4-23-273/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tallinnas Väärteoasja number 4-23-273 (kohtueelses menetluses 2302,22,018437) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Maarit Maria Kopso Tõlk Eve Einland-Ots Kohtuasi A N (isikukood: xxx; sünniaeg: xx) väärteokaebus nr 423-273 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.01.
2. a otsusele väärteoasjas nr 2302,22,
3. Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2023 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja A N kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata A Ni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.01.
4. a otsusele väärteoasjas nr 2302,22,018437 ning jätta kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o alates
5. märts
6. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuur koostas 10.12.2022 väärteoprotokolli A Nile selle eest, et tema juhtis 10.12.2022 Tallinnas Telliskivi tänaval, Kopli ja Rohu tänava vahel Kopli tänava suunas mootorsõidukit xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Nimetatud tegevusega rikkus A N väärteoprotokolli kohaselt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 73 lg 2, MKM 18.07.2011 määrus nr 77 § 6 nimetatud nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 207 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas 04.01.
7. a koostatud otsusega A Ni antud asjas LS § 207 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 euroga. 20.01.2023 Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus, kuivõrd kasutas liiklemiseks LS § 73 lõiget
8. 20.02.2023 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja täies ulatuses esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED LS § 207 lõike 1 järgi on kvalifitseeritav mh tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et A N juhtis 10.12.2022 Tallinnas Telliskivi tänaval, Kopli ja Rohu tänava vahel Kopli tänava suunas mootorsõidukit xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Märgitut on tunnistanud kaebuse esitaja ise enda kohtus antud ütlustes. Samuti nähtub sõiduki tehnoülevaatuse andmetest, et ülevaatus oli teostatud 18.05.2021 kehtivusega kuni 31.05.2022 ning seejärel 12.12.2022 kehtivusega kuni 31.12.2023.a. Seega on üheselt tuvastatud, et 10.12.2022 antud sõidukil kehtiv tehnoülevaatus puudus. A N on enda kaebuses ja ütlustes viidanud LS § 73 lõikele 5, kui erandile, mis lubas tal sõidukiga sõita. A N möönab, et tema teadis, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ning kinnitab, et remontis ise sõidukit xxx. Sõidukil puudusid ohtlikud vead, ta soovis minna esmaspäeval (12.12.2022) tehnoülevaatust teostama, kuid enne tahtis kontrollida, kas veermik on korras. Selleks läks ta laupäeval (10.12.2022) sõitma. Ta sõitis umbes 400 meetrit, keeras tagasi, tegi peatuse, et võtta süüa ja seejärel tahtis sõita tagasi töökotta, kuid teda peatasid politseinikud. Kaebaja leiab, et liiklusseadus lubab sõita tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukiga parklasse või remonditöökotta ning seda erandit tema kasutaski. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja ise sõidukit remontis tema poolt öeldud aadressil ning et ta asus sõitma ja pidi tagasi pöörduma enda poolt nimetatud remonditöökoja aadressile, samuti selles, et kaebaja 12.12.2022 läbis sõidukiga tehnilise ülevaatuse. Märgitud asjaolud on tõendatud kaebaja enda ütluste ja lisatud fotodega sõiduki remondikohast ning tehnoülevaatuse kontrollkaardiga 12.12.2022.a. Tehnoülevaatuse andmetest nähtub ka see, et sõidukil ei ole tuvastatud ei eelmise ega 12.12.2022 ülevaatuse ajal ohtlikku riket ega puudust. Vaidlus on selles, kas kaebaja tohtis seaduse kohaselt antud sõidukiga liikluses osaleda, kas selle korrasoleku kontrolliks (veermik) ja/või parklasse ja tagasi remonditöökotta sõiduks. Esmalt märgib kohus, et kaebaja on ekslikult viidanud LS § 73 lõikele 5, kuid on ilmselgelt mõelnud kehtiva LS § 73 lõiget 74, mille kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kohus selgitab, et antud lõige sätestab erandi olukorras, kui näiteks sõidukit ei ole pikemat aega kasutatud ja sellega ei ole tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbitud. Seega võimaldab märgitud säte sõita mootorsõidukiga remonditöökojast lühimat teed mööda tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti. Tähele tuleb panna, et tegemist peab olema lähima kontrollpunktiga. Samuti võimaldab antud säte sõita mootorsõidukiga lühimat teed mööda remonditöökotta olukorras, kus sõidukil avastati tehnonõuetele vastavuse kontrollis oluline rike või puudus, ehk see võimaldab teatud juhtudel sõidukiga peale tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbimist sõita tagasi remonditöökotta ilma puksiirteenust kasutama. Analoogia kehtib ka parklasse sõidul ehk juhuks, kui ei ole koheselt võimalik sõidukit remonditöökotta või kontrolli viia. Siinkohal peab taaskord tegemist olema lähima parklaga, nt kas remonditöökoja või tehnonõuetele vastavuse kontrollpunkti vahetus läheduses asuva parklaga. Vaidlus puudub selles, et A Ni juhitud sõiduk ei olnud läbinud 10.12.2022 tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning asus sõitma asumisel remonditöökojas. Seega ei aktualiseeru antud juhul tehnonõuetele vastavuse kontrollpunktist remonditöökotta sõitmine, kuivõrd sõiduk juba asus seal. Samuti ei ole vaidlust selles, et sõiduk ei liikunud remonditöökojast lähimasse tehnonõuete vastavuse kontrollkohta, kuivõrd kaebaja kinnitas, et tegemist oli laupäevaga ja asutused olid suletud ning aeg oli samuti broneeritud 12.12.2023ks. Kuivõrd kaebaja on kinnitanud oma ütlustes, et jõudis sõita umbes 400 meetrit, käis kaupluses ja soovis sõita tagasi remondi töökotta, siis ei aktualiseeru ka eelnevalt selgitatud erand lähimasse parklasse sõitmise osas. Kohtu hinnangul on kaebaja siirus asjakohane ning eluliselt on usutav, et kaebaja soovis nö proovida, kas auto veermik on töökorras. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et sellist omaalgatuslikku tehnonõute kontrolli mitteläbinud sõiduki katsetamist liikluses (remonditöökojast väljasõit, liikluses osalemine, tagasi remonditöökotta sõit) seadus ei võimalda. Märgitu tähendab seda, et antud olukorras ei tohtinuks kaebaja 10.12.2022 sõidukiga liiklusesse minna, vaid pidanuks ootama kuni 12.12.2022 tehnonõuetele vastavuse kontrollpunkti sõiduni ning seal sõiduki tehnilise korrasoleku küsimuse kontrollimiseni. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Konkreetse rikkumise asjaoludega ja väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades politseile vastulause(d), tõendid ja kohtule sisulise vastuväitega kaebuse. Tõlgi osavõttu ei ole kaebaja kohtuvälises menetluses taotlenud ega ole samas ka vaidlustanud, et ta poleks mõistnud temale tutvustatud teksti. Kohus asub seisukohale, et A Ni poolt LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tõendamist leidnud. VTMS §-st 29 tulenevaid väärtoemenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et isik on väärteo toime pannud kavatsetult. Kaebaja teadis, et mootorsõidukil ei ole tehnonõuetele vastavuse kontroll läbitud, kuid sellele vaatamata osales liikluses sõidukiga. Kohus leiab eeltoodu alusel, et A Ni esitatud kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks seoses väärteokoosseisu puudumisega tema tegevuses ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd kaebaja on talle etteheidetud väärteo toime pannud ja see on õigesti kvalifitseeritud. LS § 207 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kaebaja on tegu ennast tunnistanud sisuliselt (möönnud autoga liikluses osalemist), kuid on sellele õiguslikult vastu vaielnud ega ole avaldanud kahetsust. Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kaebaja süü LS § 207 lg 1 teo mõttes ei ole suur. Kaebaja remontis autot, kasutas seda liiklemiseks ühel korral lühikesel sõidul lühikest aega enne tehnoülevaatusele minekut (tegu 10.12.2022 ja tehnoülevaatus 12.12.2022). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A Nil üks kehtiv karistus 19.09.2022 toimepandud väärteo eest, karistusotsus on tehtud 10.10.
9. Seega kõigest kaks kuud enne käesoleva rikkumise toimepanemist. Kohtu hinnangul üld- ja eripreventiivsed kaalutlused karistuse korrigeerimiseks puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteootsuses ettenähtud põhikaristuse karistusmäär on asjakohane ja põhjendatud. Karistus on määratud juba sanktsiooni keskmisest (50 trahviühikut) oluliselt madalamas määras, 20 trahviühiku ulatuses ning kohtu hinnangul on tegemist teole ja isiku süüle vastava karistusega, mille vähendamiseks alused puuduvad. Kohus juhindub VTMS §-st 2, § 132 p-st 1, §-dest 133-135, §-dest 155-
10. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik