4-23-192/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2023 Kohtuasja number 4-23-192 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Jaanus Pikkojale (isikukood 38809175214) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtumäärus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Jaanus Pikkoja kaitsja jurist Monica Meristo-Dmitrijev Teised määruskaebemenetluse Politsei- ja Piirivalveamet pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. jaanuari 2016 otsusega väärteoasjas nr 2510,16,000212 karistati Jaanus Pikkojat liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 600 eurot. Otsus jõustus
6. veebruaril
8. J. Pikkoja rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
10. jaanuaril 2023 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse J. Pikkojale asenduskaristuse kohaldamiseks. J. Pikkojal oli tasumata kogu trahvisumma.
11. Viru Maakohus rahuldas
12. veebruari 2023 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel J. Pikkojale PPA
13. jaanuari 2016 otsusega määratud rahatrahvi 15 päeva pikkuse arestiga, mille kandmisele peab J. Pikkoja ilmuma Viru Vanglasse hiljemalt kahe nädala jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märkis, et J. Pikkojal puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks. Samuti puudub tal vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kuna vangistuses viibimise tõttu on J. Pikkoja rahatrahvi täitmise aegumine KarS § 82 lg 4 kohaselt peatunud, siis ei ole rahatrahvi sissenõue praeguseks ka aegunud. Seega tuleb rahatrahv asendada arestiga. Kuigi J. Pikkoja palus aresti asendamist üldkasuliku tööga, siis kohus seda põhjendatuks ei pea. Seda põhjusel, et käesoleva asja arutamiseks korraldatud esimesele kohtuistungile J. Pikkoja ei ilmunud ega teavitanud kohut ka oma mitteilmumise põhjustest, kuigi kohtukutse oli ta isiklikult istungisekretärilt allkirja vastu kätte saanud. Tema istungile ilmumise tagamiseks pidi kohus tegema sundtoomise määruse. Teisel kohtuistungil ei eitanud J. Pikkoja esimese istungi kutse kättesaamist, öeldes vaid, et ta ei lugenud seda. Kuna J. Pikkoja jättis kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata ja hoidus sellega kohtumenetlusest kõrvale, hoiduks ta suure tõenäosusega kõrvale ka üldkasuliku töö tegemisest.
14. Maakohtu määruse peale esitas J. Pikkoja kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja asendada J. Pikkoja arest üldkasuliku tööga või alternatiivselt võimaldada J. Pikkojal kanda arest ära ositi ajavahemikel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. J. Pikkoja omab äriühingut ja teeb igapäevaselt tööd. Tal on vaja tasuda elatist kahele lapsele ning lisaks veel teisigi võlgu. Varem on J. Pikkoja teinud üldkasulikku tööd Kadrina Hooldekodus ja sellega tal mingeid probleeme ei olnud. 15-päevase aresti järjest kandmine paneks ta materiaalselt raskesse olukorda. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et J. Pikkojal on PPA
16. jaanuari 2016 otsusega määratud rahatrahv 600 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata, J. Pikkojal ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lgle 1 täidetud. Rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud.
17. Määruskaebuses ei vaielda rahatrahvi arestiga asendamisele vastu, kuid palutakse aresti asendamist üldkasuliku tööga või alternatiivselt aresti kandmist osade kaupa.
18. Aresti üldkasuliku tööga asendamisel tuleb hinnata üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Kuigi kohtute infosüsteemi andmed kinnitavad, et J. Pikkoja karistust on ka varem asendatud üldkasuliku tööga ja siis tal ilmselt selle tegemisega probleeme ei olnud, nägi maakohus põhjendatult riski selles, et J. Pikkoja jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata praeguses asjas korraldatud kohtuistungile ehk hoidis kohtumenetlusest kõrvale. Tema enda selgitus, et ta ei lugenud kohtukutset, ei vabanda istungile mitteilmumist ning näitab hoopis tema hoolimatut suhtumist suhtlemisel riigiga. See annab aluse kahelda, kas J. Pikkoja suhtuks üldkasuliku töö tegemise kohustusse tõsisemalt ning oleks sellega seoses kriminaalhooldajale kättesaadav. Ka ei saa arvestamata jätta, et J. Pikkojat on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Kriminaalkorras on teda karistatud muu hulgas katseajal toime pandud kuritegude eest. See näitab, et varem on J. Pikkoja kuritarvitanud tema suhtes üles näidatud usaldust ning annab alust kahtluseks, kas ta suudab jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt, teha korralikult ära üldkasuliku töö ega satu selle asemel taas vanglasse. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud J. Pikkojat usaldada ega anda talle võimalust teha aresti asemel üldkasulikku tööd.
19. Lähtudes KarS § 66 lg-st 1 võib kohus tõesti määrata aresti kandmise ositi, kui see on vajalik süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades. Praegu ringkonnakohus seda siiski põhjendatuks ei pea.
20. Esiteks tuleb ka KarS § 66 lg 1 tõlgendada nii, et kui inimest usaldada ei saa, ei ole põhjendatud ka aresti n-ö jupitamine, sest iga „jupi“ puhul esineb oht, et inimene aresti kandmisele ei ilmu ja riigil on tarvis hakata tema leidmiseks ressursse kulutama. Niisiis ei saa J. Pikkojale ositi aresti võimaldada juba seetõttu.
21. Isegi kui eelmises lõigus märgitu kõrvale jätta, ei saa ositi kandmist rajada ka kaebuses väidetule, et aresti järjest ärakandmine paneks J. Pikkoja raskesse materiaalsesse olukorda. Selle väite läbi taotletakse aresti ositi kandmist J. Pikkoja tööalase seisundi tõttu. J. Pikkoja töötab 2