) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja 10.09.2019 allkirjastatud kinnitus/võlatunnistus aadressil xxx asuva eluruumi üürilepingu alusel tasutud tagatisraha tagastamise kohta. Kostja on jätnud tagatisraha tagastamise kohustuse täitmata. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte kättetoimetamisportaalis KÄPO 14.11.2022. Kostja pole hagile tähtaegselt (05.12.2022) vastanud.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõivu 280 eurot ning õigusabikulud 200 eurot. Õigusabikulud seisnevad konsultatsioonides ja hagiavalduse koostamises. Õigusabi osutas Õigusbüroo xxx OÜ. Kohus selgitab, et taotletavaid õigusabikulusid ei saa kohus välja mõista. Hagiavalduse on allkirjastanud hageja ise ning ei nähtu, et hageja oleks menetluses kasutanud esindajat. Riigikohus on 19.09.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 p-s 23 sedastanud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kui toimikust ei nähtu, et esindaja, kellele tasutud raha väljamõistmist pool taotleb, oleks osalenud kohtumenetluses poole esindajana, ning puuduvad andmed, kas esindaja vastanuks üldse lepingulisele esindajale esitatud nõuetele
2 Hageja menetluskulu on seega riigilõiv 280 eurot, mis jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.