Obsah (8)

§ 242§ 223§ 16§ 17§ 33§ 14§ 50§ 227

4-23-169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuvä

) § 223 lg 1 ja

§ 242lg 1, 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 140 trahviühikut ehk 560 eurot ja

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Mart Kallas ‒ isikukood 36302015211; xxx kodanik; elukoht xxx; töötab xxx; karistusregistri kohaselt üks kehtiv väärteokaristus Olavi-Jüri Luik ‒ Advokaadibüroo LEXTAL; asukoht Rävala pst 4, Tallinn; e-post olavi-jyri.luik@lextal.ee Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalitus; esindaja istungil: Jaak Paju aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060 e-post: pohja.lmt@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133‒135, maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 05.01.2023 otsus väärteoasjas nr 2302,22,016332 osaliselt, s.o väärteo kvalifikatsiooni osas. 2. Kvalifitseerida Mart Kallasele

§ 223

lg 1 ja § 242 lg-te 1, 2 järgi etteheidetavad väärteod ümber

§ 223lg 1 ja § 242 lg 2 järgi.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV 1 4-23-169 Pank EE777700771003813400), märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
4. Jätta valitud kaitsjale makstud tasu Mart Kallase kanda.
5. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Mart Kallas on

§-st 127 tulenevalt kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Otsuse koopia anda Mart Kallasele, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus tehti avalikult teatavaks 08.03.
2. VÄÄRTEOETTEHEIDE Mart Kallas juhtis 28.10.2022 Tallinnas Lastekodu 46a juures suunaga Sossi mäe poole mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx. Kell 18:31:22 ajal oli hooletu, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud kõigest, mis võiks takistada liiklust. Enne teega külgnevalt alalt välja sõitmist ei veendunud oma manöövri ohutuses ja keeras ette peateel otse liikunud jalgratturile, mille tagajärjel oli jalgrattur sunnitud ohu vältimiseks järsult muutma oma liikumissuunda ja -kiirust. Kell 18:31:31 ajal ei olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik. Enne paigalt liikuma hakkamist ei veendunud, et see ei ohusta ega takista tema ette manööverdavat jalgratturit ja sõitis vastu jalgratast mille tagajärjel jalgrattur kaotas tasakaalu. Kell 18:31:39 ajal oli hooletu, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada inimest või vara. Ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, ei arvestanud oma sõidukogemust ja liiklusolusid, ega jätnud vajaduse tekkimisel sõidukit seisma kuigi tingimused seda nõudsid ning sõitis otsa teel paiknevale etteaimatavale takistusele (jalgrattalt maha tulev inimene). Oma tegevusega põhjustas varalise kahju ja tervisekahjustused A Šle (tervisekahjustuste tekkimine on fikseeritud kiirabikaardiga ja varalise kahju tekkimine on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ning selle juurde tehtud fotodega). Oma tegevusega rikkus Mart Kallas

§ 16

lg 1; § 50 lg 3 p 1, 2; § 33 lg 2 p 8; § 14 lg 2; § 17 lg 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ja § 242 lg 1, 2 järgi.

MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 05.01.2023 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,016332 karistati Mart Kallast

§ 223

lg 1 ja

§ 242lg 1, 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 140 trahviühikut ehk 560 eurot.

Samuti võeti Mart Kallaselt

§ 223lg 2 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks.

1. Mart Kallas esitas 16.01.2023 kaitsja vahendusel mainitud otsusele kaebuse. Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et väärteoasjas puudub süüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis ning rikutud on väärteomenetluse õigust. Väärteomenetluse õigust on rikutud sellega, et väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud objektiivse teokooseisu elemente – varalist kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamist tagajärjena. Sellest tulenevalt ei ole kaebajale selge, millise varalise kahju ja tervisekahjutuse tekitamist talle ette heidetakse. 2 4-23-169 Kaebaja palus väärteootsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamis VTMS § 29 lg 1 kohaselt. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud taotluse juurde, täpsustades, et Mart Kallasele määratud põhi- ja lisakaristus kogumis ületavad tema süü suurust. Lisakaristuse kohaldamine toob Mart Kallasele kaasa raskeid tööalaseid tagajärgi. Alternatiivselt taotles kaebaja menetluse lõpetamist VTMS § 30 sätete alusel otstarbekuse kaalutusel.
2. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata. Videoga on tõendatud, et peateel liikunud jalgratturile keeras ette taksopeatusest autojuht. Mart Kallas oli sel hetkel taksojuht, tavaline liikleja ja tema ülesanne ei olnud hakata teisi liiklejaid korrale kutsuma. Mart Kallase tegevuse tagajärjel pidi jalgrattur muutma oma liikumissuunda ja -kiirust. Jalgrattur jäi sõidutee keskele. Tegemist oli olukorraga, kus jalgratturi elu ja tervis olid ohus, sest talle sõitsid vastassuunas vastu mitu autot. Jalgrattur alustas tagasipöördumist oma sõiduvööndisse ja Mart Kallas alustas liikumist. Sõidukite vahel toimus vist mingisugune kontakt ja jalgrattur lõi autot jalaga. See ei ole heaks kiidetav käitumine. Siis jalgrattur eemaldus konfliktist, sõitis eemale tee äärde. Mart Kallas ei tulnud autost välja, ei hakanud autot vaatama, ei hakanud isegi politseisse helistama autost. Enne kui jalgrattur jõudis rattalt maha tulla, hakkas auto jalgratta poole kiirendama. Mart Kallas alustas liikumist jalgratturi poole esimesena. Selline jalgratturi reaktsioon nagu videos näha, ongi see, mida inimene teeb, kui tema poole sõidab mitmetonnine auto. Jalgratturil ei olnud istungil varalisi pretensioone Mart Kallase suhtes. Vaidlus puudub selle üle, et jalgrattur tundis autoga kokkupõrke tagajärjel valu ja sai tervisekahjustusi: jalale tekkisid marrastused ja sinikad. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et tervisekahjustuse tekitamise fakt on väärteoprotokollis fikseeritud ning meditsiinidokumentides olevat anamneesi ei ole vaja väärteoprotokolli ümber kirjutada. Mart Kallas on talle etteheidetavad teod toime pannud. Tegemist oli enamohtliku rikkumisega, sest autojuht sõitis otsa vähemkaitstud liiklejale, jalgratturile, pannes sellega ohtu tema elu ja tervise. Mart Kallas on varem liiklusalase rikkumise eest väärteokorras karistatud rahatrahviga. Kui autojuht ajab alla jalgratturi, siis sellele peab riik reageerima. Selline tegu ei saa jääda karistuseta ja selline ohtlik rikkumine ei saa piirduda rahatrahviga. Juht tuleb liiklusest eemaldada, et ta saaks aru, et tema tegudel on ka tagajärjed. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohtuistungil andis kaebaja Mart Kallas ütlusi, et oli 28.10.2022 bussijaamas Bolti kohal ning hakkas sõitma. Ta vaatas vasakule ja viimasel hetkel märkas tee keskteljel tumedates riietes valgustamata jalgratturit. Mart Kallas pidas kinni ja tegi jalgratturile märkuse, et viimane ei ole nähtav. Jalgrattur saatis Mart Kallase „pimedasse kohta“ ning sõitis edasi. Mart Kallas sõitis jalgratturi kõrval, toimus vestlus või vaidlus. Siis tahtis Mart Kallas minema sõita, suunatuli oli sees ja äkki oli jalgrattur auto ees. Kiirus oli olematu. Mart Kallase auto ninaosa läks õrnalt vastu jalgratta tagaratast. Seepeale lõi jalgrattur jalaga auto esiosa ja sõitis eemale. Mart Kallas tundis konflikti paisumas ja ennast abitus seisus. Järgmisel hetkel tõstis jalgrattur ratta, viskas ratta ja hüppas ise ratta otsa. Mart Kallas kiirendas ja pidurdas, et kapoti peal olevast jalgratturist lahti saada. Jalgrattur lendas kapotilt inertsiga maha. Jalgrattur tiirutas ringi, üritas Mart Kallast provotseerida. Mart Kallas kutsus kiirabi ja politsei. Jalgrattur läks Tervisekassa maja äärde, keeras ratta teistpidi, vaatas selle üle ja sõitis edasi. Siis tuli jalgrattur uuesti tagasi, remontis veel oma ratast ja jätkas sõitu. Siis tulid kiirabi ja politsei. Mart Kallas ei ole fikseerinud, kas jalgratturi jalalöögist on autol vigastusi.
4. Tunnistaja A Š rääkis kohtuistungil, et hakkas 28.10.2022 bussijaama juurest jalgrattaga sõitma. Tal olid seljas musta värvi, suure valge helkurmustriga rõivad. Jalgratta esituli oli katki. Ilm oli selge ja nähtavus hea. Tunnistaja sõitis sõiduteele. Tunnistaja sõitis pärisuunas paremal pool. Ta oli sõites teepeenrast meetri kaugusel, 1/3 sõiduteest paremal. Tunnistajal 3 4-23-169 oli plaanis sõita otse. Seal oli parkimistasku. Kui tunnistaja madalatest postidest mööda sõitis, siis sõitis temast mööda meesterahvas, kes läbi auto lahtise akna karjus midagi. Tunnistaja ei saanud päris täpselt karjutust aru. Situatsioon oli tunnistaja jaoks ootamatu, sest ta ei osanud oodata, et auto jätkab pärast tema jalgratta märkamist sõiduteele liikumist. Edasi sõideti paralleelselt. Tunnistaja hakkas keerama ja sõiduauto näitas pööret. Tunnistajale jäi mulje, et autojuht üritab teda suruda vastassuuna vööndisse, kus oli väga tihe liiklus. Kui tunnistaja nägi, et sõiduauto jäi seisma, siis tunnistaja sõitis autole ette. Seda tegi tunnistaja põhjusel, et oli vastassuunavööndis ja tahtis teelt eest ära sõita. Tunnistaja ei mäletanud, et oleks ette sõites autot riivanud. Tunnistaja kinnitas, et lükkas jalaga autot eemale. Samas märkis tunnistaja, et see oli jala etteviskamine, improvisatsioon, aga jalaga ta autot ei puudutanud. Tunnistaja sõitis autost edasi. Kui tunnistaja oli autost eespool peatunud, kuulis ta mootori käivitamist. Pärast seda toimus autoga kokkupõrge, auto ajas tunnistaja alla. Kokkupõrke tagajärjel sai tunnistaja haiget, tundis valu veel nädalpoolteist pärast juhtunut. Tunnistaja sai sellised vigastused nagu kiirabi fikseeris. Oli parema sääre tömpvigastus. Kokkupõrke tagajärjel sai jalgratas kahjustada, kuid mingeid varalisi pretensioone tunnistajal autojuhile ei ole. Ratta raami (lenkstangi) painutas ta ise tagasi, korrastas kohapeal kiilunud (löögist paigast nihkunud) ketti. Kriimustusi oli rattal ennegi ja tunnistaja ei saa kinnitada, et need just selle juhtuni tagajärjel tekkisid. Pärast toimunut väljus autojuht autost ja püüdis vestelda, aga tunnistaja ei tahtnud. Tunnistaja ütles autojuhile lihtsalt, et tal ei ole õigus.
5. Kõrvutades tunnistaja ütlusi kohtus uuritud videosalvestistega võib tõdeda, et tunnistaja ütlused lähevad videotelt nähtuvaga kokku selles, millisel sõidutee osal tunnistaja sõitis, kus paiknes tunnistaja hetkel, mil talle keeras taksotaskust ette sõiduauto, millisesse suunavööndisse sattus tunnistaja, milline oli vastassuunavööndis liiklus, kuidas tunnistaja vastassuunast pärisuunavööndisse naasis. Samuti on videolt nähtuvaga kooskõlas, kus tunnistaja paiknes ja mida tegi tunnistaja hetkel, kui tema poole hakkas liikuma kaebaja auto ning mis juhtus kokkupõrke järgselt. Tõsi, tunnistaja on enda tegevust enne sõiduauto eest lahkumist mõnevõrra pisendanud, kahandades jalaga auto löömise jalaga auto eemale lükkamiseks või improviseerivaks löögiliigutuseks. Selles osas kohus tugineb videopildile ja kaebaja ütlustele. Kuna ülejäänud osas läheb tunnistaja kirjeldatu videopiltidega täielikult kokku, siis haakuvas osas on tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja lubatavad.
6. Kõrvutades kaebaja ütlusi kohtus uuritud videosalvestistega võib tõdeda, et kaebaja ütlused üldjoontes haakuvad videotelt nähtuvaga kuni selle hetkeni, mil jalgrattur teeb jalalöögi auto kapoti suunas ja eemaldub autost. Edasiselt läheb kaebaja kirjeldatu videopildist lahku selles, mis asjaoludel sattus jalgrattur auto kapotile. Selles osas tugineb kohus videopildile ja tunnistaja ütlustele.
7. Tallinna Bussijaama valvekaamera videosalvestiselt K4.mp4 (toimikus DVD-R plaadil), mida vaadeldi asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 18) on näha, et 28.10.2022 kell 18:31:18 hakkab tumedates rõivastes jalgrattur sõitma piki Lastekodu tänavat Tallinna Bussijaama juurest Masina tänava poole. Tunnistaja A Š eelnevalt kajastatud ütlusi arvestades on tegemist A Šga. Video ja tunnistaja ütlused kattuvad selles, et jalgrattur sõitis pärisuunavööndis, sõidutee parema ääre pool. Jalgratturi asukoht sõiduteel on videos tuvastatav visuaalselt. Nimelt on Odra tn ja Lastekodu tn ristmikul asuva ülekäiguraja juures vastassuunas stoppjoon. Selle järgi saab määratleda sõidutee mõttelise keskjoone. Omakorda sõidutee parempoolse osa pikiteljele jääb kaevuluuk. Videos möödub jalgrattur sellest kaevuluugist paremalt ja see annabki alust tõdemuseks, et ta liigub sõidutee parema ääre pool. Videost on näha, et sama sõiduteega külgneb taksotasku, mis jääb Masina tänava suunas liikuvast jalgratturist paremale. Kell 18:31:19, mil jalgrattur on jõudnud taksotasku sissesõidu juurde, hakkab taksotaskus seisnud helehall sõiduauto liikuma. Helehall sõiduauto sõidab kell 18:31:22 taksotaskust sõiduteele, millel sõidab jalgratas. Arvestades 4 4-23-169 kaebaja eelkajastatud ütlusi, on tegemist Mart Kallase juhitud Xxx Xxxiga (edasi tekstis Xxx). Taksotaskust sõiduteele väljasõitev Xxx blokeerib pärisuunavööndi parempoolse osa. Selleks hetkeks on jalgrattur möödunud taksotaskut sõiduteest piiravatest madalatest postidest, vähendab sõiduki sõiduteele ilmumisel kiirust ja sõidab pärisuunavööndi vasakpoolsesse serva, sest otsesuunas edasi liikumist takistab sõiduteele ilmunud Xxx. Kuna kaebaja ütles, et märkas jalgratturit taksotaskust välja sõites viimasel hetkel ning videost on näha, et kell 18:31:23 Xxx pidurdab (süttib tagumine pidurituli), siis sellest kohus järeldab, et siinkohal kaebaja märkaski sõiduteel liikuvat jalgratturit.

§ 242lg 1 9.

Siinkohal heidetakse kaebajale ette seda, et ta eiras

§ 16

lg 1, § 17 lg 3 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid, oli kella 18:31:22 ajal hooletu, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud kõigest, mis võiks takistada liiklust. Enne teega külgnevalt alalt välja sõitmist ei veendunud ta oma manöövri ohutuses ja keeras ette peateel otse liikunud jalgratturile, mille tagajärjel oli jalgrattur sunnitud ohu vältimiseks järsult muutma oma liikumissuunda ja -kiirust. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 242lg 1 järgi.

10. Kohus märgib, et 28.10.2022 kella 18:31 ajal oli tegemist oli pimeda ajaga, kuid Tallinna Bussijaama videosalvestisest, samuti Tartu mnt ja Odra tn ristmikul asuva kaamera videosalvestisest 28.10.2022 18_30_54 (UTC+03_00).mkv (toimikus DVD-R plaadil) on näha tänavavalgustus põleb. Sellele alale, kus jalgrattur sõitis, annab valgust juurde ka Tallinna Bussijaama akendest paistev sisevalgustus. Liiklusõnnetuse aktis (tl 1) ja sündmuskoha vaatluse protokollis (tl 2-3) on samuti fikseeritud tänavavalgustuse töötamine. Xxx pardakaamera salvestisel GRME0002.MP4 (toimikus DVD-R plaadil), mida vaadeldi asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 19) on näha, et Xxx kojamehed ei liigu ning esiklaasil pole vihmapiisku. Seega võib tõdeda, et sademed kella 18:31 ajal nähtavust ei seganud. Arvestades sündmuskoha vaatlusel tehtud fotosid (toimikus DVD-R plaadil), iseäranis foto IMG_5369.JPG, saab tõdeda, et Odra tn ja Lastekodu tn ristmikust kuni taksotasku väljasõiduni on sõidutee valgustatud. Kuivõrd jalgrattur lähenes taksotasku väljasõidule valgustatud sõiduteelõigul, siis ei saa olla jalgratturi tume rõivastus ja jalgratta esitule mittetöötamine ega ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 6) A Š hingeõhus tuvastatud 0,14 mg/l alkoholi, selliseks asjaoluks, mis võtaks võimaluse lähenevat jalgratturit märgata. Kohus leiab, et sellises olukorras nagu Mart Kallas oli taksotaskust välja keeramise eelselt, on keskmisel kohusetundlikul ja tähelepanelikul sõidukijuhil enne paigalt liikumise alustamist võimalik peateel liikuvat jalgratturit märgata. Kuivõrd Mart Kallas sõitis teega külgnevast taksotaskust peateele välja, blokeeris jalgratturi tee, sundis jalgratturi muutma sõidukiirust ja -suunda, pidurdas alles kell 18:31:23, siis ilmselgelt Mart Kallas ei täitnud

§ 17

lg 3 toodud kohustust anda teega külgnevalt alalt teele sõites teed teel liiklejale. Niisamuti on Mart Kallas rikkunud taksotaskust väljakeeramisega ja jalgratturi sõidu takistamisega

§ 33

lg 2 p 8 toodud juhi üldkohustust enne paigalt liikuma hakkamist veenduda selles, et see ei takista teist liiklejat ning

§ 16

lg 1 nõuet arvestada liikluses teise liiklejaga ning hoiduda oma käitumises kõigest, mis võiks takistada liiklust.

§ 242lg 1 objektiivsed koosseisutunnused on täidetud.

Kaebaja andis ütlusi, et hakkas sõitma ja vaatas vasakule, viimasel hetkel märkas keskteljel tumedates riietes valgustamata jalgratturit. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolude pinnal suhtus kaebaja oma teosse (liiklusnõuete järgimisse) hooletult, kuna tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema võimalust, et peateel võib liikuda teine liikleja ning sellest tulenevalt oleks ta pidanud juba enne taksotaskust väljasõitmise alustamist veenduma, et tema planeeritav manööver peateele ei takista kedagi. Ta ei teinud seda ning oli seetõttu hooletu. Ka

§ 242lg 1 subjektiivsed koosseisutunnused on täidetud.

5 4-23-169

1. Tallinna Bussijaama valvekaamera videosalvestiselt nähtub edasi, et taksotaskust Lastekodu tn sõiduteele keeranud Xxx jätkab sõitu ning on kell 18:31:25 pärisuunavööndi vasakpoolsesse serva lähedal. Xxxst vasemale jääv jalgrattur liigub samuti piki Lastekodu tänavat Masina tänava suunas. Visuaalselt on näha, et jalgrattur liigub vastassuunavööndis. Kell 18:31:26 Xxx pidurdab hetkeks (süttib tagumine pidurituli) ja sõidab kõrvuti vastassuunas liikuva jalgratturiga edasi. Vastassuunas lähenevad jalgratturile kaks sõidukit. Kell 18:31:27 Xxx pidurdab taas hetkeks (süttib tagumine pidurituli) ja jätkab edasiliikumist, temast vasakul liikumas vastassuunavööndis jalgrattur, kes on nüüd surutud Xxx ja vastu tuleva sõiduauto vahelisele kitsale alale, vastu liikumas veel kaks sõiduautot. Kell 18:31:30-18:31:31 Xxx pidurdab taas (süttib tagumine pidurituli). Jalgrattur on taas sõiduteel Xxx ja järgmise vastutuleva sõiduauto vahel. Arvestades videopilti, peavad paika tunnistaja ja kaebaja ütlused selles, et nende vahel toimus kõnelus. Kell 18:31:32 keerab jalgrattur vastassuunast tagasi pärisuunavööndisse, otse parema küljega Xxx kapoti ette. Seega peavad paika tunnistaja ütlused selles, et oli vastassuunavööndis ja tahtis teelt eest ära sõita. Nii Tallinna Bussijaama videosalvestisest kui Xxx pardakaamera salvestisest on näha, et kohe pärast jalgratturi pööret kapoti ette alustab Xxx liikumist ja pidurdab seejärel kell 18:31:32-18:31:
2. Jalgrattur vajub vasakule, toetades maha vasaku jala. Kuivõrd pardakaamerast on näha, et jalgratta tagumine ratas ja Xxx esiosa on enne jalgratturi vasakule vajumist väga lähestikku, ei kahtle kohus kaebaja ütlustes, mille kohaselt Xxx ninaosa läks õrnalt vastu jalgratta tagaratast. Sellele viitab ka jalgratturi edasine reaktsioon - kell 18:31:35 teeb jalgrattur parema jalaga löögi Xxx kapoti piirkonda, kus asetseb sõiduki logo. Seejärel sõidab jalgrattur sõidutee parema serva juurde.

§ 242lg 2 12.

Siinkohal heidetakse kaebajale ette seda, et ta eiras

§ 14

lg 2 ja taas

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid, ei olnud kella 18:31:31 ajal liikluses hoolikas ja ettevaatlik. Enne paigalt liikuma hakkamist ei veendunud, et see ei ohusta ega takista tema ette manööverdavat jalgratturit ja sõitis vastu jalgratast mille tagajärjel jalgrattur kaotas tasakaalu. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 242lg 2 järgi.

13. Praegusel juhul oli kaebajale väga hästi teada, et ta eelnevalt keeras taksotaskust sõiduteele sõites jalgratturile ette, sundis jalgratturi sellise manöövriga peateel liikuma vasakus teeservas. Kuna videost on näha, et jalgrattur on sõidu jätkudes surutud vastassuunavööndisse, siis pidi see olema nähtav ka kaebajale. Kaebajale pidi olema nähtav, et vastassuunas liigub jalgratturile vastu teisi sõidukeid ning jalgrattur sattub ja sattuski vastutulevate sõidukite ja Xxx vahel väga kitsale teeribale. Kohtu hinnangul saab iga keskmine kohusetundlik ja tähelepanelik autojuht aru, et selline situatsioon on jalgratturi elule ja tervisele äärmiselt ohtlik ja sellises olukorras jalgrattur soovib vastassuunast tagasi oma suunavööndisse tulla. Iga keskmine kohusetundlik ja tähelepanelik autojuht ka võimaldaks sellises olukorras vähemkaitstud liiklejal naasta pärisuunavööndisse. Kaebaja, selle asemel, et pärast peateele keeramist ja jalgratturi märkamist, lasta jalgratturil sõita tagasi parema teeserva lähedale, jätkas peateel liikumist, aeg-ajalt pidurdades läbi akna jalgratturi noomimist ja ühes sellega jalgratturi parema teeserva lähedal liikumise takistamist. Tõenditest nähtus, et pärast Xxx järjekordset pidurdamist jalgrattur keeras kella 18:31:32 ajal vastassuunast tagasi pärisuunavööndisse, otse parema küljega Xxx kapoti ette. Samal ajal alustas Xxx liikumist ja sõitis kergelt vastu jalgratta tagaratast, mille tagajärjel jalgrattur kaotas tasakaalu. Eelnev näitab, et Mart Kallas ei täitnud

§ 14

lg 2 nõutavat hoolsuskohustust liikluses ning nähes kapoti ette keeranud jalgratturit ei täitnud

§ 33

lg 2 p 8 toodud juhi üldkohustust veenduda enne paigalt liikuma hakkamist selles, et see ei ohusta teist liiklejat.

§ 242lg 2 objektiivsed koosseisutunnused on täidetud.

Kaebaja andis ütlusi, et ta tahtis hakata minema sõita, suunatuli oli sees ja äkki oli jalgrattur auto 6 4-23-169 ees. See näitab, et kaebaja ei mõelnud liikumist alustades selle peale, millisesse olukorda ta eelnevalt oli jalgratturi pannud. Kohtu hinnangul suhtus kaebaja oma teosse (liiklusnõuete järgimisse) hooletult, kuna tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema võimalust, et tema tegevuse tõttu vastassuunda sunnitud jalgrattur on ohus ja soovib naasta pärisuunavööndisse. Ka

§ 242lg 2 subjektiivsed koosseisutunnused on täidetud.

14. Eelnevalt tuvastatud liiklusnõuete rikkumine (st kaebaja tegevus alates hooletust keeramisest peateele kuni kapoti ette keeranud jalgratturi jalgratta kerge müksamiseni) enesega jalgratturi tervisele ega tema varale kahju kaasa ei toonud. See põhjustas vaid liiklusohu. Järelikult on Mart Kallase tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 242sätete järgi.

Küll aga peab kohus õigeks olukorras, kus erinevate liiklusnõuete rikkumine toimub sekundite jooksul ning kasvab üle jalgratturit selgelt ohustavaks käitumiseks, kvalifitseerida Mart Kallase käitumine üksnes

§ 242lg 2 järgi, mis katab nii lg 1 järgse põhiteo kui lg 2 järgse teo.

1. Xxx pardakaamera videosalvestiselt nähtub edasi, et pärast kell 18:31:35 toimunud jalgratturi parema jalaga lööki Xxx kapoti piirkonda sõidab jalgrattur kohe sõidutee parema serva juurde, peatub kell 18:31:
2. Jalgrattur vaatab üle parema õla Xxx suunas, toetab maha vasaku jala. On näha, et jalgrattur on Xxxst mõned meetrid eemal. Nii Xxx pardakaamera kui ka Tallinna Bussijaama videosalvestistest paistab, et kell 18:31:36 Xxx tagurdab pisut, kell 18:31:37 süttib hetkeks tagumine pidurituli ja Xxx alustab sõitu edasi, hoides suunda kergelt paremale, s.o jalgratturi suunas. Jalgrattur hüppab rattalt maha. Kell 18:31:38 on Xxx jalgratturi vahetus läheduses ning jalgrattur tõstab samal ajal jalgratta õhku. Kell 18:31:39 sõidab Xxx jalgratturile otsa. Jalgrattur paiskub ratas käes Xxx kapotile. Kell 18:31:39-18:31:40 libiseb jalgrattur edasi liikuva Xxx kapotilt maha, püüdes säilitada tasakaalu. Jalgrattur liigub kell 18:31:41 inertsist mõned meetrid autost eemale. Kell 18:31:42 Xxx peatub. Seda, et Xxx võttis edasi sõites suuna paremale, s.o teeservas peatunud jalgratturi poole, saab järeldada ka Xxx peatumisjärgsest asendist. Nimelt on sündmuskoha vaatluse protokollist ja sellele lisatud skeemist, aga ka tehtud fotodest, vt nt IMG_5368.JPG ja IMG_5393.JPG näha, et Xxx esiosa on kergelt suunatud paremale, tee serva poole.

§ 223lg 1 16.

Siinkohal heidetakse kaebajale ette seda, et ta eiras

§ 16

lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 ja p 2 nõudeid, oli kella 18:31:39 ajal hooletu, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud kõigest, mis võiks ohustada või kahjustada inimest või vara. Ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, ei arvestanud oma sõidukogemust ja liiklusolusid, ega jätnud vajaduse tekkimisel sõidukit seisma, kuigi tingimused seda nõudsid ning sõitis otsa teel paiknevale etteaimatavale takistusele (jalgrattalt maha tulev inimene). Väärteoetteheite kohaselt põhjustas Mart Kallas sellise tegevusega varalise kahju ja tervisekahjustused A Šle (tervisekahjustuste tekkimine on fikseeritud kiirabikaardiga ja varalise kahju tekkimine on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ning selle juurde tehtud fotodega). Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

17. Kohus leiab, et kohtus uuritud ja eespool kajastatud tõendid, eeskätt Xxx pardakaamera videosalvestiselt, aga ka Tallinna Bussijaama valvekaamera videosalvestiselt sekundilise täpsusega nähtuv tegevustik, kinnitab Mart Kallase poolt

§ 16

lg 1 kui ka

§ 50lg 3 p 1 ja p 2 nõuete rikkumist.

Sõiduautoga tagurdamine, seejärel mõni meeter eemal seisva jalgratturi poole kiirendamine, sõitmise jätkamine ka siis, kui jalgrattur oli paiskunud Xxx kapotile eeldab juhtimisvõtete rakendamist – gaasipedaalile vajutamist ja rooli keeramist. Need on tegevused, mida Mart Kallas tegi teadlikult. Kohtule ei jää kahtlustki, et Mart Kallas teadlikult sõitis seisva jalgratturi suunas, tahtis talle otsa sõita ja sõitiski talle otsa. 7 4-23-169 Järelikult ta ei arvestanud teise liiklejaga ega hoidunud sellest, mis võiks inimest ohustada ja kahjustada. Ta nägi, et peatunud jalgrattur on sõidukist vaid mõne meetri kaugusel. Ohuolukorras, kus inimese suunas stardib lähedalt sõiduauto, on ilmne, et inimese reaktsioon ohule on ettearvamatu. On täiesti reaalne, et inimene, ei jõua auto eest ära hüpata või tardub paigale. Seega on ettenähtav, et inimene võib saada autolt löögi, paiskuda kapotile või halvimal juhul auto rataste alla. Ette nähtav on ka see, et auto kapotile paiskuv inimene võib saada tervisekahjustusi, sh marrastusi ja sinikaid. Päris kindlasti on ette nähtav, et autoga kokkupõrge ja selle tulemusel saadavad tervisekahjustused põhjustavad valu. Eelnevalt kajastatud tõendid näitavad, et jalgrattur jõudis rattalt maha hüpata, jõudis ratta ka kõrgemale tõsta, kuid auto sõitis edasi ja kokkupõrke tulemusena paiskus jalgrattur käes hoitava jalgrattaga Xxx kapotile.

1. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta tundis valu ning sai tervisekahjustusi. Tunnistaja ütluseid toetab kiirabikaart (tl 17), milles on kell 18:36 fikseeritud tunnistaja mõlemal säärel marrastused ja kriimustused. Lisaks on tunnistajalt 03.11.2022 (s.o 6 päeva pärast juhtunut) saadud fotod tunnistaja paremast jalast, millel kriimustus ja vasakust puusast, millel sinikad. Ka videopilt - otsa sõitva Xxx kapotile paiskumine - muudab tervisekahjustuste saamise jalgade piirkonda usutavaks. Lisaks on Xxx pardakaamera videosalvestisest näha, et kella 18:35:57-18:36:01 lonkab jalgrattur jalgratast käekõrval lükates Lastekodu 48 (Eesti Haigekassa) ees parkivate sõidukite vahele. Lonkamine viitab sellele, et kokkupõrke tagajärjel sai jalgratturi jalapiirkond viga, tal oli valus kõndida.
2. Kohus leiab eelneva põhjal, et Mart Kallase poolt liiklusnõuete rikkumise tõttu toimus tunnistajale otsasõit ja selle tulemusena tekkisid tunnistajale tervisekahjustused. Sõiduki vaatlusprotokolli (tl 4) kohaselt on jalgratta kerel mh kraapejäljed ja esituli ei tööta. Tunnistaja ütlusi arvestades olid jalgrattal kraapeid juba enne liiklusõnnetust ning varalisi pretensioone tunnistajal kaebajale ei olnud. Seega varalise kahju tekitamine tõendamist ei leidnud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja hinnang on õige selles osas, et Mart Kallas rikkus autot juhtides

§ 16

lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 ja p 2 liiklusnõudeid ning sellega tekitas ta A Šle tervisekahjustused.

§ 223lg 1 objektiivsed tunnused on sellega täidetud.

Niisamuti on ilmne, et liiklusnõuete rikkumine toimus Mart Kallase poolt vähemalt otsese tahtlusega. Mis aga puudutab Mart Kallase suhtumist liiklusnõuete rikkumise tulemusena jalgratturile tekkida võivatesse tervisekahjustustesse, siis kohtu hinnangul on eelnevalt tuvastatud asjaoludel sõidukiga inimesele otsa sõites ette nähtav, et inimene võib otsasõidu tulemusena saada viga. Vajutades gaasi ja keerates rooli jalgratturi suunas, Mart Kallas ka möönis kokkupõrget ning inimesele vigastuste saabumise võimalust. Paraku ei ole kohtul kaebemenenetluse raames võimalik kohtuvälise menetleja valesti valitud menetlusliiki enam korrigeerida ega saa saata materjale kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks (käesolevas asjas tuvastatud asjaolud viitavad võimalikule KarS § 121 lg 1 kuriteole). Nimelt takistab VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaldamist VTMS § 132 p-s 2 väljenduv reformatio in peius keeld. Kuivõrd faktiliselt on Mart Kallas

§ 223

lg 1 kirjeldatud teo toime pannud ja saabus ka koosseisus näidatud tagajärg, jääb kohtuvälise menetleja valitud kvalifikatsioon muutmata.

1. Tagajärjetuks jääb kaebuse väide, mille järgi tuleks väärteomenetlus lõpetada põhjusel, et väärteoprotokollis on märkimata jäetud tervisekahjustuse kirjeldus, mis takistas kaitseõiguse teostamist. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 5 tuleb väärteoprotokollis kajastada teave väärteoga põhjustatud kahju kohta. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse järgi põhjustas Mart Kallas oma tegevusega A Šle tervisekahjustused (tervisekahjustuste tekkimine on fikseeritud kiirabikaardiga). Kohus leiab, et väärteoprotokollis on seega viide kahjule (tervisekahjustusele) olemas. Kuna tervisekahjustuse täpsem laad ja viis ei ole antud juhul objektiivne koosseisuline tunnus, siis ei pidanud seda ka väärteoprotokollis üksikasjalikumalt kajastama. 8 4-23-169
2. Kohus leiab, et Xxxga A Šle otsasõitmise puhul ei ole alust kaaluda hädakaitset. Nimelt jalgrattur eemaldus pärast Xxx jalaga löömist sõiduauto juurest ning polnud viiteid sellele, et ta kavatseb autot veel korra lüüa. Seega ei esinenud hädakaitse olukorda. Kuivõrd Mart Kallas sekundite jooksul tagurdas ja seejärel kiirendas Xxxst eemaldunud jalgratturi suunas, siis viitab see emotsioonide „ülekeemisele“ ja soovile autot jalaga löönud jalgratturile kätte maksta, mitte tahtele end jalgratturi eest kaitsta.
3. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse esmalt isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Seejärel arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
4. Kohtuväline menetleja on karistamisel lähtunud KarS § 63 lg
5. Selle kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Praegusel juhul toimus kogu tegevustik alates jalgratturile peateele ettekeeramisest kuni talle otsasõiduni 20 sekundi jooksul, mil

§ 242

lg 2 järgne süütegu kasvas üle

§ 223lg 1 järgseks süüteoks. Seetõttu kohus leiab, et kohtuväline menetleja määras karistuse Kar

S § 63 lg 1 regulatsioonist lähtudes õigesti. 24.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena võib kohaldada

§ 223

lg 1 sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on kaebajale määranud

§ 223

lg 1 järgi rahatrahvi 140 trahviühikut ja

§ 223lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks.

Seega on kohtuväline menetleja määranud Mart Kallalasele kõige kergemaliigilise põhikaristuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristust sanktsiooni keskmises määras. 25. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistustega. Kaebaja süü suurust mõjutab see, et ta rikkus lühikese aja jooksul mitmeid liiklusnõudeid. Samuti mõjutab kaebaja süü suurust see, et esimesed teod (

§ 242

lg 2) pani ta toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuid viimase teo (

§ 223lg 1) pani Mart Kallas toime vähemalt otsese tahtlusega.

Kohtu hinnangul tuleb kaebaja süü hinnata seega keskmisest mõnevõrra suuremaks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mart Kallas on karistusregistri andmetel varasemalt karistatud

§ 227lg 2 järgi mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Kohtu hinnangul vastab veidi alla sanktsiooni keskmise määra karistuse kohaldamine, s.o 560 eurone põhikaristus Mart Kallase teosüüle. Kohtu hinnangul on ka 2 kuu pikkuse lisakaristuse kohaldamine Mart Kallasele igati õigustatud ning proportsionaalne.

1. Kaitsja leidis, et lisakaristus koos põhikaristusega ületab kaebaja süü suurust. Kaitsja tõi esile, et juhtimisõiguse äravõtmine tooks Mart Kallasele kaasa raskeid tööalaseid tagajärgi: seoses Covidiga põhitöökoha sissetulek kukkus ja seetõttu sõidab kaebaja Bolti, teenib lisatasu. Kaebaja naisel on koristusfirma ja sellega seoses on vaja kogu aeg mööda linna sõita. Seoses aktiivse xxx on kaebajal vaja xxx sõita erinevate linnaosade vahet (on ka xxx). Veel leidis kaitsja, et arvesse tuleb võtta seda, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga. Kohus märgib, et kaitsja väited juhtimisõiguse äravõtmise korral raskete tööalaste tagajärgede saabumise osas kaebajale on paljasõnalised ning pole kuigi usutavad. Esiteks saab kaebaja teha oma põhitööd ning see ei seisne autojuhi ametis. Teiseks on Tallinnas hästi toimiv tasuta ühistransport, mis tähendab, et kaebaja saab vajalikud töised sõidud teha tasuta. Praegusel juhul sõitis Mart Kallas sõiduautoga tahtlikult otsa vähemkaitstud liiklejale. Sellele eelnes veel ülim hoolimatus sama kaasliikleja suhtes, mil Mart Kallase tegevuse tõttu oli jalgrattur sunnitud sõitma vastassuunavööndis, kus vastu 9 4-23-169 liikusid teised sõiduautod. Sellist Mart Kallase käitumist ei saa kuidagi käsitada juhusesüüteona. Väärib märkimist, et ka kohtuistungi seisuga ei ole Mart Kallas aru saanud, kui tõsine tema rikkumine oli. Hoolimatut suhtumist teise inimese tervisesse iseloomustab ilmekalt Mart Kallase kohtuistungil öeldu: „Kiirendasin ja pidurdasin, et tast lahti saada.“ Kohus leiab, et Mart Kallase teosüü suurus jalgratturile tahtlikult otsa sõitmisel ja jalgratturi tervise kahjustamisel vääris ja väärib lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni keskmises määras.
2. Kohtupraktika järgi ei ole juhtimisõiguse äravõtmine erandlik. Seda meedet ei kohaldada üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-617, p 17). Kohtul ei ole andmeid, et Mart Kallasel oleks liikumispuue ning juhtimisõiguse äravõtmine võiks takistada teda ühiskonnaelus osalemisel. Küll aga aitab määratud karistus tunnetada, et juht ei tohi liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt ning kui ta soovib edaspidigi juhina liikluses osaleda, siis tuleb tal oma käitumist muuta.
3. Eelnevat arvestades on Mart Kallase teosüü keskmisest mõnevõrra suuremaks. Kuna Mart Kallas sõitis kaasliiklejale tahtlikult autoga otsa, põhjustas sellise teguviisiga valu ja tervisekahjustusi, siis esineb avalik huvi karistuse kohaldamiseks. Sel põhjusel ei ole võimalik rahuldada kaitsja taotlust väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel.
4. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud põhi- ja lisakaristus proportsionaalsed Mart Kallase süü suurusega ning vastavad karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele.
5. Eeltoodust tulenevalt kvalifitseerib kohus Mart Kallasele

§ 223

lg 1 ja § 242 lg-te 1, 2 järgi etteheidetavad väärteod ümber

§ 223

lg 1 ja § 242 lg 2 järgi, kuid muus osas jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 31. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis valitud kaitsjale tasutud õigusabikulud jäävad menetlusaluse isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 10