KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-22-147366 Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus

§ 661lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Määrus jõustub pooltele 2

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause). MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Plus

Plus Capital AS esitas 06.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2987,03 euro saamiseks. Kohus tegi 08.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik L.P. 13.01.2023 esitas vastuväite. Kohtule esitatud vastuväite kohaselt soovib võlgnik tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kohtule esitatud ei ole. 01.03.2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis 07.03.2023 hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja pooltele kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kohtule hagiavalduse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks.

1. Kohtusse saabus 28.03.2023 menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromissileping. Hageja ja kostja poolt allkirjastatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa ja hüvitatavate menetluskulude suuruse ning kogusumma osamaksetena tasumise korra ja tähtajad, samuti osamaksete tasumisega viivitamise puhuks viivise suuruse. Kompromissi kohaselt kostja tasub hagejale koguvõlgnevusena 3055,90 eurot (sh. kokkulepitud suuruses menetluskulud) 48 kuu jooksul igakuiste osamaksetega alates 15.04.2023 kuni võla täieliku tasumiseni 15.03.2027, kohustudes maksetega hilinemisel tasuma põhivõlgnevuse tasumata jäägilt viivist ja alluma kohesele sundtäitmisele. Pooled kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.
2. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 4

lg-st 3 ja § 486 lg- st 4 esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

1. Kohus selgitab, et kohus kinnitab ainult kompromissi tingimused. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kompromissi kinnitav määrus järgib kompromissi numeratsiooni selle erisusega, et tulenevalt resolutsiooni enda nummerdusest algab kompromissi numbriline järjestus numbriga 1.1, mistõttu kohus muudab kompromisslepingu p-s 2.3 viite punktile 2.1 punktiks 1.
3. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi 3

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 7. Hageja taotleb poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 06.12.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 97,14 eurot. Kohtule hagiavaldust esitatud ei ole ning kohtul puuduvad ka andmed hagi esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohta. Alates 01.02.2023 kehtiva

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seetõttu jätab kohus hageja taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. 8.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus selle menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamise õigust ei ole

§ 150lg 8 alusel ka riigilõivu tagastamisest keeldumise peale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 4