Obsah (23)

§ 6182§ 175§ 663§ 657§ 667§ 475§ 477§ 6184§ 662§ 329§ 331§ 238§ 654§ 172§ 173§ 24§ 171§ 174§ 652§ 177§ 6186§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-16353 Kohtuasi RJ

) § 172 lg 1 ja lg 7 järgi avaldaja kanda, kuna tema on menetluse põhjustanud, menetlus toimus avaldaja huvides ja avaldaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. Puudutatud isikute esindaja tehtud menetlustoimingud on olnud vajalikud, esindaja on neid teinud kohtu nõudmisel ja tähtaegselt. Puudutatud isikud on võtnud endale ühise esindaja ja sellega optimeerinud õigusabikulusid juba ise, esindaja on kohtumenetluses tegutsenud konstruktiivselt. Tegemist ei ole küll õiguslikult keeruka menetlusega, kuid puudutatud isikute esindaja on vastanud korduvatele hagi tagamise taotlustele, esitanud aktiivselt tõendeid ning osalenud vaatluse läbiviimisel. Maakohtu hinnangul on menetluskulude hüvitamise taotlus põhjendatud, tuleb rahuldada ja avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõista 4055,04 eurot õigusabikulude eest ning viivis alates kohtulahendi jõustumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes Harju Maakohtu
2. märtsi 2022 määrus tühistada ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta puudutatud isikute XX–XXII kanda. 6.
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ja menetlusnorme oluliselt rikkunud, mille tulemusel on kohus jõudnud ebaõige lahenduseni. Avaldaja hinnangul peab kinnistule juurdepääsu määramisel olema lähtekohaks kehtiv detailplaneering. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 2 ja 3 ning seeläbi ekslikult leidnud, et avaldajal ei ole õigust nõuda detailplaneeringu alusel juurdepääsu kindlaksmääramist ning avaldaja saab rajada Kõnnu tn 3a kinnistule uue juurdepääsu. Ajalooliselt on juurdepääs Kõnnu tn 3a kinnistule toimunud üle Kõnnu tn 1a, 1, 3 ja T2 kinnistute. Selle on tuvastanud ka maakohus asjas läbi viidud vaatlusel. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et detailplaneeringuga määrati juurdepääs Kõnnu tn 3a kinnistule läbi Kõnnu tn T2 transpordimaa. Sissepääs Kõnnu tn 3a kinnistule on ajalooliselt asunud praeguse Kõnnu tn 3 kinnistuga piirnevas küljes. Detailplaneeringu lisaks olevast plaanist nähtub, et Kõnnu tn 3a kinnistu sissepääs on jäetud sama koha peale ja ligipääs sissepääsule on võimalik üksnes läbi Kõnnu tn T2 kinnistu. Seega kaotati detailplaneeringuga avaldaja ajalooline juurdepääs oma kinnistule, kuid loodi uus juurdepääs. Tallinna linn on praeguses asjas
4. jaanuaril 2022 esitatud arvamuses selgitanud, et detailplaneeringuga määrati juurdepääs nii Kõnnu tn 1a ja 3 kui ka 3a kinnistutele liiklusmaalt Kõnnu tn T
5. Avaldaja leiab, et kui detailplaneeringuga on määratud kindlaks juurdepääsud, on isikul õigus esitada detailplaneeringu alusel nõue kinnistule juurdepääsõiguse seadmiseks. 6.
6. Maakohus on avaldaja hinnangul asunud ekslikule seisukohale, et avaldajal puuduvad takistused rajamaks Kõnnu tn 3a kinnistule juurdepääs otse Kõnnu tänavalt. Avaldaja ei saa rajada juurdepääsu erinevalt detailplaneeringuga kindlaks määratud juurdepääsust. Avaldaja ei pea taotlema kehtiva detailplaneeringu muutmist, kuivõrd avaldajale sobib detailplaneeringuga määratud juurdepääs ja selle tõttu oli ta ka nõus ajaloolisest juurdepääsust loobuma. Kõnnu tn 3a kinnistule puudub muu juurdepääs, st Kõnnu tn 3a majandamiseks ja kinnistul elamiseks on taotletav juurdepääs hädavajalik. Avaldaja perekonnas on erivajadustega laps, keda peab saama transportida autoga avaldaja kodu ukseni. 6 2-21-16353 6.
7. Detailplaneeringu koostanud arhitekti MT selgituste kohaselt jäi tulenevalt olemasoleva pinnastee kinnistuni Viljandi mnt 27a likvideerimisest olemasolev sissepääs Kõnnu tn 3a kinnistule alles kui lähim sissepääs elamule koos võimalusega parkida omal krundil ning uue sissepääsu rajamine krundile Kõnnu tänavalt ei olnud otstarbekas. Samuti on arhitekt MT selgitanud, et Kõnnu T2 puhul on tegemist transpordimaaga, mis on tupiktee ja mis peab lõppema operatiivautode (päästeamet) ümberpööramise võimalusega. 6.
8. Maakohus on rikkunud

§ 6182lg-t 1 ning kaasanud kinnisasja omanikena menetlusse ekslikult korteriomanikud.

Sellest tulenevalt on maakohus rikkunud ka

§ 175

lg-t 1 ja § 176 lg-t 8 ning lugenud puudutatud isikute menetluskulud ekslikult põhjendatuks kogu ulatuses. Maakohus ei võimaldanud avaldajal puudutatud isikute menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitada. Maakohus ei ole puudutatud isikute menetluskulude põhjendatust hinnanud. Kuigi avaldaja esitas maakohtu menetluses taotlusi, ei mõjutanud see puudutatud isikute menetluskulusid, sest kohus ei küsinud taotluste osas viimaste seisukohta. Avaldajal on seaduse järgi õigus taotlusi esitada ja kasutada seeläbi oma menetlusõigusi. Puudutatud isikute menetluskulud on suured maakohtu tegevuse tõttu, sest kohus sisustas puudutatud isikud valesti, mis tõi kaasa ka täiendavate menetlusdokumentide esitamise puudutatud isikute esindaja poolt. Maakohus ei ole hinnanud puudutatud isikute menetluskulude põhjendatust. 6.

1. Maakohus on rikkunud põhiseaduse (PS) § 146, kuivõrd kohus ei suutnud näida asja lahendamisel erapooletuna. Kuigi avaldaja esitas hulgaliselt tõendeid, millest nähtus selgelt puudutatud isikute pahatahtlik suhtumine avaldajasse ning pooltevaheline konfliktne olukord, mis vajanuks kohtumenetluse ajaks reguleerimist, jättis kohus esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, mis võimaldas puudutatud isikutel kohtumenetluse ajal avaldajale juurdepääsu oma kodule takistada. Samuti tekitasid puudutatud isikud sel ajal avaldajale varalist kahju. Kohtu erapooletus nähtub ka asjaolust, et kohus ei lubanud avaldajal esitada vastuväiteid puudutatud isikute menetluskuludele ja mõistis need täielikus ulatuses avaldajalt välja. 6.
2. Avaldaja
3. septembril 2022 esitatud seisukoha järgi kaasneksid avaldajale uue, otse Kõnnu tänavalt lähtuva juurdepääsu rajamisega olulised kulutused. Uue juurdepääsu tee rajamiseks peaks avaldaja ehitama nii uue värava kui ka tee, sh likvideerima olulises osas Kõnnu tn 3a kinnistu haljastuse ning kastmissüsteemi. Kuivõrd avaldajal on vajalik pääseda sõidukiga otse kinnistul asuv elumajani, sh maja ees asuvate vee- ja kanalisatsioonisüsteemideni (avarii olukorras), peaks avaldaja lammutama kinnistule ehitatud kuuri ja selle esise terrassi ning kasvuhoone koos teras-betoon vundamendiga. Lisaks peaks avaldaja tegema kulutusi projekteerimistingimuste taotlemiseks või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. 6.
4. Kõnnu tn 3a kinnisasjale ei ole võimalik rajada teist juurdepääsu kui üle puudutatud isikute kinnisasja. Esiteks leiab avaldaja, et uue juurdepääsu rajamise välistab Tallinna linna seisukoht, mille järgi ei ole Kõnnu tn 3a kinnistu ümberplaneerimine ja haljastuse vähendamine põhjendatud ning eelistada tuleb detailplaneeringu kohast juurdepääsu lahendust. Teiseks on avaldaja kinnisasjale kavandatud maakütte kontuuri rajamine. Maakütte kontuur (st maasoojuspumba kontuuri pind) ei tohi jääda autode parkimiskoha alla, kuivõrd soojustorudele tekiks igikelts, mis kahjustaks omakorda süsteemi. Samuti langeksid seeläbi oluliselt maakütte kasutegurid. Kuigi maakütte torustiku paigaldamisel saab kasutada ka puurimismeetodit, on sellega kaasnevad kulutused oluliselt suuremad (ca 100 eurot jooksva meetri kohta, st kogu süsteemi paigaldus võib minna maksma rohkem kui 10 000 eurot, millele lisanduksid veel maakütte seadmete hinnad). 7 2-21-16353 6.
5. Juurdepääs Kõnnu tn 3a kinnistule üle Kõnnu tn T2 kinnistu on avaldajale hädavajalik, kuna avaldaja kodu soojustamine põhineb tahkeküttel. See eeldab kinnistule küttematerjali toomist, mis on võimalik üksnes läbi Kõnnu tn T2 kinnistu. Avaldaja puukuur asub Kõnnu tn 3 kinnistu poolses küljes, milleni ei ole võimalik Kõnnu tänavalt üle avaldaja kinnisasja aiamaa auto ja järelkäruga pääseda. Samuti puudub Kõnnu tn 3a kinnistu Kõnnu tänava poolses küljes auto ja järelkäru jaoks vajalik ligipääs. Samuti on avaldajal juurdepääsu Kõnnu tn 3a kinnistule vaja sõidukite parkimiseks. Avaldajal ei ole enam võimalik oma sõidukit Kõnnu tänava ääres, sh oma kodu ümbruses parkida. 6.
6. Puudutatud isikud teevad avaldajale takistusi juurdepääsutee kasutamiseks. Olenemata puudutatud isikute poolt tehtavatest takistustest kasutab avaldaja igapäevaselt oma kodule juurdepääsuks Kõnnu tn T2 kinnistut, kuivõrd muud võimalust avaldajal ei ole. Menetlusosaliste seisukohad
7. Puudutatud isikud paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Avaldaja esitas
2. juunil 2022 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Puudutatud isikud vaidlesid taotlusele vastu. Tallinna Ringkonnakohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse
3. juuli 2022 määrusega rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud poolte seni lahendamata taotlused. 11.
2. Avaldaja taotleb määruskaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lg 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna avaldaja on saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Puudutatud isikud taotlesid maakohtu menetluses asja lahendamist kohtuistungil. Maakohus kohtuistungit ei pidanud. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asi on

§ 475

lg 1 p 131 järgi hagita asi.

§ 477

lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuigi

§ 6184

lg 1 järgi arutab kohus üldjuhul avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asja suuliselt, ei tulene sellest sättest kohtuistungi korraldamise kohustust. Erinevalt hagimenetlusest, kus kehtib menetluse suulisuse põhimõte, on hagita menetluses kohtuistungi pidamine

§ 477lg 2 järgi erandlik.

Istungi korraldamise vajaduse üle otsustab kohus, kes ei ole seotud menetlusosaliste vastava taotlusega (Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2018, § 477 komm 3.4.2.b.). Riigikohus on selgitanud, et kui kohus otsustab lahendada hagita asja kirjalikult, on 8 2-21-16353 see küll lubatud, aga menetlusosalistele peab olema tagatud võimalus esitada enne asja lahendamist kõik oma väited, vastuväited ja tõendid (vt Riigikohtu

1. aprilli 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 p 17). Avaldaja on maakohtule ette heitnud tähtaja määramata jätmist vastuväidete esitamiseks puudutatud isikute
2. veebruari 2022 esitatud seisukohale ja menetluskulude nimekirjale. Maakohus teatas
3. veebruari 2022 kirjas, et korraldab vaatluse
4. veebruaril 2022, menetlusosalised saavad oma seisukohad esitada
5. veebruaril 2022 ja kohus teeb lahendi
6. märtsil
7. Arvestades, et maakohus otsustas vaatamata puudutatud isikute taotlusele asja lahendada kirjalikus menetluses, pidi maakohus tagama, et menetlusosalised saavad esitada kõik oma seisukohad ja vastuväited enne lahendi tegemist. Küll aga ei olnud avaldaja ise maakohtu menetluses kohtuistungi korraldamist palunud ning puudutatud isikute
8. veebruari 2022 seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga seoses sai avaldaja omapoolseid väited, vastuväited ja tõendid esitada määruskaebuses (

§ 662lg 3), millist võimalust on avaldaja ka kasutanud.

Puudutatud isikud, kes palusid maakohtu menetluses asja arutamist kohtuistungil, määruskaebemenetluses asja suulist arutamist ei ole taotlenud. Eeltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse lahendamine kohtuistungil ei ole vajalik ka vaatamata sellele, et maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses. 11.2. Avaldaja esitas koos määruskaebusega detailplaneeringu koostanud arhitekti MT ja avaldaja e-kirjavahetuse.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul on tõend asjakohane, mistõttu võtab ringkonnakohus e-kirjavahetuse asja materjalide juurde. 11.

1. Avaldaja esitas
2. septembri 2022 seisukohaga AIT-Nord OÜ pakkumise, City Kliima OÜ spetsialisti e-kirja, selgituse soojuspuuraugu rajamise kohta, kaks videot küttepuude toomise kohta läbi Kõnnu tn T2 kinnistu, foto parkimist keelavate tähiste kohta, video J. Koitlast ja küsitluse.

§ 329

lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Ringkonnakohus määras 27. septembri 2022 kirjaga menetlusosalistele tähtaja üksnes menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

§ 331

lg 1 järgi võib kohus ka §-s 329 sätestatu rikkumise korral menetleda avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi hilinenult esitatud tõendi võib kohus

§ 238

lg 3 p 3 alusel jätta vastu võtmata, võib menetlusosaline siiski määruskaebuse põhjendamiseks esitada

§ 662lg 3 järgi uusi asjaolusid ja tõendeid.

Seetõttu otsustab ringkonnakohus 30. septembril 2022 esitatud tõendite vastuvõtmise.

§ 238

lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohasteks ja lubatavateks tõenditeks, millega kohus asja lahendamisel arvestab, City Kliima OÜ spetsialisti e-kiri, videod küttepuude toomise kohta ja foto parkimist keelavate tähiste kohta, kuivõrd menetlusosalised vaidlevad mh selle üle, kas avaldajal on võimalik enda kinnisasjale pääseda ja seda teenindada ilma taotletavat juurdepääsu määramata. Ringkonnakohus jätab ülejäänud

1. septembril 2022 esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata, kuna need ei ole asjakohased. Maakütte paigaldamise võimalik maksumus ei ole vaidluse all ning avaldaja ei ole esitanud seisukohta, et määrata tuleks täiendav juurdepääs, kuivõrd vastasel juhul kaasnevad maakütte paigaldamisega olulised kulutused. Samuti ei puutu asjasse üksikute puudutatud isikute arvamused juurdepääsu määramise või 9 2-21-16353 kohtumenetluse kohta (
2. septembri 2022 lisad 7 ja 8). Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
3. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§ 654lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.

1. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu
2. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857 p 15; Riigikohtu
3. veebruari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161 p 17.1).
4. Maakohus jättis avalduse juurdepääsu määramiseks rahuldamata põhjusel, et täitmata on AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldus, kuivõrd avaldajal on olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
5. Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja kinnisasi külgneb avalikult kasutatava Kõnnu tänavaga, mille ääres paikneb avaldaja jalgvärav. Kuivõrd avaldaja hinnangul ei ole tema kinnisasjale sõidukiga juurdepääs tagatud ning detailplaneering on ette näinud juurdepääsu üle tänase Kõnnu tn T2 kinnistu, leiab avaldaja, et tal on õigus detailplaneeringu alusel nõuda, et Kõnnu tn 3a kinnisasjale määrataks juurdepääsuõigus üle Kõnnu tn T2 kinnisasja. 15.
6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et detailplaneering ei võimalda iseenesest määrata ilma asjast puudutatud isikute huve kaalumata ja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõude eelduseid kontrollimata puudutatud isikute XX–XXII kinnisasjale juurdepääsuteed. Kolleegium nõustub puudutatud isikutega, et detailplaneering ei tekita eraldiseisvat õiguslikku alust juurdepääsu nõudmiseks. Ka maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet juurdepääsu kasutamiseks ning detailplaneering ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Samuti on Riigikohus märkinud, et kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud, vaid seda saab otsustada üksnes kohus hagita menetluses (vt Riigikohtu
7. mai 2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-12 p 11). Seega tuli maakohtul ka praeguses asjas kontrollida, kas esineb alus juurdepääsu määramiseks Kõnnu tn 3a kinnisasjale üle võõra kinnisasja. Kuivõrd avaldaja kinnisasi piirneb avalikult kasutatava teega ehk tal on juurdepääs sellele olemas ning täitmata on seetõttu AÕS § 156 lg 1 esmane eeldus, ei oleks maakohus saanud kehtiva detailplaneeringu olemasolust hoolimata avaldaja avaldust rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda taolist tõlgendust ka avaldaja viidatud PlanS § 124 lg-d 2 ja
8. PlanS § 124 lg 3 kohaselt võib detailplaneeringu alusel seada kinnisomandile kitsendusi, kuid servituudi vajaduse märkimine kehtivas detailplaneeringus ei anna isikule nõudeõigust servituudi seadmiseks teise kinnistu omaniku keeldumise korral – ka kehtiva detailplaneeringu olemasolul on servituudi seadmise eelduseks isikute kokkulepe või kokkuleppe mittesaavutamisel kohtulahend (vt Tallinna Ringkonnakohtu
9. oktoobri 2019 otsus haldusasjas nr 3-18-715 p 13). 10 2-21-16353 Lisaks märgib kolleegium, et nõustuda ei saa avaldaja väitega, et kehtiv detailplaneering näeb ette Kõnnu tn 3a kinnisasjale juurdepääsu üle Kõnnu tn T2 kinnistu. Detailplaneeringu seletuskiri ei lahenda ega ka käsitle Kõnnu tn 3a (detailplaneeringus Viljandi mnt 27a) juurdepääsu. Detailplaneeringu kohaselt on juurdepääs moodustatavatele kruntidele pos 1 ja 3 ette nähtud ainult Kõnnu tänavalt planeeritava uue juurdesõidu tee kaudu, juurdepääs krundile pos 2 otse Kõnnu tänavalt (I kd, tl 14 pöördel). Olemasolev pinnastee, mis kulgeb üle oleva kinnistu Viljandi mnt 27-ni, kuulub likvideerimisele, juurdepääs kinnistule Viljandi mnt 27 saab olema Kumne tänavalt (I kd, tl 14 pöördel). Kõnnu tn 3a kinnisasi, mis oli varasemalt Viljandi mnt 27a, on detailplaneeringus tähistatud kui pos 7 (I kd, tl 11). Detailplaneeringust nähtuvalt on selles reguleeritud juurdepääsusid nendele kinnisasjadele, mis detailplaneeringu alusel moodustati ja Viljandi mnt 27 kinnisasjale, milleni pääsemiseks vajalik pinnastee likvideeriti. Avaldaja esitas koos määruskaebusega e-kirjavahetuse detailplaneeringu koostanud arhitekti MTiga, kelle sõnul olemasoleva pinnastee kinnistuni Viljandi mnt 27a likvideerimise tõttu jäi olemasolev sissepääs kinnistule alles kui lähim sissepääs elamule koos võimalusega parkida omal krundil ning uue sissepääsu rajamine krundile Kõnnu tänavalt ei olnud otstarbekas (II kd, tl 70 pöördel). Detailplaneeringu järgi kaotas aga üksnes Viljandi mnt 27 pinnastee likvideerimisega juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (I kd, tl 14 pöördel) ning tänase Kõnnu tn 3a kinnisasja juurdepääsu või servituudi küsimust ei ole detailplaneeringus lahendatud. Detailplaneeringus on eraldi käsitletud tänaste Kõnnu tn 1a ja Kõnnu tn 3 juurdepääsu mööda planeeritavat transpordimaad (Kõnnu tn T2), kuid tänase Kõnnu tn 3a juurdepääsu detailplaneering ei reguleeri. Seetõttu ei saa vaatamata arhitekti selgitustele jõuda järeldusele, et detailplaneering näeb ette juurdepääsu Kõnnu tn 3a kinnisasjale üle Kõnnu tn T2 kinnisasja. 15.
10. Teiseks märgib kolleegium, et põhjendatud on avaldaja väited selle kohta, mis puudutavad kinnisasja kasutamist sõidukiga, kuivõrd vastavalt Riigikohtu praktikale peab üldjuhul elamiseks kasutatavale kinnisasjale olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääs (vt Riigikohtu
11. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 p 22). Teisalt, kuigi Kõnnu tänavalt pääseb praegusel ajal avaldaja kinnisasjale üksnes läbi jalgvärava, ei ole sõidukiga juurdepääsu puudumine aga avaldajast sõltumatu takistus kinnisasja kasutamiseks, vaid avaldajal on eelduslikult võimalik vajadusel vastav sissepääs enda kinnisasjale rajada. 15.2.
12. Kolleegium ei saa nõustuda avaldaja väidetega, et sõidukiga juurdepääsu rajamine otse Kõnnu tänavalt avaldaja kinnisasjale ei ole võimalik. Tallinna linn on selgitanud, et detailplaneeringust erineva juurdepääsu lahenduse elluviimiseks võib tekkida vajadus kehtivat detailplaneeringut täpsustada projekteerimistingimustega või kehtiv detailplaneering kehtetuks tunnistada. Seega ei ole õiguslikult välistatud sõidukiga juurdepääsu rajamine Kõnnu tn 3a kinnisasjale Kõnnu tänavalt, vaid selleks tuleb teha täiendavaid toiminguid. Vaatluse protokollist nähtub, et Kõnnu tn 3a kinnisasja Kõnnu tänava äärses küljes on kinnistu piirist kuni kasvuhooneni umbes 12 meetrit ja kummalgi pool puud ja seda ümbritsevast rajatisest ruumi ca 10 meetrit (I kd, tl 171 pöördel). Maakohus on ka vaidlustatud määruse p-s 14 märkinud, et vaatluse käigus selgus, et avaldaja kinnistul on piisavalt ruumi autovärava ja parkimiskohtade rajamiseks Kõnnu tn poolelt kinnistu piiril ning olemasolev haljastus, mida ei ole võimalik kergelt ümber paigutada (nt viljapuud), jätavad aias piisavalt ruumi, et rajada parkimiskohad ja värav kas ühele või teisele poole protokolli lisas oleva kaardil märgitud puud. Muu haljastus, hekk ja ilupõõsad on kergesti ümberpaigutatavad taimed. Seega on ka faktiliselt võimalik avaldaja kinnisasjale ilma puudutatud isikute XX–XXII kinnisasja kasutamata sõidukiga juurdepääs tagada. Eeltoodut ei kummuta avaldaja seisukoht, et sõidukiga Kõnnu tänavalt juurdepääsu rajamine avaldaja kinnisasjale on välistatud maakütte kontuuri kavandamise tõttu. Avaldaja on väitnud ja City Kliima OÜ e-kirjaga (II kd, tl 173) tõendanud, et maakütte kontuur ei tohi jääda autode parkimiskoha alla, kuivõrd soojustorudele tekiks jää. 11 2-21-16353 Siiski ei järeldu avaldaja seisukohast, et nt avaldaja kinnisasjale Kõnnu tänava äärde parkimiskohtade rajamise tõttu ei saaks maakütet üldse paigaldada, samuti et see tingiks vältimatult kallima puurimismeetodi kasutamise. Ka juhul, kui parkimiskohtade loomine Kõnnu tn 3a kinnisasja praegusele aiamaale takistaks avaldajal maakütte kontuuri rajamist või maakütte kasutusele võtmist, ei saaks üksnes sellel argumendil juurdepääsu üle Kõnnu tn T2 kinnisasja määrata. Avaldaja on selgitanud, et kasutab oma kodu soojustamiseks tahkekütet (II kd, tl 169 pöördel), st avaldajal on kütmise võimalus olemas, mistõttu ei ole maakütte paigaldamine vältimatult vajalik. Kui avaldaja soovib kasutada lisaks tahkeküttele või selle asemel alternatiivseid soojustamise meetodeid, tuleb neist valida selline, mille rajamine ja kasutamine on võimalik, arvestades, et avaldaja peab soovi korral enda kinnisasjale rajama sobivasse kohta parkimiskohad ja tee Kõnnu tänavalt oma elumajani. 15.2.
13. Olukorras, kus isikul on avalikult kasutatavale teele juurdepääs olemas, saab täiendava juurdepääsu määrata üksnes erandlike asjaolude esinemisel. Vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve ning autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas (vt Riigikohtu
14. mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916 p 13 ja selles viidatud lahendid). Näiteks on kohtupraktikas peetud täiendava juurdepääsu määramist võimalikuks olukorras, kus kinnisasjal asuvat hoonet, selle osa vm ei ole võimalik ilma täiendava juurdepääsuta sihtotstarbeliselt kasutada (vt nt Riigikohtu
15. märtsi 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 p 18). 15.2.
16. Avaldaja ei ole ringkonnakohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid täiendavat juurdepääsu üle Kõnnu tn T2 kinnisasja määrata. Ringkonnakohtu arvates ei välista täiendava juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Avaldaja on esitanud üldsõnalised väited selle kohta, et tal tekivad olulised kulutused seoses uue värava ja tee ehitusega, samuti Kõnnu tn 3a haljastuse (sh puud, põõsad, peenrad), kuuri ja selle esise terrassi, kastmissüsteemi ja kasvuhoone likvideerimisega, lisaks projekteerimistingimuste taotlemisega või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega. Kuigi avaldaja ei ole välja toonud, kui suured kulutused täiendava juurdepääsu määramata jätmisel avaldajal konkreetselt tekivad ega esitanud selle kohta tõendeid, ei ole avaldaja loetletud tegevused, mida ta avalduse rahuldamata jätmisel sõidukiga juurdepääsu tagamiseks tegema peaks, objektiivselt seotud niivõrd suurte kulutustega, mis saaksid õigustada täiendava juurdepääsu määramist üle Kõnnu tn T2 kinnisasja ja seeläbi puututatud isikute XX–XXII omandiõiguse riivamist. Puudutatud isikute seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on avaldaja Kõnnu tn 3a kinnisasja taha vasakusse nurka sissesõidu võimalust ja parkimiskohti asunud rajama ning Kõnnu tänava äärde puid istutama hakanud peale puudutatud isikutega õigusvaidluse tekkimist (I kd, tl 87, 90, 93; II kd, tl 44). Seetõttu ei ole kohane arvestada avaldaja tehtud kulutustega ajal, mil avaldajale oli teatatud, et puudutatud isikud XX–XXII ei võimalda talle juurdepääsu tema soovitud kujul. Maakohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, mistõttu tulnuks avaldajal kaaluda täiendavate kulutuste tegemise vajadust kohtumenetluse ajal. Samuti ei ole põhjendatud seetõttu arvestada tee rajamise ega haljastuse ümberkujundamise/likvideerimise kulutusi. Uue värava ehitusega oleksid kulutused kaasnenud ka avaldaja soovitud juurdepääsu määramisel, kuivõrd Kõnnu tn 3a kinnisasja vasakus nurgas maja juures ei ole samuti väravat (vt vaatluse protokoll I kd, tl 171, foto 1 tl 173). Avaldaja on viidanud ka projekteerimistingimuste ja detailplaneeringuga seotud kuludele, mida ei saa aga pidada sellisteks oluliseks kuludeks, mis õigustaksid täiendava juurdepääsu määramist üle puudutatud isikute XX–XXII kinnisasja. Asjaolu, et avaldaja ei ole Kõnnu tänava äärde sõiduväravat ega parkimiskohti rajanud, ega taotlenud selleks vajadusel 12 2-21-16353 detailplaneeringu muutmist, ei anna alust puudutatud isikute XX–XXII omandiõiguse riivamiseks. Kuigi avaldaja märgib, et talle sobib praegu kehtiv detailplaneering ning tema selle muutmiseks vajadust ei näe, ei saa kohus määrata juurdepääsu vastavalt avaldaja soovile olukorras, kus vaatamata kehtivale detailplaneeringule on avaldajal juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas ning faktiliselt võimalik endale juurdepääs ka sõidukiga tagada. 15.2.
17. Seoses avaldaja väidetega operatiivsõidukitega jms elamu juurde pääsemise ja ümberpööramise vajadusega märgib kolleegium, et päästesõidukitele on tagatud vajalik juurdepääs päästeseaduse § 132 lg 2 alusel ning kui avaldajal või tema pereliikmetel tekib vajadus nt kiirabi või meditsiiniabi järele, saab teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist õigustada hädaseisund tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 141 tähenduses (vt ka Riigikohtu
18. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13 p 11). Eeltoodu kehtib kolleegiumi hinnangul ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avarii olukorra puhul. 15.2.
19. Ainetud on avaldaja väited, et juurdepääs üle Kõnnu tn T2 kinnisasja on hädavajalik, kuna avaldajal on puukuuri juurde vaja tuua küttepuid. Avaldaja leiab, et küttepuid saab avaldaja kinnisasjale tuua üksnes auto ja järelkäruga ning küttepuud tuleb toimetada puukuuri juurde. Avaldaja
20. septembril 2022 lisadena 4 ja 5 esitatud videotest nähtub, et avaldaja on kasutanud küttepuude toomiseks Kõnnu tn T2 kinnisasja. Videotelt on aga näha, et avaldaja kasutas Kõnnu tn T2 kinnisasja jalgsi, vedades Kõnnu tänavalt puid puukuuri juurde kottidega, mitte sõites Kõnnu tn T2 kinnisasjal auto ja järelkäruga. Seetõttu on avaldaja ise tõendanud, et küttepuude toimetamine tema kinnisasjale on võimalik ilma sõiduki ja järelkäruga vahetult puukuuri juurde pääsemata. Kolleegiumile jääb selgusetuks, miks vajab avaldaja küttepuude käsitsi puukuuri viimiseks Kõnnu tn T2 kinnisasja jalgsi kasutamist, kui praegusel ajal on avaldaja kinnisasjale ja seega ka puukuurile Kõnnu tänavalt juurdepääs läbi jalgvärava olemas. 15.2.
21. Samuti ei ole juurdepääsu määramine põhjendatud vaatamata avaldaja väitele, et tal ei ole võimalik Kõnnu tänava ääres parkida. Ringkonnakohus on eelnevalt märkinud, et avaldajal on võimalik rajada sõidukiga sissepääs oma kinnisasjale ja parkimiskohad Kõnnu tänava äärde. Sellisel juhul oleks avaldajale ka parkimise võimalus oma kodu lähedal tagatud.
22. Asjakohatud on avaldaja väited seoses puudutatud isikute poolt avaldaja taotletava juurdepääsutee kasutamise takistamisega. Puudutatud isikud XX–XXII ei ole praegusel juhul kohustatud avaldajale juurdepääsu üle Kõnnu tn T2 kinnisasja tagama, kuivõrd poolte vahel ei ole vastavasisulist kokkulepet sõlmitud, samuti ei ole juurdepääsu AÕS § 156 lg 1 kolmanda lause alusel varasemalt määranud ning nii maakohus kui ka ringkonnakohus jätsid avaldaja esialgse õiguskaitse taotlused juurdepääsu kohtumenetluse ajaks määramiseks rahuldamata.
23. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg-te 1 ja 7 alusel avaldaja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus nr 2-18-11359 p 14). Kuna avaldus jäi rahuldamata, jäid menetluskulud avaldaja kanda. Nõustuda ei saa avaldaja seisukohaga, et kuna ta püüdis puudutatud isikutega XX–XXII kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, peaksid kõik menetluskulud jääma puudutatud isikute kanda. Avaldajal on juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas, mistõttu ei saa puudutatud isikutele ette heita kokkuleppe sõlmimata jätmist. Maakohtu määrus jääb muutmata, mistõttu ei ole

§ 173lg 3 järgi vajadust muuta ka menetluskulude jaotust.

18. Avaldaja leiab määruskaebuses, et maakohus ei oleks pidanud puudutatud isikute menetluskulusid terves ulatuses põhjendatuks pidama, kuivõrd maakohus kaasas menetlusse ka 13 2-21-16353 isikuid, kes ei oleks puudutatud isikuteks pidanud olema. Avaldaja on esitanud üksnes üldsõnalisi väiteid, et põhjendamatu on menetluskulude avaldajalt tervikuna väljamõistmine.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536 p 15). Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt hinnanud puudutatud isikute menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja ei ole esile toonud, et konkreetsetele toimingutele kulunud aeg või puudutatud isikute lepingulise esindaja tunnitasu oleks ülepaisutatud. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav menetlusosaline toob ka esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Avaldaja on viidanud üksnes puudutatud isikute
2. detsembri 2021 taotlusele kui täiendavale menetlustoimingule, mida ei oleks korrektsete puudutatud isikute kohesel kaasamisel tulnud teha. Puudutatud isikute esindaja on
3. detsembri 2021 kirjas palunud kohtul võtta seisukoht puudutatud isikute XX–XXII kaasamise osas ja esitanud seisukoha avaldaja
4. detsembril 2021 esitatud vastuväitele kohtu tegevusele. Puudutatud isikute
5. veebruaril 2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isikute lepingulisel esindajal kirja koostamiseks 20 minutit. Kolleegiumi hinnangul ei saa nimetatud toimingut pidada põhjendamatuks, kuivõrd maakohus ei olnud võtnud puudutatud isikute XX–XXII menetlusse kaasamise osas seisukohta ning samas kirjas on esitatud ka seisukoht avaldaja esitatud vastuväitele kohtu tegevusele. 20 minutit nimetatud toimingute jaoks on kirja sisu arvestades mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Kuivõrd avaldaja ei ole toonud esile muid kulusid, mille hindamisel oleks maakohus avaldaja hinnangul väljunud diskretsioonipiiridest, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu kindlaksmääratud puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude suurust. Ringkonnakohtul puudub põhjus arvata, et puudutatud isikute menetluskulud suurenesid oluliselt seetõttu, et menetlusosalisteks olid lisaks korteriühistutele ka korteriühistute liikmed.
6. Lisaks eeltoodule on avaldaja määruskaebuses leidnud, et maakohus on rikkunud PS §-i 146, kuna ei ole suutnud näida erapooletuna. Avaldaja heidab maakohtule ette esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmist, samuti puudutatud isikute menetluskuludele vastuväidete esitamise võimaldamata jätmist ja maakohtu võetud seisukohta, et avaldaja oleks pidanud taotlema detailplaneeringu muutmist ja et avaldaja kohtusse pöördumine oli ennatlik. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja etteheited põhjendamatud. Avaldaja ei ole maakohtu menetluses esitanud taotlust kohtuniku taandamiseks (

§ 24

). Samuti ei saa kohtunikku pidada erapoolikuks pelgalt seetõttu, et kohus on vastavalt asjas esitatud asjaoludele ja tõenditele teinud lahendi avaldaja kahjuks ning jätnud esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu ka vastavad taotlused rahuldamata. Kuigi maakohus ei andnud avaldajale võimalust puudutatud isikute menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitada, nähtub määruskaebusest, et ka sellise tähtaja andmisel ei oleks see asja lahendust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas mõjutanud. Avaldaja ei toonud esile konkreetseid kulusid, mis olid puudutatud isikute menetluskulude nimekirjas tema arvates põhjendamatud või ülepaisutatud. 20. Eeltoodust lähtuvalt jääb maakohtu määrus muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata. 14 2-21-16353 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

22.

§ 174

lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.

1. Puudutatud isikute
2. septembril 2022 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on puudutatud isikute lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus kokku 2315,52 eurot (sh käibemaks). Puudutatud isikute lepingulisel esindajal kulus
3. septembri 2022 nimekirja järgi määruskaebemenetluses toiminguteks kokku 16 tundi ja 5 minutit. Puudutatud isikud esitasid
4. oktoobril 2022 täiendava menetluskulude nimekirja, mille järgi kulus esindajal avaldaja
5. septembri 2022 menetlusdokumendis esitatud väidetega tutvumise ja nendele vastamise tõttu täiendavalt 4 tundi ja 45 minutit. Kokku olid puudutatud isikute menetluskulud ringkonnakohtus järgmised: -
6. aprill 2022 – tutvumine määruskaebusega, oluliste teemade kaardistamine – 1 tund ja 30 minutit; -
7. aprill 2022 – vastus määruskaebusele – 6 tundi; -
8. aprill 2022 – määruskaebuse vastuse lõpetamine sh parandused – 45 minutit; -
9. juuli 2022 – avaldaja EÕK taotlusega tutvumine – 1 tund; -
10. juuli 2022 – vastus avaldaja EÕK – 6 tundi; -
11. juuli 2022 – EÕK määrusega tutvumine, kokkuvõtte e-kiri kliendile – 20 minutit; -
12. september 2022 – menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine – 30 minutit; - avaldaja
13. septembri 2022 seisukohtadega tutvumine, teemade kaardistamine – 1 tund; - kliendi kommentaaridega tutvumine seoses avaldaja
14. septembri 2022 väidetega – 45 minutit; - seisukoha esitamine avaldaja
15. septembri 2022 seisukohtadele – 3 tundi. Puudutatud isikute lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
16. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks avaldaja vastuväitele seoses puudutatud isikute
17. oktoobri 2022 täiendava menetluskulude nimekirja hilinemisega, et

§ 331

lg 1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Avaldaja leiab, et nimekirjaga ei tuleks arvestada, kuivõrd ringkonnakohus ei määranud tähtaega avaldaja

1. septembri 2022 seisukohale vastamiseks ega täiendavate menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Avaldaja esitas
2. septembril 2022 koos vastuväidetega puudutatud isikute menetluskulude nimekirjale ka uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu pidi puudutatud isikutel olema võimalus nende osas seisukoht võtta (

§ 652lg 9 koosmõjus §-ga 659).

Kuivõrd ringkonnakohus on avaldaja

1. septembri 2022 seisukohtadega arvestanud ning lahendanud ka tõendite vastuvõtmise taotluse, ei saa puudutatud isikute seisukohti sellele ja täiendavat menetluskulude nimekirja pidada põhjendamatuteks. Avaldaja ise tingis uute seisukohtade ja tõendite esitamisega puudutatud isikute täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamise vajaduse. Puudutatud isikute
2. oktoobril 2022 esitatud seisukoht ja menetluskulude nimekiri ei ole põhjustanud menetluse venimist. Avaldajal oli võimalik täiendavale menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitada ning avaldaja on seda ka teinud. Ringkonnakohus arvestab hilinenult esitatud puudutatud isikute menetluskulude nimekirjaga 15 2-21-16353 menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel, samuti selle osas avaldaja esitatud vastuväidetega. 25.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja vaidles puudutatud isikute menetluskuludele osaliselt vastu, leides, et need on kohati ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Arvestades, et käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama asjaga ning et puudutatud isikud on valdavas osas tuginenud juba varasemalt esitatud seisukohtadele, peab avaldaja määruskaebusele vastuse koostamise (sh tutvumine ja parandamine) põhjendatud ajakuluks 4 tundi, avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamise (sh tutvumine ja parandamine) põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja 20 minutit.

1. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et määruskaebuses on korratud varasemaid seisukohti ja vastus kaebusele sisaldab samuti kordusi ning see ei ole sisult õiguslikult keerukas, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses. Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamine kokku 7 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik, arvestades taotluse pikkust ja sisu ning suurt tõendite mahtu, samuti puudutatud isikute vastuse sisu ja mahtu. Esialgse õiguskaitse määrusega tutvumine ja suhtlus kliendiga 20 minutit ning 30 minutit menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendamata ega ülemäärane. Avaldaja
2. septembri 2022 seisukohaga tutvumise ja vastuse koostamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku 3 tundi, arvestades, et menetlusdokumentides korratakse olulises osas varasemalt esitatut ning avaldaja uued väited ja puudutatud isikute seisukohad sellele ei olnud mahukad. Seega on puudutatud isikute lepingulise esindaja määruskaebemenetluse ajakulu põhjendatud 16 tunni ja 50 minuti ulatuses.
3. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, peab ringkonnakohus põhjendatuks.
4. Eeltoodut arvestades on puudutatud isikute põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 2423,52 eurot (16,83 tundi x 120 eurot + km). Puudutatud isikud on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi (

§ 174lg 10), mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

Puudutatud isikud on menetluskulud palunud hüvitada kõikidele puudutatud isikutele solidaarselt. Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isikute taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 29.

§ 6186

lg 2 ja

§ 696lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 16 2-21-16353 17