← Eesti

1-21-2722/21

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-21-2722

  1. aprill 2023 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kriminaalasi Rait Timoska süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4, § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 – § 25 lg 2 – § 22 lg 3 järgi Tartu Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Rait Timoska kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra, teistmisavaldus Prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks
  4. märts 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus osas, millega maakohus: 1.
  8. tunnistas Rait Timoska süüdi ja karistas teda KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust, luges kandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust ja määras katseaja pikkuseks 4 aastat; 1.
  9. rahuldas S. S-i tsiviilhagi ja mõistis Rait Timoskalt välja 9144 eurot 42 senti koos sellele lisanduva seadusjärgse viivisega; 1.
  10. mõistis Rait Timoskalt välja sundraha 730 eurot.
  11. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
  12. mõista Rait Timoska süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks; 2.
  13. mõista Rait Timoskale KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Mõistetud karistus jätta KarS § 74 lg-te 1, 3 ja 5 alusel 2 aasta ja 1 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja alguseks lugeda KarS § 78 p 1 kohaselt
  14. mai 2021; 2.
  15. jätta S. S-i tsiviilhagi läbi vaatamata; 2.
  16. mõista Rait Timoskalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 438 eurot. 1-21-2722
  17. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  18. Teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Tartu Maakohus tegi
  20. mail 2021 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Rait Timoska süüdi ja karistas teda karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 – § 25 lg 2 – § 22 lg 3 järgi vangistusega vastavalt 1 aasta 6 kuud, 4 aastat ning 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mille hulka arvestati eelvangistuses viibitud 3 päeva. Kandmata karistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva jäeti 4-aastase katseajaga täitmisele pööramata. R. Timoskalt mõisteti kannatanu FIE H. T. kasuks välja 2340 eurot ning kannatanu S. S-i kasuks 9144,42 eurot koos sellele lisanduva seadusjärgse viivisega. R. Timoska kanda jäi pool menetluskulust, sh sundraha 730 eurot.
  21. R. Timoska tunnistati KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi süüdi selles, et
  22. a mais ähvardas ta ühiselt ja kooskõlastatult R. B-ga S. S-i. R. Timoska ja R. B. võtsid kiirlaene ja sõlmisid järelmaksulepinguid toodete ostmiseks ning survestasid S. S-i tellitud tooted vastu võtma ja neile üle andma. Lisaks pidi S. S. andma enda arvelduskontole laekunud raha R. B-le ja R. Timoskale.
  23. Tartu Maakohtu
  24. novembri
  25. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-195 mõisteti R. B. üldmenetluses KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks. Maakohus sedastas, et peamiseks süüstavaks tõendiks olnud kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. Ülejäänud tõendikogum kinnitab, et S. S. tegutses vabatahtlikult ja omal initsiatiivil. Õigeksmõistvas osas jõustus maakohtu otsus
  26. septembril
  27. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  28. R. Timoska kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega tema kaitsealune tunnistati süüdi väljapressimises, ning palub uue otsusega mõista R. Timoska KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks, vähendada liitkaristust ja jätta kannatanu S. S-i tsiviilhagi rahuldamata või läbi vaatamata. Teistmisavalduse kohaselt esineb kaastäideviija õigeksmõistmise tõttu väljapressimises kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p-s 8 või 9 nimetatud teistmisalus.
  29. Prokuratuuri hinnangul on teistmisavaldus põhjendatud ja R. Timoska tuleb vaidlustatud osas õigeks mõista. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  30. KrMS § 366 p 8 järgi on teistmise aluseks kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. Tartu Maakohtu
  31. novembri
  32. a otsusega nr 1-21-195/173 mõisteti R. B. üldmenetluses õigeks väljapressimises, mille kaastäideviimises on R. Timoska käesolevas kriminaalasjas kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud. Järelikult on teistmisavaldus põhjendatud.
  33. Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus KrMS § 373 lg 2 alusel vaidlustatud kohtulahendi ulatuses, milles teistetav lahend on hiljem jõustunud otsusega vastuolus (vt nt RKKK 11.02.2022, 1-18-7068/26, p 10). Sellest tulenevalt rahuldab kolleegium teistmisavalduse ja juhindudes KrMS § 366 p-st 8 ja § 373 lg-st 2, tühistab Tartu Maakohtu
  34. mai
  35. a otsuse osaliselt, s.o R. Timoska süüditunnistamises ja karistamises KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, talle 2

(3)1-21-2722 KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises, kandmata karistuse ja katseaja kestuse kindlaksmääramises ning S. S-i tsiviilhagi rahuldamises. Kuivõrd maakohtu otsus tuleb tühistada ainsa esimese astme kuriteo kohta, milles R. Timoska süüdi tunnistati, tühistab kolleegium selle otsuse ka osas, milles kohus mõistis R. Timoskalt sundraha välja KrMS § 179 lg 1 p-s 1 sätestatud määras.
  1. KrMS § 373 lg 3 näeb ette, et kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Prokuratuuri hinnangul võib R. Timoska süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks mõista. Seega pole alust saata kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ega Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks (vt ülalviidatud lahend, p 12). R. Timoska tuleb prokuratuuri süüdistusest loobumise tõttu KrMS § 14 lg 2, § 301 ja § 309 lg 2 alusel eelviidatud osas õigeks mõista. Kuna kolleegium teeb õigeksmõistva otsuse, jääb kannatanu S. S-i tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.
  2. Osaline õigeksmõistmine toob kaasa vajaduse tühistada liitkaristus. Riigikohus mõistab R. Timoskale KarS § 209 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 – § 25 lg 2 – § 22 lg 3 järgi mõistetud üksikkaristustest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kaks aastat vangistust. Arvestades KarS § 68 lg-s 1 sätestatut, on R. Timoska karistus pärast eelvangistusaja karistusaja hulka arvamist 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Kolleegium ei muuda maakohtu otsust jätta see karistus KarS § 74 lg-te 1, 3 ja 5 alusel täitmisele pööramata, kuid lühendab katseaja kestust kahe aasta ühe kuuni. Katseaja alguseks jääb KarS § 78 p 1 kohaselt
  3. mai
  5. Kolleegium teeb KrMS § 373 lg 3 alusel uue otsuse R. Timoskalt sundraha väljamõistmise kohta. Kuivõrd R. Timoska mõistetakse õigeks esimese astme kuriteos, ent süüdimõistmine teise astme kuritegudes jääb jõusse, tuleb sundraha väljamõistmisel lähtuda KrMS § 179 lg 1 p-s 2 sätestatud määrast, mis kehtis teistetava kohtuotsuse tegemise ajal aastal
  6. Siis oli kuupalga alammäär 584 eurot (Vabariigi Valitsuse
  7. detsembri
  8. a määrus nr 115), mis teeb sundraha suuruseks 876 eurot. Kokkuleppe kohaselt jääb R. Timoska kanda sellest pool, mistõttu tuleb süüdistatavalt välja mõista 438 eurot.
  9. Rohkem vastuolusid Tartu maakohtu
  10. mai
  11. a otsuse ja kriminaalasjas nr 1-21-195 tehtud kohtuotsuse vahel ei ole, mistõttu jääb vaidlustatud otsus muus osas jõusse. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.