Obsah (7)

§ 172§ 75§ 667§ 521§ 663§ 173§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-4058 Kohtuasi X avaldus

) § 423 lg 1 p 13 kohaselt läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda (

§ 172lg 1, 3).

8. Eesti-Vene õigusabilepingu art 37 p 1 sätestab, et vastavalt art 35 p-le 1 võib pädev eestkosteja hooldusorgan eestkoste ja hoolduse üle anda teise lepingupoole vastavatele organitele, kui eestkoste- või hooldusaluse isiku elu- või asukoht või vara asub selles riigis. Üleandmine kehtib ainult juhul, kui järelepärimise saanud organ annab nõusoleku võtta vastu eestkoste või hooldus ning informeerib sellest järelepärimise esitanud organit. Eeltoodust tuleneb, et Venemaa eestkosteorgan võib anda eestkoste üle Eesti eestkosteorganile, kui Eesti eestkosteorgan on sellega nõus. Kohtule on

§ 75

lg 1 sätestatud kontrolli käigus ilmnenud, et Venemaa eestkosteorgan ei ole andnud nõusolekut anda eestkoste üle Eesti eestkosteorganile, mistõttu ei ole Eesti kohus pädev omal algatusel üle võtma puudutatud isiku I eestkostet, mistõttu tuleb jätta avaldus läbi vaatamata. Määruskaebus

1. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning saata asi maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
2. Puudutatud isiku I esindaja leiab, et avaldaja avalduse läbi vaatamata jätmine oli põhjendamatu. Tegemist on kõrges vanuses isikus isikuga, kellel puudub võimekus oma elu korraldada, teha rahalisi tehinguid (sh pisitehinguid) ja ametiasutustes oma asju ajada. Puudutatud isiku I alaline elukoht on aastakümneid olnud Eestis, ka töökoht. Puudutatud isik I saab Eestis sotsiaalabiteenuseid ja arstiabi vaatamata kodakondsusele.
3. Maakohus kohaldas 23.08.2022 määrusega omal algatusel isiku suhtes ajutist eestkostet ja määras ajutise eestkostja kuueks kuuks. Kohtul oli võimalik peale 23.02.2023 kohaldada esialgset õiguskaitset korduvalt ja seada puudutatud isiku I üle ajutine eestkoste uuesti, tähtajaga kuni kuus kuud. Ajutise eestkoste korduvaks seadmiseks seadus piiranguid ette ei näe. On mh üldteada, et Venemaa Föderatsiooni pädev justiitsasutus vastab kõikidele Eestist saadetud päringutele ja nõuetele ülipika ooteajaga.
4. Määruskaebuses esitas puudutatud isiku I esindaja esialgse õiguskaitse taotluse puudutatud isikule I ajutise eestkoste määramiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning kohtuasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule

§ 667lg 2 alusel.

Määruskaebus rahuldatakse.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus selle kohta, et asi ei allu Harju Maakohtule, on ennatlik, sest rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud ei ole veel käesolevaks ajaks lõplikult selgunud. Ringkonnakohus nõustub, et kohtualluvuse määramisel tuleb kohaldada maakohtu poolt kohaldatud õigusabilepingu sätteid ja maakohus tegi asjakohaselt 18.11.2022 pöördumise läbi Eesti Justiitsministeeriumi Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile. Samas ei ole maakohus pöördumise tegemisel arvestanud, et suhtlus konkreetsete riikide vahel ei pruugi toimuda nii tempokalt kui Euroopa Liitu kuuluvate 3 2-22-4058 naaberriikidega. Ringkonnakohus on veendunud, et üks kuu päringule vastamiseks (hiljemalt 18.12.2022 nagu määras maakohus) ei ole suhtluses Vene riigiga piisav. Kolleegiumile teadaolevalt tuleb arvestada vähemalt 8 kuuga, seejuures võib olla vajalik teha korduvaid päringuid. Praeguses asjas nähtub kohtute infosüsteemist (vt maakohtu 23.02.2023 e-kiri Justiitsministeeriumile), et tõlgitud kohtumäärus koos kaaskirjaga olid saadetud postiga Justiitsministeeriumile alles 27.12.2022 (seega isegi peale Vene poolele vastamiseks antud tähtaega), mistõttu 23.02.2023 seisuga vastuse eeldamine ei olnud mõistlik ega realistlik. Maakohtul tuleb tsiviilasja edasises menetluses saata Vene riigile uus asjakohane päring ja arvestada vastamiseks vajalike realistlike tähtaegadega. Vajadusel tuleb teha korduvaid päringuid. Kohtu kaitse eestkostet vajavale alaliselt Eestis elavale isikule peab olema tegelik ja sisuline, mitte formaalne.
2. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et maakohus tõlgendas õigusabilepingu art 36 p 2 põhjendamatult kitsalt. Viidatud säte annab praeguses asjas Eesti eestkoste- ja hooldusorganile võimaluse ise rakendada edasilükkamatutel juhtudel vajalikke abinõusid. Kolleegiumi arvates tuleks viidatud artikli mõttes edasilükkamatute juhtudena mõista mh olukorda, kus isikul on diagnoositud raske dementsus, mistõttu ei ole ta suuteline oma elu korraldama ega adekvaatselt asjadest aru saama ilma kõrvalise abi ja toetuseta igapäevaelus, kuid asjakohase teabe saamine tema kodakondsusekohasest riigist viibib. Sellises olukorras on Eesti kohtul õigus esialgse õiguskaitse abinõuna rakendada

§ 521lg-s 1 sätestatud ajutist eestkostet ka korduvalt.

Arvestades puudutatud isiku I reaalset vajadust eestkostele, on maakohtul võimalik kuni Venemaalt vastuse saamiseni peale kuue kuu möödumist ajutist eestkostet pikendada ka kuni ühe aastani (

§ 521lg 5 teine lause), kuna praeguses asjas on eksperdiarvamus olemas.

16. Ühtlasi märgib kolleegium, et määruskaebus sisaldab taotlust esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning avaldaja ajutiseks eestkostjaks määramiseks (

§ 521lg 1).

Kuna taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks oli esitatud ajal, mil kaebus oli

§ 663

mõttes maakohtu menetluses, tuli esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse osas seisukoht võtta maakohtul. Maakohus on jätnud enne kaebuse

§ 663

lg 5 alusel ringkonnakohtule edastamist esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse ekslikult lahendamata. 17. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja maakohtule tagasi edasiseks menetlemiseks, sh esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks. 18.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. 19. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee

§ 427

esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa ringkonnakohtu määruse peale maakohtu määruse tühistamise ja asja samale maakohtule menetluse jätkamiseks saatmise kohta määruskaebust esitada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.02.2018 määrus nr 2-14-7385, punkt 13). (allkirjastatud digitaalselt) 4