← Eesti

2-22-13518/11

Obsah (4)§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13518 Tsiviilasi J S hagi N S vastu elat

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: a. kostja on oma seadusliku esindaja ja hageja alaealine laps; b. kostja elab koos emaga xxx; c. hagejalt on kostja kasuks Pärnu Maakohtu 21.05.2019 kohtumäärusega (tlk 6-7) välja mõistetud elatis 270 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni.
  2. Hageja palub vähendada tsiviilasjas nr 2-19-107587 Pärnu Maakohtu 21.05.2019 kohtumäärusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist nullini alates 12.09.
  3. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et see on alusetu, kuna kostja ei ela hagejaga koos ega ole tema vahetul ülalpidamisel. 6

(10)Kostja on esitanud vastuhagi ning soovib muuta väljamõistetud elatise suurust ning suurendada seda 1037,25 euroni kuus alates 25.11.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja vaidleb vastuhagile vastu ning leiab, et see on alusetu.
  1. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus leiab, et TsMS §-s 459 sätestatud elatise suuruse muutmise nõude formaalsed eeldused on täidetud nii hagi kui vastuhagi puhul. Hageja on õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd hagi alusena on toodud elukorralduse muutumine, mille puhul on tegemist olulise asjaoluga, mis mõjutab elatismaksete tegemise vajadust laiemas mõttes. Ka vastuhagi puhul on nõude formaalne eeldus täidetud, kuivõrd kostja on esile toonud, et vahepealsel ajal (s.o pärast 21.05.2019 kohtulahendi jõustumist) on olulisel määral suurenenud kostjale tehtavad kulutuste koosseis ja suurus.
  6. Esmalt lahendab kohus põhihagi. Kohus leiab, et hagi rahuldamise eeldused on täitmata, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et kostja elab koos emaga, mitte hagejaga. Seega ei anna hageja kostjale vahetut ülalpidamist. Tähtsust ei oma, et vanemate teine laps elab hagejaga, kuivõrd elatise kontekstis tuleb neid käsitada eraldiseisvate subjektidena ning nende laste ülalpidamisnõudeid ei ole võimalik vastastikku tasaarvestada. Seega olukorras, kus hageja on lahuselav vanem, tuleb hagejal anda kostjale ülalpidamist

100 lg 2 viisil. 28. Järgnevalt lahendab kohus vastuhagi. Kostja on kohtuni toonud oma igakuised kulud.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 7

(10)Kostja kulud haridusele, eluasemele ja harrastustele on 2074,50 eurot kuus. Kostja ei nõua hagejalt kulutuste kandmist, mis on seotud igapäevaste eluliste vajadustega (kodune toit, riided, hügieenivahendid, tervishoiukulu, transpordikulu, sidekulud, igapäevased väiksemad kulutused, jmt). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab kostja hagejalt elatist miinimummäära ületavas määras, on tal kohustus kulude suurust tõendada. Lapsele meeldib tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Hageja on vaidlustanud kulude olemasolu, suuruse ja põhjendatuse. Arvestades kostja poolt vastuhagis ja seisukohtades esile toodud põhistusi ja tõendeid, asub kohus seisukohale, et kostja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Eluase: Kostja märgitu, eurot 637,50 Kohtu hinnang, eurot 637,50 Harrastused: 390 141,67 Koolikohustuse täitmine: 1047 1047 Kokku: 2 074,50 1 826,17 Kohtu kommentaar Kostja elab koos emaga üürikorteris, mille kuutasu on 1200 eurot (tlk 42-52 – üürileping koos tõlkega). Lisandub tasu elektri eest summas keskmiselt 75 eurot kuus (tlk 53 - arve). Kulu kokku 1275 eurot. Vastavad kulutused tuleb jagada pooleks. Hageja ei ole tõendanud, et eluruumi kasutaks veel keegi. Seega on Kostja kulutused eluasemele 637,50 eurot kalendrikuus. Võistlustants tantsuklubis „xxx“ kuutasuga 170 eurot (tlk 54-55 - klubi kinnituskiri), treeningud toimuvad 10 kuud aastas. Seega igakuine kulu aasta lõikes on 141,67 eurot. Kostja sõnul lisanduvad kulud seoses võistlustel osalemisega 220 eurot kalendrikuus, kuid nimetatud väide on tõendamata. Kostja õpib erakoolis, kus õppetasu on 586 eurot, söögiraha 166 eurot (tlk 41 - arve) ning muude tegevuste tasu 295 eurot kuus (tlk 40 - arve) – kokku 1047 eurot kuus. Hageja vaidlustas. Kohus leiab, et kostja vastuväited on alusetud. Käesolev vaidlus ei puuduta hooldusõiguse teostamise temaatikat, mille alla võib haridusküsimustega seonduva liigitada. Laps on nimetatud koolis juba mõnda aega käinud, see on talle harjumuspärane ning osaks tema elulaadist. Kulu on põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus kostja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 913,09 eurot kuus (

§ 99), millest kummagi vanema osa on 913,09 eurot (1826,17 / 2). 8

(10)
  1. Järgnevalt käsitleb kohus hageja majandusliku seisukorraga seotud väiteid. Hageja märgib, et tema majanduslik olukord oli varasemalt parem - hageja kasutas emaga elavatele lastele ülalpidamist andes ka oma varasemaid sääste. Kohus märgib, et hageja väited on tõendamata ja põhistamata. Hageja märgib, et kui lapsed elasid mõlemad emaga xxx, oli hagejal rohkem ajalisi võimalusi sissetuleku teenimiseks. Tänasel päeval, kui hageja kasvatab Eestis poolte ühist tütart E S´t ja hageja uude perekonda
  2. aasta detsembris sündinud tütart, on hageja perekondlike kohustustega vägagi hõivatud ja lisatööks võimalust ei näe. Hageja on xxx OÜ (rk xxx) juhatuse liige. Ettevõtte tegutseb ning on edukas ja kasumlik (sh puudub maksuvõlg). Hageja on xxx OÜ (rk xxx) juhatuse liige ja osanik ning otsene kasusaaja, ettevõtte tegutseb ning on kasumlik (sh puudub maksuvõlg). Hageja on xxx OÜ (rk xxx) juhatuse liige. Ettevõtte tegutseb ning on edukas ja kasumlik (sh puudub maksuvõlg). Hageja on xxx OÜ (rk xxx) juhatuse liige. Ettevõtte tegutseb ning on edukas ja kasumlik (sh puudub maksuvõlg). Ettevõttele kuuluvad sõiduk ja korter, millele kostja oma vastuses viitas. Vastab tõele, et hagejale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Küll aga on hageja juhitud ning tema emale kuuluva ettevõtte xxx OÜ omanduses xxx (registreeritud
  3. a; reg nr xxx) ja xxx (registreeritud
  4. a; reg nr xxx), mille ainukeseks kasutajaks on registri kohaselt hageja. Hageja ei ole seotud ühegi käimasoleva täitemenetlusega. Eeltoodust nähtuvalt on hageja vägagi aktiivne ettevõtluses tegutseja, olles mitmete edukate ettevõtete juhtpositsioonil. Hageja ei ole küll selgelt esile toonud, kui suur või väike tema sissetulek on, kuid see on ülalviidatu taustal mõistetav. Samuti ei ole hageja esile toonud oma igakuiseid kulusid. Seetõttu on asjatud ka hageja väited, mis puudutavad tema ajapuudust ja võimetust suuremat sissetulekut teenida. Olukorras, kus hagejale ei kuulu vara, kuid tema kasutuses on ettevõttele kuuluv vara, siis saab asuda seisukohale, et valdav osa kuludest, mis keskmisel inimesel tekivad (eluasemekulu, transpordikulu), hagejal puudub, mistõttu on ka tema elujärg märgatavalt kõrgem. Kohus leiab, et hageja majanduslik seis on piisavalt hea ning võimaldab kostjale nõutavas määras elatist tasuda. Seda mh kinnitab hageja enda käitumine varasemalt tasutud elatise summade näol.
  5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse osaliselt. Kohus muudab kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning suurendab seda 913,09 euroni kuus alates 25.11.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
  6. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ 9
(10)Andrea Lega kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.