Obsah (4)

§ 74§ 424§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruaril 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 28.02.2023 Kriminaalasja number 1-21-8688 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär J

) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata

§ 74lg 4 alusel täitmisele Taimar Tammele Tartu Maakohtu 10.01.2022.

a otsusega nr 1-21-8688 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Taimar Tamme karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata Taimar Tammele ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 10.01.2022 otsusega tunnistati Taimar Tamm süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ning T.

Tammele mõisteti lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74sätete alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui T.

Tamm ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 alusel ei tarvita alkoholi,

§ 75

lg 2 p 8 alusel osaleb sotsiaalprogrammis,

§ 75

lg 2 p 5 alusel allub ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab programmi „Kainem ja Tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse käigus arst ning

§ 75

lg 4 alusel registreerib ennast riikliku alkoholiraviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Katseaja kestus oli 10.01.2022 – 10.01.2023. Kohtuotsus jõustus 26.01.2022. Tartu Maakohtu 19.10.2022 määrusega

§ 75lg 2 p 5 alusel määrati T.

Tammele kohustus pöörduda hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest Tartu Ülikooli Kliinikumi või Lõuna-Eesti Haiglasse statsionaarse alkoholisõltuvusravi määramiseks ning läbida määratud pikaajaline sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. Samuti pikendati T. Tamme katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega 5 kuu võrra, s.o kuni 10.06.

1. T. Tamm rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja ei osalenud sotsiaalprogrammis ning ta ei ilmunud ka eelnevalt kokkulepitud ajal kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Kohtumäärus jõustus 05.11.
2. 27.01.2023 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande T. Tammele karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on jätkuvalt rikkunud mitmel korral alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust ning isik ei ole pöördunud sõltuvusravile. 02.02.2023 kohtule esitatud erakorralise ettekande lisa kohaselt 27.01.2023 Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku päringuvastusest nähtub, et T. Tamm on pöördunud SA TÜK psühhiaatriakliinikusse ambulatoorsele vaimse tervise õe vastuvõtule 02.09.
3. 07.10.2022 isik vastuvõtule aga ei ilmunud ja mittetulemisest ei teatanud. 27.02.2023 esitas kriminaalhooldusametnik ettekande lisa, mille kohaselt T. Tamm toimetati 25.02.2023 alkoholijoobeseisundis kainenema, mida tõendab ka sama kuupäeva kandev joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles T. Tamme ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Alkoholi tarvitamise keeldu on isik lisaks ettekandes toodud kuupäevadele rikkunud veel 25.02.
4. Alkoholi tarvitamist on tuvastatud viiel korral. T. Tamm ei ole motiveeritud tegelema enda sõltuvusprobleemiga. Selliselt ei saa kriminaalhooldust läbi viia. T. Tamm selgitas kohtuistungil, et ta ei pöördunud alkoholivastasele ravile, sest ta ei tahtnud sinna minna. Süüdimõistetu ei usu, et sellest mingisugust kasu oleks - nagunii oleks joomine tagasi tulnud. T. Tamm ei pöördunud enda sõnul ravi saamiseks mitte kuskile. T. Tamm lubas kriminaalhooldusametnikule, et läheb sõltuvusravile, aga hooldusalune ei ole ennast järjekorda pannud. T. Tamm samuti ei ole mõelnud selle peale, kuidas alkoholisõltuvusest lahti saada. Alkoholi tarvitab ta vahepeal 2-3 nädalat, siis jätab vahele, s.o igapäevaselt ei joo. Alkoholi hakkas T. Tamm tarvitama umbes 14-aastaselt, aga mitte püsivalt. Muid sõltuvusi isikul ei ole. Kohtu seisukoht

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi 2 vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest T. Tammel tuvastati 10.12.2022 (protokoll puudub), 01.01.2023 (joove 0,87 mg/l), 05.01.2023 (joove 0,59 mg/l, väliste joobetunnustena esinesid alkoholilõhn suust, silmade punetus, suured pupillid, häiritud reaktsioon, koordinatsiooni kerged häired, värisemine, omamehelik käitumine), 14.01.2023 (joove 1,24 mg/l, väliste joobetunnustena esinesid silmade punetus, suured pupillid, aeglane ja häiritud reaktsioon, kohati segane, arusaamatu ja aeglane kõne, tajuhäired, kõikumine seistes, rahutus, omamehelik käitumine) ja 25.02.2023 (väliste joobetunnustena tuvastati rahutus, ründav ja omamehelik käitumine, ärritumine, väga häiritud koordinatsioon, taju- ja mäluhäired, segane kõne, väga aeglane reaktsioonikiirus, silmade punetus, suured pupillid. Isik keeldus alkomeetrisse puhumisest. T. Tamm joobeseisundis agressiivsena ründas poe töötajaid ja üritas poest varastada. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumist kinnitab ka PPA e-teavitus. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumised tuvastati 25.02.2023 kahel korral, s.o kell 17.54 ja kell 18.35.) alkoholi tarvitamise keelu rikkumised ning hooldusalune rikkus ka 23.11.2022, 20.12.2022, 28.12.2022, 03.01.2023, 18.01.2023 ja 24.01.2023 registreerimiskohustust. Protokollid on koostatud 01.01.2023, 09.01.2023, 14.01.2023 ja 25.02.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste kohta. Samuti ei ole isik pöördunud kahe nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest Tartu Ülikooli Kliinikumi või Lõuna-Eesti Haiglasse alkoholisõltuvusravile. T. Tamm selgitas 23.11.2022 ja 28.12.2022 registreerimistele mittetulemise kohta, et ei jõudnud bussile, kuna äratuskell ei helisenud ja ta magas sisse. Samuti väitis isik, et ta oli nendel päevadel haigestunud, aga arsti vastuvõtule ei pöördunud. 10.12.2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta süüdimõistetu selgitas, et oli teel sõbra juurde, et ennast kaineks magada ning ta ei mäleta, miks ta ei puhunud. 20.12.2022 ja 03.01.2023 registreerimisele mitteilmumise kohta T. Tamm väitis, et ta ei jõudnud mõlemal korral bussi peale ja keegi teine ei saanud teda linna tuua. 01.01.2023 alkoholi tarvitamise osas rääkis hooldusalune, et ta oli sõbra juures ja jõi alkoholi ning sõltuvusravile ei ole ta läinud, kuigi lubas, et läheb. Ülejäänud rikkumiste kohta pole ametnik saanud selgitusi võtta, kuna isik pole tulnud registreerimisele. T. Tamm ei ole samuti AJK Kliiniku 13.12.2022 päringuvastuse kohaselt pöördunud sõltuvusravile. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et käitumiskontrolli jooksul on T. Tamme alkoholi tarvitamist kontrollitud üheteistkümnel korral, isikul pole kordagi alkoholijoovet tuvastatud. Kõik alkoholi tarvitamised on aga tuvastatud Politsei-ja Piirivalveameti poolt. Varasemalt on isik rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 11.02.2022 (joove 1,16 mg/l) ja 19.02.2022 (0,88 mg/l). Nimetatud rikkumiste eest on koostatud kirjalik hoiatus. 20.04.2022 TÜK psühhiaatrikliiniku päringuvastusest nähtub, et isik pöördus programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames „Esmase hindamise“ teenusele 08.03.

1. T. Tamm mõistis sõltuvusravi saamise vajadust ning ta jätkas programmis osalemist. 12.05.2022 ei osalenud T. Tamm sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ esimeses programmitunnis ja tal puudus mitteosalemiseks mõjuv põhjus. Ametnik fikseeris selle rikkumisena ning koostas isikule veel ühe kirjaliku hoiatuse. 26.10.2022 registreerimisel rääkis T. Tamm ametnikule, et ta läheb 27.10.2022 AJK kliinikusse psühholoogi vastuvõtule, kes siis omakorda suunab ta psühhiaatri vastuvõtule seoses alkoholisõltuvusravi määramisega. 07.12.2022 koostas ametnik AJK kliinikusse päringu, et saada teada, kas isik on läinud antud kliinikusse arsti vastuvõtule. 13.12.2022 sai ametnik AJK kliinikust vastuse, et T. Tamm ei ole käinud vastuvõtul. Sellega hooldusalune rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust. Samuti koostas ametnik päringu TÜK psühhiaatriakliinikusse, saamaks infot selle kohta, kas hooldusalune on jätkanud "Kainem ja tervem Eesti" raames programmis käimist – vastust ettekande esitamise ajaks veel saabunud ei ole. 23.11.2022 teavitas hooldusalune sõnumi teel ametnikku, et on haigestunud. Kriminaalhooldaja selgitas isikule arstitõendi esitamise vajalikust ja et ta võtaks ametnikuga uuesti ühendust, kui on terveks saanud. 03.12.2022 sooviti hooldusalusele teostada ette teatamata kohustuste kontroll, mida pole olnud võimalik läbi viia, kuna isik väitis ametnikele, et ta on Tallinnas sõbra juures ja koju tuleb alles esmaspäeval. Kriminaalhooldajale teadaolevalt pidi hooldusalune sellel ajal haige olema. 05.12.2022 soovis ametnik teha isikule 3 ette teatamata kohustuste kontrolli ja kodukülastust. T. Tamme aga sellelgi päeval kodus polnud, kuid kodukülastuse raames viis kriminaalhooldusametnik läbi vestluse isiku XXX. XXX sõnul ei teadnud ta, kus XXX viibib. Kuid XXX sõnul tarvitab T. Tamm ohtral alkoholi ja väidetavalt ei võta ka arsti poolt määratud ravimeid. Ametnik saatis T. Tammele sõnumi uue registreerimisajaga, milleks oli 20.12.2022 kell 10:30, kuid hooldusalune antud kuupäeval registreerimisele ei jõudnud, kuna olevat väidetavalt bussist maha jäänud. Kriminaalhooldaja määras isikule uue aja, milleks oli 28.12.2022 kell 10:
2. 26.12.2022 sooviti hooldusalusele teostada ette teatamata kohustuste kontroll, mida pole olnud võimalik läbi viia, kuna T. Tamm väitis telefonis, et ta on haige. Ametnikud ütlesid, et nad tulevad kontrollima. T. Tamme sõnul on ta koroonapositiivne ja ametnikud tulevad enda vastutusel. Ametnikud ütlesid, et „ei ole hullu, oleme 10 minuti pärast kohal“. Selle peale vastas hooldusalune „10 minuti pärast?“, aga ma olen tegelikult XXX juures XXX“. Ametnikud palusid saata XXX XXX aadressi, et pealinna ametnikud saaksid isikut kontrollima minna. Aadressi aga SMS-iga ei saadetud. Kontrolli teostamine ei olnud seetõttu võimalik. 27.12.2022 saatis taaskord T. Tamm kriminaalhooldajale sõnumi, et ta on haigestunud ja ei saa 28.12.2022 registreerimisele tulla. Ametnik selgitas veelkord arstitõendi vajalikust ning soovis teada, kus isik viibib, kuid sõnumile vastust ei tulnud. Ametnik saatis T. Tammele sõnumi uue registreerimisajaga, milleks oli 03.01.2023 kell 14:00, mille peale saatis hooldusalune sõnumi, et ta on XXX ja ta tuleb alles neljapäeval koju. Kui ametnik polnud nõus registreerimisaega muutma, hakkas isik saatma sõnumeid, nii vara ei tule XXX bussi ja tal ei ole raha. 04.01.2023 kell 13:18 sai ametnik T. Tammelt sõnumi, et ta siiski ei tule registreerimisele, kuna ei jõudnud bussi peale. Kriminaalhooldaja määras uueks ajaks 11.01.2023 kell 14:
3. Hooldusalune tuli küll registreerimisele, kuid ühtegi arstitõendit tal esitada polnud ning nentis fakti, et ta pole pöördunud alkoholisõltuvusravile. Lisaks väljendas süüdimõistetu suuliselt ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse ja mis nendele rikkumistele järgneb. Samuti sai kokku lepitud veel kaks registreerimisaega 18.01.2023 ja 24.01.2023, kuhu süüdimõistetu taaskord ei ilmunud, kuna väidetavalt ei jõudnud bussile. Sellega seoses, et isikut pole tema käitumisest tulenevatel põhjustel saadud kontrollida, on ametnikul alust arvata, et T. Tamm oli olnud nendel kordadel alkoholijoobes ning hoidnud sihilikult ja kuritahtlikult kõrvale kohutuste kontrollist. Ettekandest ka nähtub, et T. Tammele on tema tugeva joobeseisundit tõttu kustutud korduvalt välja politsei, sh pärast esimese erakorralise ettekande arutamist (29.10.2022, 10.12.2022, 01.01.2023, 05.01.2023, 14.01.2023), lisaks eelnevale on teda toimetatud kainenema. 25.01.2023 sai kriminaalhooldaja kõne T. Tamme XXX, kelle sõnul tarvitab T. Tamm XXX poe ees seltskonnaga alkoholi. 26.01.2023 karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole hooldusalust katseajal uute õigusrikkumiste eest karistatud. T. Tamm on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning teda on varasemalt selle eest ka kirjalikult hoiatatud. Alkoholi tarvitamine on T. Tamme puhul uue kuriteo toimepanemise põhjusriskiks. Hooldusalune on suuliselt väljendanud ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse ja enda rikkumistesse. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kõik asjakohased meetmed on hooldusaluse mõjutamiseks juba kasutusele võetud, kuid need pole olnud tulemuslikud. Eelnevale tuginedes teeb ametnik ettepaneku pöörata tema karistus täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et kriminaalhooldusalune T. Tamm tunnistab alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi ja seda, et ta ei ole motiveeritud sõltuvusravile pöörduma. Isik on ka jätkanud alkoholi tarvitamist. Kriminaalhooldusametnik jääb erakorralises ettekandes esitatud taotluse, pöörata karistus täitmisele, juurde, sest olukorras, kus T. Tamm ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamist lõpetama, ei saa kriminaalhoolduse teostamisega jätkata. Kohtu hinnangul on tõendatud, et T. Tamm on käitumiskontrolli ajal jätkanud alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumisi, samuti ei ole ta pöördunud kohtu poolt määratud sõltuvusravile. T. Tamme ei ole alkoholi tarvitamisest aidanud eemale hoida ka senine raviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ vastuvõttudel käimine. T. Tamm ei ole sõltuvusravist 4 senini tegelikult üldse olnud huvitatud. Ka tagasilangused ei vabanda aprioorselt rikkumisi. Kinnipidamisasutuses ei ole kinnipeetavatele alkohol kättesaadav. Kohtul ei ole kriminaalhooldusametniku ettekandes esitatud väidetes põhjust kahelda. Ettekandest samuti nähtub, et süüdimõistetu on hoidnud kohustuse täitmise kontrollidest korduvalt kõrvale, s.o jäänud ametnikele kontrolli teostamiseks kättesaamatuks, ei ole avaldanud oma asukohti ega ole olnud kriminaalhooldajale operatiivselt kättesaadav. Kriminaalhooldusalustele on hoolduse alguses selgitatud, et nad peavad olema kriminaalhooldajale igal ajahetkel kättesaadavad. Ka väidetavalt haige olemise ajal on isik jätkanud alkoholi tarvitamist, samuti ta ei ole ametnikule esitanud arstitõendeid haiguse esinemise kohta. Paraku on aga süüdimõistetu oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puudusid. T. Tamm ei ole esitanud ametnikule ega ka kohtule tõendeid tervislikel põhjustel registreerimistelt puudumiste kohta – need väited on seega jäänud paljasõnalisteks ja ei ole arvestatavad. Tuleb tähele panna, et mitte igasugune terviseseisund ei välista näiteks registreerimisel osalemist – kriminaalhooldajale tuleb esitada selle kohta korrektne arstitõend, mis kinnitab puudumiseks konkreetse mõjuva põhjuse esinemist. Ka bussist mahajäämine ei vabanda registreerimisele mittetulemist. Seega T. Tamm ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest T. Tammel on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. Ta on ka väljendanud kriminaalhoolduse suhtes ükskõiksust ja soovimatust pöörduda sõltuvusravile. T. Tamm on oma käitumisest teadlik ja suudab seda juhtida ning talle on juba korduvalt antud võimalusi enda käitumist korrigeerida ja lõpetada rikkumised, kuid need on jätkunud. Kuigi kohus teadvustab, et T. Tamme sõltuvusprobleem võib olla suure tõenäosusega nii tõsine, et ta vajaks pikaajalist sõltuvusravi, siis seni ei ole süüdimõistetu vabatahtlikult enamate sõltuvusravi võimaluste suhtes huvi üles näidanud. Kohus ei saa isikule panna ravikohustust, kui inimene seda ise ei soovi. Järelikult T. Tammel puudub piisav motivatsioon enda sõltuvuskäitumist muuta ja nende tagasilangusega õigustamine on perspektiivitu. Süüdimõistetu on ka sisuliselt hakanud kriminaalhooldusest kõrvale hoidma, kuigi talle on võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Suur vastutus kriminaalhoolduse õnnestumise eest lasub hooldusalusel endal. Kuriteo, mille T. Tamm toime pani, eest tuleb kanda karistust ja seda riigi poolt määratud tingimustel. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine T. Tamme käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi T. Tamme kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. T. Tamm ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. Süüdimõistetut on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Järelikult toob alkoholi jätkuv tarvitamine kaasa suure uute liikluskuritegude toimepanemise ohu. Kuigi vangistus ei pruugi T. Tamme käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe), siis saadab see ühiskonnale signaali, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. Karistuse vabaduses kandmine tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kui süüdimõistetu kriminaalhooldusele ei allu, ei ole enam tingimisi karistusena mõistetud vangistuse kandmine vabaduses võimalik. 5 Süüdimõistetu on kohustatud kriminaalhoolduse ajal alluma kriminaalhooldusametniku korraldustele ja kohtuotsusega seatud kriminaalhoolduse nõuetele. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele Taimar Tammele Tartu Maakohtu 10.01.2022 otsusega nr 1-21-8688 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistust. T. Tamme karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 6