2-22-127231/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-127231 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS-i hagi I. P. väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 588,97 eurot Menetlusosalised esindajad ja vastu võlgnevuse nende Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806 Hageja lepinguline esindaja: J. M. Kostja: I. P. , isikukood XXX Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4. Välja mõista I. P. lt PlusPlus Capital AS-i kasuks I. P. ja Tele2 Eesti AS-i vahel XXX. a sõlmitud liitumislepingu ja seadmekindlustuse lepingu nr XXX alusel: 2.1 võlgnevus teenuste eest 145,94 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 20,06 eurot ja alates 13.09.2022 viivis 0,05% võlgnevuselt 145,94 eurolt kuni võlgnevuse tasumiseni; 2.2 võlgnevus 325,27 eurot (sh seadme järelmaksu võlgnevus 265,32 eurot ja seadmekindlustus 59,95 eurot), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 15,04 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja alates 13.09.2022 viivis 8% võlgnevuselt 325,27 eurolt kuni võlgnevuse tasumiseni.
5. Menetluskulud jätta I. P. kanda.
6. Määrata PlusPlus Capital AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 445 eurot.
7. Mõista I. P. lt välja PlusPlus Capital AS-i kasuks hageja menetluskulud kokku summas 445 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 250 eurot.
8. I. P. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
10. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX AS SEB Pank, nr XXX Swedbank AS, nr XXX Luminor Bank AS või nr XXX LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. PlusPlus Capital AS nõuab 12.09.
12. a esitatud hagis I. P. lt teenuste ja järelmaksu võlgnevuse, seadme kindlustuse, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste sissenõudmiskulude 30 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmis I. P. Tele2 Eesti AS-ga XXX. a liitumislepingu nr XXX, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Samuti sõlmisid pooled seadme järelmaksu- ja seadmekindlustuse lepingu, millega leppisid kokku ostetava kauba eest osamaksetega tasumise tingimustes ja seadme kindlustamises. 2 Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjal võlgnevus teenuste, järelmaksu ja kindlustusmaksete osas. Maksete mittetasumise tõttu on võlgnevuselt arvestatud ka viivist, samuti on kostjale saadetud tasulisi meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on tekkinud võla sissenõudmise kulud. Tele2 Eesti AS loovutas 25.04.
13. a eelnimetatud lepingutest tulenevad nõuded hagejale.
14. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.09.
15. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kostja elukohas dokumentide kostja elukaaslasele O. Z. üleandmisega kätte toimetatud 19.10.
16. a. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks 08.11.
17. a. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastust esitanud.
18. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 615 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 175 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmise näeb ette TsMS § 4842, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulude kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 445 (riigilõiv 175 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 250 eurot) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 445 eurot. 3
21. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4