Obsah (17)

§ 168§ 172§ 146§ 153§ 162§ 163§ 22§ 158§ 104§193§ 23§ 3§ 65§ 66§ 150§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19426 Tsiviilasi J P pankrotimenetlus Menetlu

§ 168tähenduses.

1. Vabastada Jüri Truuts J P pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata J P pankrotihalduri Jüri Truuts’i tasuks 10 725,79 eurot (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le B2C Konsult (registrikood 10504196), arveldusarve nr xxx.
3. Kinnitada J P pankrotimenetluse kulud summas 2 eurot.
4. Algatada J P (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
5. Kohustada J P’t (isikukood xxx) esitama kohtule iga-aastaselt aruanne

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

1. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 21.02.
2. a määrusega kuulutati välja J P pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Jüri Truuts. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 09.03.
3. a otsustasid võlausaldajad kinnitada pankrotihalduri ning pankrotimenetluses pankrotitoimkonda mitte moodustada. 17.08.
4. a määrusega kinnitas kohus J P pankrotimenetluses jaotusettepaneku (jõustunud 17.09.
5. a). 17.02.
6. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.02.
7. a, vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku sissetulekust on pankrotihaldur saanud pankrotivara hulka arvata 30 669,59 eurot. Võlgnikule kuulus (ühisvara endise abikaasa M Pga) korteriomand xxx, registriosa xxx. Korterile oli seatud esimese järjekoha hüpoteek AS xxx kasuks summas 174 000 krooni (11 120,63 eurot) ja teise järjekoha hüpoteek samuti AS xxx kasuks summas 123 000 krooni (7 861,13 eurot). Pankrotihaldur selgitas välja, et tegemist on nn tühjade hüpoteekidega ning on käesolevaks hetkeks kustutatud. Omand on tekkinud võlgnikuga abielus oldud ajal, kehtiv varasuhe varaühisuse varasuhe, seega kuulus omand abikaasade ühisvara hulka ning ½ ühisvarast kuulus eelduslikult võlgnikule, kuid ühisvara oli pärast lahutust jagamata. Kohtuvälist kokkulepet ühisvara jagamiseks M Pga saavutada ei õnnestunud, 2 pankrotihaldur esitas hagiavalduse ühisvara jagamiseks (tsiviilasi 2-21-2754), mille tulemusena loeti abikaasade osad ühisvaras võrdseks ning pankrotihaldur kohustus vara müüma oksjonikeskkonnas oksjonikeskus.ee. Enampakkumise tulemusena müüdi korteriomand 102 000 euroga, millest pool, st 51 000 eurot kuulus pankrotivara hulka. Pankrotivara arvelt tasuti massikohustusena kommunaalmaksete võlg 710,43 eurot xxx. Kokku on pankrotivarasse laekunud rahalisi vahendeid pankrotivara müügist ja võlgniku sissetulekutest 81 669,59 eurot. Pankrotivara hulka kuuluv raha on hoiustatud võlgniku xxx arvelduskontol, konto saldo seisuga 17.02.2022 on 10 725,79 eurot. Teistel võlgniku arvelduskontodel pankrotivara puudub. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud. Riigi poolt on makstud ajutise halduri tasu summas 397 eurot ja võlgniku pankrotivarast 579,50 eurot. xxx on pankrotivarast massikohustusena tasutud pankrotivara hulka saadud korteri kommunaalteenuste arved summas 710,43 eurot. Pangaülekannete teenustasusid on tänaseks makstud summas 2 eurot. Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Kohtu poolt on pankrotimäärusega kinnitatud kuludeks ajutise halduri tasu 976,50 eurot. Kohtu poolt kinnitamata kuludeks on tasutud riigilõiv ühisvara jagamise hagilt 450 eurot, kuid selle on M P pankrotivarasse hüvitanud, ja pangateenustasud kokku 2 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa I rahuldamisjärk (

§ 153lg 1 p 1, pandiga tagatud nõuded) – nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud.

II rahuldamisjärgus (

§ 153

lg 1 p 2, muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded) on tunnustatud 14 nõuet kogusummas 74 261,53 eurot, väljamaksed on tehtud kokku summas 69 651,87 eurot. III rahuldamisjärk (

§ 153

lg 1 p 3, muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) – nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivaraks oli pankroti väljakuulutamisel võlgnikule kuuluv ½ korteriomandist xxx, registriosa xxx. Ühisvara jagamiseks pidas pankrotihaldur M Pga kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimisi, kuna kokkuleppe saavutamine ei õnnestunud, esitas pankrotihaldur hagiavalduse ühisvara jagamiseks. Selle tulemusel jagati abikaasade ühisvarad võrdseks ning pankrotihaldur korraldas korteriomandi müügi enampakkumisel, mille tulemusena laekus pankrotivara hulka 51 000 eurot. Pankrotivara müügiks korraldas pankrotihaldur ühe enampakkumise. Võlgniku pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguste ümbervormistamistes pangakontorites, maksete teostamises, laekumiste jälgimises ning kontole laekuva võlgniku sissetuleku arvutamisel pankrotivara hulka kuuluvaks varaks ja võlgniku käsutusse minevaks varaks. Pankrotiperioodi jooksul on pankrotihaldur esitanud krediidiasutustele võlgniku pankrotivara ja 3 pankrotivarasse mittekuuluva sissetuleku osa eraldamiseks 38 arvutusteatist. Kontolt on makstud välja pankrotimenetluse kulud ja jaotised võlausaldajatele. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud kokku summas 4 609,66 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluse käigus väljaselgitatud andmetel kuulus võlgnikule ühisomandina endise abikaasa M Pga korteriomand xxx. Ühisvara oli jagamata. Ühisvara jagamiseks esitas pankrotihaldur kohtusse hagi (tsiviilasi 2-21-2754), mille tulemusena loeti abikaasade osad ühisvarad võrdseks ning pankrotihaldur kohustus vara müüma oksjonikeskkonnas oksjonikeskus.ee. Hagimenetluses pankrotihaldur õigusabiteenust ei kasutanud ja esindas menetluses pankrotipesa ise. Rohkem hagisid pankrotihaldur esitanud ei ole ja ei kavatse esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukuluks on riigilõivu kulu 450 eurot. See on M P poolt pankrotivarasse hüvitatud. Muud kohtukulud puuduvad, haldur esindas pankrotipesa kohtus ise. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamakstud massikohustused on kajastatud lõpparuande punktis Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta.

Muud asjaolud Pankrotivara hulka kuuluvate rahaliste vahendite jääk seisuga 17.02.2022 võlgniku xxx AS kontol 10 725,79 eurot. Prognoosi kohaselt kulub rahaliste vahendite jääk pankrotihalduri tasule (10 725,79 eurot). Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Pankrotihaldur kutsus 17.02.2023 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Võlausaldajad kandidaate välja ei pakkunud. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Maksejõuetuse põhjused Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul piisavalt läbimõtlemata eriliiki laenude võtmine ja suutmatus arvestada oma tegelike majanduslike võimalustega laene teenindada, samuti ebamõistlik võetud laenude kasutamine. Lisaks olemasolevatele laenudele võttis võlgnik juurde uusi laene vanade refinantseerimiseks, võetud kohustuste tagasimaksmine osutus aga võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022. a) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse (

) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuni 30.06.2022. a kehtinud

redaktsiooni § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et 4 pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lgte 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses.

§ 168

sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

§ 158

lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

§ 104

lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

§193lg 5 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu arvestamisele

§ 23

, § 55 lõike 3 punkti 5², §-de 65, 65¹, 66 ja 66¹ ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele

§ 3lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning Ts

MS § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid

1. aasta
2. jaanuarini. Kuni 31.01.
3. a kehtinud

redaktsiooni § 104 lg 1 järgi võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument

§ 168tähenduses nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.

Kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas (

§ 104lg 2).

Kohtule esitatud J P pankrotimenetluse 01.06.

1. a nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ning halduri poolt 28.07.
2. a kohtule esitatud jaotusettepanekust nähtuvalt vaidlustas võlgnik nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldaja xxx OÜ nõude summas 317,78 eurot, xxx AS-i nõude summas 78,22 eurot, xxx OÜ nõude summas 904,46 eurot, xxx OÜ nõude summas 1 700 eurot (xxx OÜ esitas võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 15 294,18 eurot, kuid nõudele esitas vastuväite summas 1 700 eurot ka pankrotihaldur ning xxx OÜ nõue jäi 1 700 euro ulatuses tunnustamata) ja xxx AS-i nõude summas 138,72 eurot. Võlausaldajad oma nõuete tunnustamiseks hagisid ei esitanud, mistõttu ei ole käesolev kohtumäärus, tulenevalt võlgniku esitatud vastuväidetest, nimetatud nõuete osas täitedokumendiks

§ 168

tähenduses.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse kokku laekunud 81 669,59 eurot, sh on 51 000 eurot laekunud ühisvara jagamise tulemusena pankrotivarasse saadud korteri müügist ning 30 669,59 eurot on haldur arvestanud pankrotivarasse võlgniku sissetulekust. Pankrotiperioodi jooksul on pankrotihaldur arvutanud ja esitanud krediidiasutustele võlgniku pankrotivara ja pankrotivarasse mittekuuluva sissetuleku osa eraldamiseks 38 arvutusteatist. Pankrotihaldur ei ole tasunud pankrotivara arvelt bürooja transpordikulusid. Haldur on ühisvara jagamiseks üritanud pidada läbirääkimisi võlgniku endise abikaasaga ning selle ebaõnnestumisel koostanud ja esitanud täiendavat õigusabi kasutamata ühisvara jagamise hagi ja esindanud pankrotipesa kohtumenetluses. Pankrotivaralt suurusega 81 669,59 eurot on halduri tasu alammäär 9 097,80 eurot. Sh on pankrotivarase 5 laekunud hagimenetluse tulemusena, milles haldur ei kasutanud õigusabi pankrotivara arvelt, 51 000 eurot. Sellelt osalt taotleb haldur tasu määramist ülemmääras. Halduri tasu alammääras (

§ 65

¹ lg 1) on pankrotivaralt 51 000 eurot 6 564,90 eurot, ülemmääras (

§ 65¹ lg 2) 8 192,89 eurot.

Alammäära ja ülemmäära vahe pankrotivaralt 51 000 eurot on (8 192,89-6 564,90=) 1 627,99 eurot. Haldur taotleb tasu määramist kogu pankrotivarasse laekunud varalt alamääras, millele lisandub hagimenetluse tulemusena laekunud summalt alammäära ja ülemmäära vahe. Pankrotihaldur palub kohtul määrata pankrotihalduri tasu summas (9 097,80+1 627,99=) 10 725,79 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ-le B2C Konsult. OÜ B2C Konsult ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane – tasu ei sisalda ega tasule ei lisandu käibemaksu. J P võlausaldajate 17.02.2023. a üldkoosolek otsustas, et taotletav halduri tasu on mõistlik, võlgnik oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri taotletava tasu, so 10 725,79 eurot kinnitamine ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 23lg-le 1-3.

Kohus määrab halduri tasuks 10 725,79 eurot (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus).

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 66lg 3).

Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kuludena pangateenustasud summas 2 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (

§ 172lg 6).

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihaldur palub algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajad usaldusisiku kandidaate välja pakkunud ei ole. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt

§ 172

lg-st 2, 3, 4 ja 5 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Usaldusisik on kohustatud kohtule esitama iga-aastaselt aruande võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. 6

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

1. aasta
2. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 193³ lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7