetu senise käitumise tõttu ei ole olnud ka võimalik koostada isikule hoolduskava ja riskihindamist, sest M. Kägo ei ole ilmunud regulaarselt ametniku vastuvõttudele. Seega on pikema ajavahemiku jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kuna kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-22-690 on jõustunud, ei saa süüdimõistetu hakata enda karistamise viisi ise korraldama, sh valida omal äranägemisel endale ametniku loata elukohta – väited tema mõjutamisest kohtueelses menetluses on paljasõnalised, tõendamata ja seega ainetud. M. Kägo oli kokkuleppemenetlusega nõus ja järelikult nõustus ka selles kirja pandud tingimustega, mis said kinnitatud kohtuotsusega. Kokkuleppe sõlmimisel osales ka kaitsja. Kohtu hinnangul suure tõenäosusega rikkumised jätkuvad ka edaspidiselt, sest M. Kägol on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. Tema käitumist ei ole õiguskuulekamaks muutnud ka varasemalt šokivangistuse (7 kuud) ärakandmine. Järelikult temale mõistetud karistus soovitud mõju ei omanud, sest M. Kägo ei ole enda senise käitumise muutmisest huvitatud või selleks piisavalt motiveeritud. Kuigi M. Kägo on osalenud alkoholisõltuvusravil ja ka hetkel ilmselt jätkab sellega, siis teeb ta seda siiski eelkõige enda tervise heaks ning see ei muuda juba tuvastamist leidnud mitmeid rikkumisi olematuks. Ka elukoht XXX määrati M. Kägole just seetõttu, et süüdimõistetu hakkaks ennast ravima, kuid mitme kuu vältel M. Kägo siiski ei asunud kohtu poolt määratud elukohta elama ja ka ravile mitte. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ja seega ka karistuse kandmine vabaduses ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine M. Kägo käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Ainult ravikohustuse täitmine ei tähenda kriminaalhoolduse positiivset läbimist, alluda tuleb ka teistele kohtulahendis sätestatud nõuetele. Seda aga M. Kägo veidi enam kui 8 kuu vältel teinud ei ole. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi M. Kägo kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. M. Kägo ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. Kuigi vangistus ei pruugi M. Kägo käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe), siis saadab see ühiskonnale signaali, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, 5 lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kui süüdimõistetu kriminaalhooldusele ei allu ja hakkab ise enda karistuse kandmise viisi dikteerima (nt loata elukohta valimine, registreerimiskohustuse täitmise sageduse üle kaebamine jms), ei ole enam tingimisi karistusena mõistetud vangistuse kandmine vabaduses võimalik. Süüdimõistetu on kohustatud kriminaalhoolduse ajal alluma kriminaalhooldusametniku korraldustele ja kohtuotsusega seatud kriminaalhoolduse nõuetele. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele M. Kägole Tartu Maakohtu 08.06.2022 otsusega nr 1-22-690 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 28 päeva vangistust. M. Kägo karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 6